Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 04.09.2009 esitas Tarmo Noot Pärnu Maakohtusse hagi Luule Aadussoo vastu, milles palus kohustada kostjat ümber lükkama telesaates „Reporter“ esitatud ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks kohases suuruses hüvitis ning keelata VÕS § 1055 kohaselt hagejat kahjustava tegevuse jätkamine koheselt ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja korduvalt avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, kahjustanud hagejat ja jätkab seda tegevust. Hagejale on kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisest tekitatud mittevaraline kahju ja rikutud hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele. Kostja inkrimineeris 02.07.2009 telesaates „Reporter“ antud intervjuus hageja pankrotikuritegude sooritajaks, süüdistades hagejat avalikult tahtlikus tegevuses ettevõtte pankrotiseisu tekitamises. Intervjuu oli eetris 16. ja 17. juulil 2009. Sõltumatu uuringufirma andmetel oli telesaade suveperioodil vaadatuim saade ja seda vaatas enam kui 170 000 inimest. Samas intervjuus esitas kostja ebaõigeid andmeid hageja väidetavast omandivaidlusest tsiviilkohtus, kuhu kostja oma sõnade kohaselt saadeti valla esindajana andma tunnistusi hageja kohta. Avaliku kohtulahendite registri ja Kuressaare Kohtumaja menetluses olevate tsiviilasjade seas ei ole kunagi olnud ega ole antud hetkel ühtegi hageja omandivaidlust seonduvalt varaga Torgu vallas. Torgu vallasekretäri e-kirja kohaselt ei ole Torgu valla volikogu kunagi lähetanud Luule Aadussood ühelegi tsiviilprotsessile valla esindajana ütlusi andma. Hageja hinnangul on tegu kostja poolt teadva ja korduva ning eesmärgipärase tegevusega hageja avaliku kuvandi kahjustamisel. Kostja on ka eelnevalt teadlikult rikkunud hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele. Pärnu Maakohtu eeltõendamismenetluses (tsiviilasjas 2-09-16113) on tõendatud, et hageja kohta ebaõigeid ja inimväärikust alandavaid andmeid avaldati ajalehe "Meie Maa" internetikeskkonnas kahest erinevast arvutist, mis on registreeritud kostja elukoha aadressile kostja abikaasa P. A. nimele. Ajaleht „Meie Maa" avaldas P. A. nimelt saadetud vabanduse, et kahest tema arvutist on tema teadmata ja temale teadmata isik avaldanud andmeid hageja kohta. Hageja on nõudest loobunud, kuna P. A. esitas ajalehes „Meie Maa“ teate andmete ebaõigsuse kohta ja tegi annetuse väikelastekodule. Elanikeregistri andmetel on kinnistu kostja elukoha aadressiks ja kostja ilmselt elab sellel aadressil. Kostja ei nõustunud hageja poolt pakutud kompromissiga andmete ümberlükkamiseks. Hageja omab Torgu valla kogukonnas positiivset mainet, mille tõestuseks on hagejale üksikkandidaadina antud 9,1% valijate toetus 2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kostja poolt massimeedias korduvalt edastatud hagejat halvustavad väited, süüdistused ja hinnangud on hageja mainet oluliselt kahjustanud ja tekitanud hagejale hingelisi üleelamisi ulatuses, mis õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja viitab Riigikohtu otsuses tsiviilasjas Leedo vs Delfi toodud põhjendustele mittevaralise kahju tekkimise kohta. Samad

tunded valdavad isiku kohta ebaõigete andmete avalikul avaldamisel iga isikut, kaasa arvatud hagejat. Kostja tegevus hageja maine kahjustamisel on tõendatud. Ajendiks oli kahjustada isiku mainet seoses isiku kandideerimisega volikogu liikmeks ja seeläbi suurendada enda ja erakonna, kuhu kostja kuulub, võimalusi saada valituks. Kostja tegevus hageja maine kahjustamisel võis kahjustada hageja põhiseaduslikku õigust olla valitud. Hageja palus kostjalt välja mõista õiglane rahaline hüvitis. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja poolt on tõendamata kostja tegu. Hageja ei ole esitanud 02.07.2009 intervjuu toimumise ja sisu kohta ühtegi tõendit, mis vastaks TsMS §-s 229 sätestatule. Hagiavalduses on viidatud lisale 1, mida hagiavaldusele seaduses sätestatud tõendi vormis lisatud ei ole. Kostja leidis, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb TsMS § 403 lg 1 ja 436 lg 2 alusel jätta rahuldamata. Hageja on vägivaldselt tõlgendades ja kontekstist välja rebides püüdnud väidetavalt kostja poolt öeldule anda teistsugust hinnangut. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena nagu nad on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Mõistliku inimese arusaama järgi võib faktiväitega „on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“ väljendada erinevaid olukordi ja antud faktiväitest võib mitmeti aru saada. Esiteks võib nimetatud faktiväide väljendada seisukohta, et mitmed äriühingud, millega hageja on olnud seotud, on tänaseks pankrotistunud, mis vastab tõele. Väidetavalt kostja poolt öeldut tuleb mõista tunduvalt laiemalt, kui hageja seda hagiavalduses esile tuua püüab. Teiseks võib nimetatud faktiväitega väljendada mitte üksnes pankrotiga tegevuse lõpetanud äriühinguid, vaid ka hageja tegevust üldisemalt. Hageja tegevuse iseloomustamiseks esitas kostja väljavõtte 22.01.2007 ajalehes Äripäev ilmunud artiklist „Tarmo Noot nõuab Hillar Tederilt 11 miljonit“. Artiklis on hagejat nimetatud Eesti esimese Hyundaide müügifirma pankrotti ajanud kohtulikult karistatud isikuks. Sama artikli kohaselt on T. Noot tuntud pankrotimeister, kes on varem kaks korda tsiviilkohtus karistada saanud ja tingimisi vangi mõistetud. Kostja loeb ajakirjanduses ilmuvat ja mõistliku inimesena eeldas, et ajakirjanduses avaldatu vastab tõele. Hageja esitas Äripäeva artikli peale Pressinõukogule kaebuse, mis jäeti rahuldamata. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja peab ebaõigete andmete avaldamise all omandivaidluses silmas faktiväidet omandivaidlusest tsiviilkohtus või kostja saatmist valla esindajana tunnistusi andma. Hagiavaldusele hageja poolt lisatud e-kiri on esitatud tõendamaks, et kostjat ei ole valla esindajana kohtusse tunnistusi andma saadetud. Antud faktiväide ei saa õigena ega ebaõigena mingil viisil kahjustada hageja huve. Seega ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, kas kostja osales menetluses tunnistajana valla poolt saadetuna või mitte. Pärnu Maakohtus oli menetluses tsiviilasi 2-04-1454 V. N. hagi L. N. vastu kinkelepingu tühistamiseks ja vara alusetust säästmisest tuleneva summa nõudes, kus hageja esines oma isa V. N. esindajana. Antud menetluses osales kostja L. N. tunnistajana. Väidetavalt kostja poolt avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele ja tegemist ei ole ebaõigete andmetega. Kostja on andmete avaldamisel järginud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud käibekohustust ning kontrollinud esitatu vastavust tegelikkusele. Tegemist ei ole väljamõeldud faktiväidetega. Hageja on oma varasema käitumisega andnud põhjust endast vastava kuvandi loomiseks. Kostjale oli teada, et hageja pöördus kostja abikaasa vastu õigustamatult kohtusse, mis paratamatult süvendas kostja negatiivset hoiakut hageja suhtes. Hageja varasemale

käitumisele vaatamata ei ole kostja hagejat solvanud ebakohaste või šokeerivate väärtushinnangutega. Kui kohus eelneva põhjal leiab, et tegemist oli õigusvastase teoga, kuna kostja ei ole järginud käibekohustust, palus kostja VÕS § 1046 lg 1 alusel kostja väidetavaid rikkumisi, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, mitte lugeda õigusvastaseks. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt peab kõigepealt olema kindlaks tehtud, et kahju põhjustati tahtlikult või hooletusest. Kostja tavalise mõistliku inimesena järgis andmete avaldamisel käibekohustust. Kostja tugines varasematele teadmistele hageja tegevusest ning andmed pärinesid kostja isiklikest kogemustest. Kostja leidis, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja nõue on ebaselge. Kostjale on arusaamatu, mida hageja peab ebaõigeteks faktiväideteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja taotles. VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Kostja leidis, et tegemist ei olnud ebaõigete andmete avaldamisega ning seetõttu on välistatud hageja nõude rahuldamine ebaõigete andmete avalikuks ümberlükkamiseks telesaates. Kui kohus asub seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis VÕS § 1047 lg 4 ei näe ette, et kostja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber lükkama. Seega oli hagejal võimalik nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele, mitte ei saa nõuda kostjalt, et kostja hageja kohta esitatud ebaõiged andmed samas telesaates samal telekanalil avalikult ümber lükkaks. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. Hüvitise väljamõistmine mittevaralise kahju eest eeldab üldjuhul kannatanu õiguste olulist kahjustamist ning rikkumise erilist raskust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit mittevaralise kahju olemasolu põhistamiseks. Kui asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis hagiavalduses toodud väited ebaõigete andmete kohta ei saa hagejale tekitada sarnast hingelist valu nagu hageja märgib endal tekkinud olevat. Hageja tugines üldsõnaliselt üksnes Riigikohtu lahendile, kus mittevaralise kahju tekitasid muuhulgas väärtushinnangud, mitte faktiväited, nagu antud juhul. Kostja ei ole oma tegevusega hageja õigusi oluliselt kahjustanud ja juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et rikkumine toimus, siis ei ole see rikkumine raske. Eeltoodu tõttu tuleb nõue kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Vastuseks hageja nõudele VÕS § 1055 alusel keelata kostjal hagejat kahjustava tegevuse jätkamine koheselt, märkis kostja, et keelustamishagi VÕS § 1055 lg 1 alusel saab esitada üksnes siis, kui rikkumine on kestev. Eeltõendamismenetluses ei ole tõendatud asjaolu, et kostja eesmärgipäraselt ja kestvalt tegeleb hageja avaliku kuvandi kahjustamisega. Asjaolu, et kostja elab samas majas IP aadresside omaniku P. A., ei tähenda, et kostja oleks vastavaid arvuteid kasutanud ja artiklit kommenteerinud. Eeltõendamismenetluse raames ei ole tuvastatud, et artikli kommentaaride autoriks oleks kostja. Seega ei vasta tõele ja on hageja poolt tõendamata, et kostja kestvalt tegeleks hageja avaliku kuvandi kahjustamisega. Nõue kostjal hagejat kahjustava tegevuse jätkamise koheseks keelamiseks on ebamäärane. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus jättis 23.07.2010 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna tegemist oli isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, on tegu faktiväidetega. Kohus ei nõustunud hageja väitega, et kostja inkrimineeris talle pankrotikuriteo toimepanemise ehk tahtliku pankroti tekitamise. Kostja puhul on tegemist isikuga, kellel puuduvad õigusteadmised ja kelle poolt avaldatavatelt väidetelt ei saa eeldada juriidilist läbimõeldust ega kooskõla õigusalase

terminoloogiaga. Kostja selgituse kohaselt väljendas ta nimetatud väitega asjaolu, et hagejaga seotud firmadest on mitmed lõpetatud pankrotiga. Kostja ei teadnud eeltoodud väite avaldamisel, et tegu on ebaõigete või mittetäielike andmetega, mistõttu seda ei saa lugeda õigusvastaseks. Kostja selgitas väitega, et mitmed hagejaga seotud ettevõtted on lõpetanud pankrotiga, mis sisuliselt on õige. Kostja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mida saab eeldada isikult, kes ei edasta informatsiooni oma kutsetegevuse raames. Kohtule teadaolevalt on kohus menetlenud V. N. hagi L. N. vastu pärandivaidluses (tsiviilasi nr 2-04-1454), milles kohus kuulas L. N. tunnistajana ära kostja. Hageja esines kohtus oma isa V. N. esindajana. Seega ei ole tegemist valeväitega. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja on piisavalt põhjendanud oma teleesinemises esitatud faktiväidete tuginemist teabele, mille ebaõigsusest kostja ei teadnud ja allikaid arvestades mõistliku inimesena ei saanudki teadlik olla. Tõendamata on, et kostja oleks taotlenud nende väljaütlemistega hageja maine kahjustamist, pigem oli see reaktsioon hageja poolt esitatud süüdistusele netikommentaaride edastamise kohta kostja elukohas asunud arvuti kaudu ja hageja pöördumisele kohtusse kostja abikaasa vastu. Tõendamata on hageja väide, et kostja esinemine telesaates kahjustas tema mainet, kuna ta sai kohalike omavalitsuste valimistel seetõttu vähem hääli. Hageja algatas detsembris 2008 vaidluse Torgu Vallavolikogu otsuse üle, mida kajastas ka kohalik ajaleht „Meie Maa“, mis kahtlemata ei parandanud suhteid teatud osa valijatega. Seetõttu ei saa üheselt ja kindlalt määratleda, millistel põhjustel sai hageja valimistel vähem hääli, kas selle põhjuseks oli hageja konfliktid võimalike valijatega või kostja esinemine teles. Hageja esitas kohtule taotluse mittevaralise kahju katteks õiglase hüvitise väljamõistmiseks TsMS § 132 alusel kohtu äranägemisel, viidates Riigikohtu lahendile tsiviilasjas Leedo vs Delfi. Maakohtu hinnangul ei ole kaks kohtuasja võrreldavad. Kostja poolt öeldu ei olnud ilmselgelt halvustava ega ähvardava iseloomuga. Kostja väited ei saanud hagejale tekitada sarnast hingelist valu, nagu hageja märgib endal tekkinud olevat, sest erinevalt eelnimetatud kaasusest ei olnud kostja väljaöeldu näol tegemist halvustavate väärtushinnangute ega tapmisähvardustega. Hageja ei soovinud täpsustada, milles seisnes tema mittevaraline kahju seoses kostja tegevusega ja kohus ei pidanud võimalikuks võtta selle põhjendusena aluseks eelnimetatud Riigikohtu otsust. Oletuslik ja tõendamata on hageja väide, et ta sai kostja tegevuse tõttu kohaliku omavalitsuse valimistel vähem hääli kui eelmistel valimistel. Mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks võiks olla asjaolu, et maine kahjustamine põhjustas kannatanul olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega, mida antud juhul tõendatud ei ole. Riigikohus asus otsuse nr 3-2-1-11-04 p-s 18 seisukohale, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, piinlikkusetunne või ajutine meeleolulangus. Tarmo Noota on kohtuinfosüsteemi andmetel korduvalt kriminaalkorras karistatud. Avaliku usalduse vastase süüteo toime pannud isikuna on ta oma maine kujundanud ise ja ei ole tõendatud, et kostja tegevus oleks seda kahjustanud. Kui eeldada, et kostja väljaöeldu mõjus hageja mainele halvasti, ei saa see rikkumise raskust arvestades olla rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegeleks eesmärgipäraselt ja kestvalt hageja maine kahjustamisega. Ka ei saa kostjale omistada tegevust, mida hageja on varem süüks arvanud

kostja abikaasale P. A.. Seetõttu leidis kohus, et nõue kahjustava tegevuse keelamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja Tarmo Noot palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellant leiab, et vastustaja näol on tegemist kohaliku omavalitsuse volikogu liikmega, kelle teovõime ei ole piiratud, ta esindab ennast ka antud tsiviilvaidluses ise. VÕS § 1047 lg 1 ei näe ette erisusi sellise avaldaja kohta, kellele puuduvad õigusteadmised. Kohus põhjendas hagi rahuldamata jätmist asjaoluga, et vastustaja lähtus ajalehe artiklist kaebaja kohta ning vastustaja eeldas mõistliku inimesena, et ajalehes avaldatu vastab tõele. Apellandi arvates oleks vastustajal olnud lihtne andmeid kontrollida avalikust kohtulahendite registrist ning tuvastada fakt, et apellant on juba 2008. aastal pöördunud Harju Maakohtusse hagiavaldusega AS Äripäev vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks (tsiviilasi nr 2-10-3306). Vastustaja on hageja kohta esitatud süüdistust korduvas tahtlikus maksejõuetuse põhjustamises üritanud tõendada faktidega, et apellandi asutatud ettevõte või ettevõte, kus apellant on kunagi olnud nõukogu liige, on kümme aastat hiljem pankrotistunud. Äriseadustiku kohaselt ettevõtte asutaja, osanik ja nõukogu liige ei tegele tegevjuhtimisega ega kanna vastutust. Apellandile jääb arusaamatuks, kuidas eeltoodu võiks kohtu hinnangul tõendada apellandi väidetavat tahtlust ettevõtte teadliku maksejõuetuse korduvas põhjustamises. Apellant ei nõustu kohtu hinnanguga, et vastustaja vähene teadlikkus võiks välistada tema teguviisi õigusvastasuse. Kohtuvälise kompromissi ettepanekus selgitas apellant vastustajale tema tegude õigusvastasust, kuid vastustaja keeldus kompromissi sõlmimast. Vastustaja esitas ka teise ebaõige faktiväite samas teleintervjuus. Kohtutoimikus oleva Torgu valla volikogu kinnituse kohaselt ei ole Torgu vald saatnud vastustajat ühelegi istungile tunnistusi andma. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandideerimisel ei oma inimese nimi ega maine mingit tähtsust ning seetõttu ei saanud vastustaja apellandi õigusi rikkuda. Otsuse p-s 5 leiab kohus, et avalik huvi vastustajal andmete avaldamiseks puudus. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et vastustaja poolt apellandi kujutamine ettevõtete korduva tahtliku maksejõuetuse põhjustajana ei ole ilmselgelt halvustava iseloomuga. Hagiavalduses on apellant viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt võrdsetel alustel ettevõtluses osalemiseks peab isikul olema kui mitte positiivne, siis vähemalt neutraalne kuvand. Apellandi maine kahjustamine on põhjustanud talle olulisi ebamugavusi ja negatiivseid muudatusi elukorralduses, häiritud on apellandi õigus osaleda ettevõtluses võrdsetel alustel, kahjustada sai apellandi põhiseaduslik õigus olla valitud. Kohus on otsuse punktis 8 väljunud hagiavalduse raamidest ning teinud meelevaldseid ja tõendamata järeldusi. Kohtuotsuses viidatud karistus on apellandil kantud ja tänaseks on karistuse aluseks olevad punktid dekriminaliseeritud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige, kuid muuta tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi. Kostja andis 02.07.2009 Kanal 2 saates „Reporter“ intervjuu, mis on leitav internetist aadressil http://www.reporter.ee/2009/07/02/torgu-vallarahva-tuli-muutus-inetuks-internetisoimuks/ ja milles ta ütles muu hulgas hageja kohta: „Kui palju on ta neid firmasid põhja lasknud...“ ja „Ma käisin tunnistajana kohtus hageja vastu, valla poolt oli saadetud tunnistama ....“ Kahju hüvitamise kohustuse olemasolu tuvastamiseks tuleb tuvastada delikti üldkoosseis, see on objektiivne teokoosseis (tegu ja kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel), teo õigusvastasus ja süü. Ainult andmete ümberlükkamist on võimalik VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda olenemata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja on esitanud nõude nii andmete ümberlükkamiseks kui ka kahju hüvitamiseks. VÕS § 1047 lg 1 järgi on isiku õiguste rikkumine tema kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma ja lõige 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hageja käsitleb kostja poolt avaldatut faktiväidetena, millest esimeses lauses on rõhutatud asjaolu, et hageja osalusel on mitmed äriühingud muudetud maksejõuetuks ning hageja on toime pannud pankrotikuriteo ja teises on kostja väitnud, et vald saatis ta kohtusse tunnistajana vaidluses hagejaga. Hageja väitel on mõlemad faktiväited ebaõiged. Selles, et tegemist on faktiväidetega, nõustus ka kostja ja maakohus. Kolleegium nõustub maakohtuga, et lause: „Ma käisin tunnistajana kohtus hageja vastu, valla poolt oli saadetud tunnistama ....“ sisaldab faktiväiteid. Kolleegiumi arvates see, et Torgu vald ei ole saatnud kostjat kohtusse tunnistajana, vaid kostja osales tsiviilvaidluses, kus hageja esindas vaidluse teist poolt V. N., L. N. tunnistajana, ei ole asjaolu, mille ümberlükkamist saaks hageja nõuda. VÕS § 1047 lg 1 järgi saab hageja nõuda nende faktiväidete ümberlükkamist, mis on puudutavad teda. Asjaolu, kes kostjal palus tulla kohtusse tunnistajaks, ei riku hageja õigusi ja selles ei sisaldu midagi hageja isiku või tema tegevuse kohta. Seega tuleb nõue selles osas eeltoodud põhjusel jätta rahuldamata. Lause: „Kui palju on ta neid firmasid põhja lasknud...“ osas ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et tegemist on faktiväitega. Riigikohus on 13.04.2007 otsuses nr 3-2-1-5-07 selgitanud, et faktiväide on põhimõttelisest kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, kuid väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, samuti et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust. Juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid. Kolleegium leiab, et väljend „firmasid põhja laskma“ võib olla käsitatav nii faktiväitena kui ka väärtushinnanguna sõltuvalt selle esitamise kontekstist ja samuti sellest, kellele see oli adresseeritud. Kostja avaldas eeltoodud väite Kanal 2 telesaates „Reporter“, kus reporter küsitles kostjat seoses hageja poolt

kostja abikaasa vastu esitatud hagiga au ja väärikuse kaitseks. Kostja selgitas pooltevahelisi suhteid ja andis hinnangu muu hulgas ka hagejale. Kolleegiumi arvates selles kontekstis saab kostja poolt avaldatut käsitada väärtushinnanguna. Kostja andis hagejale hinnangu, mille kohaselt ei ole hageja usaldusväärne isik, kuna temaga seotud firmad on lõpetanud tegevuse ja läinud pankrotti, mistõttu on hageja kuvand mitteusaldusväärne. VÕS § 1046 lg 1 järgi isiku au teostamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Erinevalt kannatanu suhtes ebaõigete andmete avaldamisest ei ole kannatanul ebakohase väärtushinnangu ümberlükkamist võimalik nõuda. Eeltoodu tõttu tuleb jätta nõue lauses: „Kui palju on ta neid firmasid põhja lasknud...“ väidetavalt sisalduvate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata. Küll aga on hagejal VÕS § 1047, § 128 lg-te 1 ja 5 ja § 134 lg 2 järgi õigus nõuda ebakohase väärtushinnanguga põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamist. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Esmalt tuleb tuvastada, kas tegemist oli ebakohase väärtushinnanguga ja kas kostja tegu oli õigusvastane. Kui väärtushinnang põhineb faktidel, mis on tegelikult toimunud, ja ei ole esitatud viisil, mis võiks olla isikut solvav või alandav, siis ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga ja kostja tegu ei ole õigusvastane. Kostja lähtus hagejale hinnangu andmisel talle teadaolevatest faktidest, mida ta oli lugenud ajalehe „Äripäev“ 22.01.2007 võrguväljaandest, kus oli toodud, et hageja on ajanud Hyundaisid müünud firma pankrotti ja tegemist on tuntud pankrotimeistriga. Arvestades, et Äripäev on pikka aega ilmunud väljaanne, millel on lugejate seas soliidse ärilehe maine, võis kostja järeldada, et seal avaldatakse fakte, mida on piisavalt kontrollitud ja mis on tõesed. Kohtumenetluses on kostja esitanud ka äriregistri andmed, mille kohaselt on 22.07.2003 välja kuulutatud AS Mega-Auto pankrot, mille nõukogu liige oli kuni 03.07.2000 hageja. Hageja oli kuni pankrotistumiseni Satex-Auto AS juhatuse liige. Samuti on olnud hageja pankrotistunud Hyundai Balti AS juhatuse liige. Eeltoodud faktide pinnalt järeldab kolleegium, et kostja poolt Kanal 2 saates „Reporter“ 02.07.2009 avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane, vaid põhineb tegelikult toimunud sündmustel. Samuti ei ole kostja poolt avaldatu esitatud nii, et see oma väljenduslaadilt (olenemata sisust) võiks olla hagejat solvav. Seega ei olnud kostja poolt avaldatu õigusvastane. Hageja käsitlus, et kostja süüdistas teda pankrotikuritegude toimepanemises, ei tulene kostja poolt avaldatust ja hageja ei ole esile toonud, et saate vaatajad on kostja poolt avaldatust just sellise järelduse teinud. Eeltoodu annab aluse, et jätta hagi hüvitise saamiseks rahuldamata. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata nõude, milles hageja palus keelata kostjal jätkata teda kahjustavat tegevust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks avaldanud tema kohta jätkuvalt ebaõigeid andmeid või ebakohaseid väärtushinnanguid. Selles osas kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta apellandi kanda. Maakohus on otsuses maakohtu menetluskulud jätnud õigesti TSMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Ülle Jänes

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.