Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-53291 Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik OÜ Koduliising esitas 04.01.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxxx Mxxxxxxxx 7480 krooni saamiseks. Kohus tegi 19.01.2010.a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. 27.09.2010.a määrusega jättis Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 28.10.2010. a esitas OÜ Koduliising kohtule hagiavalduse Rxxxxx Mxxxxxx vastu võlgnevuse 4281 krooni, intressivõlgnevuse 566 krooni, viivise 805 krooni ja võla sissenõudmise kulu 70 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määrus toimetati kostjale isiklikult kätte 28.12.2010.a. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 11.03.2009.a laenulepingu nr 0031903118, mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 8330 krooni tagastamise lõpptähtajaga 06.03.2011.a. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning hageja ütles laenulepingu alates 26.12.2009.a üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on lepingus ja selle lisas kokku leppinud viivisemääras 22 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Hageja on arvestanud viivist 25.10.2010. a seisuga 805 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

2-10-53291 Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2 jätab kohus hageja kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja hagis. Selle põhjal on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, millele vastab 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 krooni, millele vastab 63,91 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.