Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja väidetavast sõnade kohaselt

Avaliku kohtulahendite registri ja praegu Kuressaare Kohtumaja menetluses olevate tsiviilasjade seas ei ole kunagi olnud ega ole antud hetkel ühtegi Hageja omandivaidlust seonduvalt varaga T vallas. Hageja tegi eeltoodud Kostja ütluse kohta päringu T vallavalitsusse ja oma e-kirjaga saadetud vastuses teatab T vald vallasekretäri E P isikus : "... T valla volikogu ei ole kunagi lähetanud L A ühelegi tsiviilprotsessile valla esindajana ütlusi andma". (lisa 2 : koopia T valla sekretäri vastusest Hagejale) Eeltoodust on tõendatud Kostja poolt teadvalt Hageja kohta ebaõigete andmete esitamine meedias. Hageja hinnangul on tegu Kostja poolse teadva ja korduva ning eesmärgipärase tegevusega Hageja avaliku kuvandi kahjustamisel. Põhiseadus sätestab iga kodaniku õiguse heale nimele. Kostja on ka eelnevalt teadlikult rikkunud Hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele. Hageja tõendab oma hinnangut alltoodult: Pärnu Maakohtu Kuresaare Kohtumaja eeltõendamismenetluses, asjas 2-09-16113, on tõendatud, et Hageja kohta ebaõigeid ja inimväärikust alandavaid andmeid avaldati ajalehe "Meie Maa" internetikeskkonnas kahest erinevast arvutist, mis on registreeritud Kostja elukoha aadressile, Kostja abikaasa P A nimele. P A on oma nimelt saatnud vabanduse ajalehele „Meie Maa", mille viimane on avaldanud, et kahest tema arvutist on tema teadmata, temale teadmata isik avaldanud andmeid Hageja kohta. Hageja oli eelnevalt lähetanud P Ale kohtuvälise kompromissi ettepaneku ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. (viidatud info avalik ajalehe „Meie Maa" internetikeskkonnas saadaval ja tsiviilasja 209-16113 toimikus). Hageja pakkus mittevaralise kahju hüvitamiseks P Ale, et viimane teeb endale sobivas suuruses annetuse Kuressaares asuva Väikelastekodu arveldusarvele. Hageja päringule on annetuse saaja teatanud, et on laekunud annetus eraisikult summas 100 krooni. Hageja eeltoodust johtuvalt, ja asjaolust, et P A Hagejale teadaolevalt ja enda kinnituse kohasel ei oska üldse arvutit kasutada, loobus hagiavaldusega ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega kohtu poole pöördumisest. Küll aga soovitas Hageja P Ale politsei poole pöördumist, tuvastamaks, kes kasutas tema kinnistul paiknevas elamus asuvaid arvuteid anonüümselt ebaõigete andmete avaldamiseks. Hagejale teadaolevalt ei ole P A avaldusega menetluse algatamiseks pöördunud.

lk 3 Elanikeregistri andmetel on see kinnistu märgitud Kostja elukoha aadressiks ja Kostja ilmselt elab sellel aadressil, mille tõenduseks on asjaolu, et Kostja on valitud I külavanemaks ja kuulub T valla volikokku. Hageja on edastanud Kostjale kirjalikult kohtuvälise kompromissi ettepaneku, avaldatud ebaõiged andmed avalikult ümber lükata. Antud tähtajaks Kostja pakkumisele ei ole vastanud. Hageja hinnangul on Kostja tõendatult korduvalt avaldanud Hageja kohta ebaõigeid andmeid, kahjustanud Hagejat ja jätkab seda tegevust. Hagejale on Kostja poolt ebaõigete andmete avaldamisest tekitatud mittevaraline kahju ja rikutud Hageja põhiseaduslikku õigust heale nimele. Hageja ühtib endal mittevaralise kahju tekkimisel ja põhistamisel Riigikohtus jõustunud avaliku otsusega protsessis Leedo versus Delfi, toodud kohtu põhjendustega ja protsessis esitatud Hageja hinnangutega mittevaralise kahju tekkimisest isikul. Täpselt samad tunded valdavad isiku kohta ebaõigete andmete avalikul avaldamisel iga isikut, kaasaarvatud Hagejat. Hageja hinnangul on eeltooduga tegemist üldteada asjaoluga, mis TsMS kohaselt ei vaja eraldi tõendamist Johtuvalt eeltoodust, Põhiseadusest, VÕS-st ja TsMS-st, taotleb hageja:

hagiavaldus.

lk 4 Hageja juhib tähelepanu, et viidatud kaasuses oli Kostja eesmärk toota ajakirjanduslikku sisu ja teenida selle müügist tulu, siis antud kaasuses oli Kostja eesmärk kahjustada isiku mainet seoses isiku kandideerimisega volikogu liikmeks ja seeläbi suurendada enda ja enda erakonna võimalusi saada valituks ( valimiste tulemusena on seitsmeliikmelises volikogus 4/3 seis). Põhiseadus sätestab õiguse valida ja olla valitud igale kodanikule, nii seaduseandja sätestanud ka sanktsiooni vaba valimisõiguse rikkumise eest. Kostja korduv Hagejat kahjustav tegevus viimase maine kahjustamisel võis kahjustada Hageja põhiseaduslikku õigust olla valitud. Eeltoodut silmas pidades, lähtudes hagiavaldusest, põhiseadusest ja TsMS-st, näeb Hageja õiglase hüvitisena vähemalt summa 300 000 krooni väljamõistmist Kostjalt Hageja kasuks. Eeltõendamismenetluses 2-09-16113 tuvastatud anonüümselt ebaõigeid andmeid Hageja kohta esitanud P A suhtes on Hageja esitanud eraldi hagiavalduse asjaolul, et eelnimetatud isik ei ole talle antud tähtaja jooksul ebaõigeid andmeid avalikult ümber lükanud. 22.06.2010.a. esitatud täpsustusega hagiavaldusele /t.l. 151/ esitas hageja järgnevad täpsustused hagiavaldusele:

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Hageja on esitanud nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.

lk 5 Hagiavaldus ei vasta TsMS §-s 363 toodud hagiavalduse sisule kehtestatud nõuetele. TsMS § 363 lg 1 p 3 kohaselt peab hagiavalduses märkima tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja leiab, et kostja on avaldanud ebaõigeid andmeid 02.07.2009 telesaates „Reporter“ antud intervjuus. Hagiavalduses toodud asjaolude tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud üksnes koopia vallasekretäri e-kirjast ja Elion Ettevõtted AS teade IP aadresside omaniku andmetest ning 04.07.2009 kohtumääruse koopia. Hageja ei ole esitanud 02.07.2009 intervjuu toimumise ja selle sisu kohta ühtegi tõendit, mis vastaks TsMS §-s 229 sätestatule. Hagiavalduses on viidatud lisale 1, mida hagiavaldusele seaduses sätestatud tõendi vormis lisatud ei ole. Ülejäänud hagiavaldusele lisatud tõendid ei tõenda intervjuu toimumist ega intervjuu tegelikku sisu. Seega on hageja poolt tõendamata kahju tekitamise eest vastutava kostja tegu. Hagiavalduses palub hageja kohtul asi lahendada kirjalikus menetluses, millest võib järeldada, et hagejal ei ole ka edaspidise menetluse käigus kavatsust hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldada ja täiendavaid tõendeid esitada. Kostja ei vaidle vastu hageja taotlusele ja leiab, et asi on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt hageja tugineb oma nõude esitamisel EV Põhiseadusele ja võlaõigusseadusele. Hagiavalduses ei ole välja toodud, millistele sätetele tuginedes hageja oma nõude esitab ning hagi on õiguslikult põhjendamata. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb TsMS § 403 lg 1 ja 436 lg 2 alusel jätta rahuldamata. Juhul kui kohus leiab, et kostja taotlust ei ole võimalik käesolevas menetlusseisus siiski rahuldada, esitab kostja alljärgnevaga oma vastuväited hagiavalduses esitatud väidetele. Kuivõrd objektiivse teokoosseisu tõendamiskoormus on hagejal ja hageja seda käesolevaks hetkeks tõendanud ei ole, siis selleks, et kostja saaks esitada oma vastuväiteid, lähtub kostja alljärgnevate vastuväidete esitamisel eeldusest, et objektiivne teokoosseis on hageja poolt tõendatud. Hageja leiab, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ajakirjanduses, mistõttu palub hageja kohtul kohustada kostjat hageja kohta esitatud ebaõigeid andmeid telesaates avalikult ümber lükkama. Hageja väited, nagu oleks kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid ajakirjanduses, ei vasta tõele. Hagiavalduse kohaselt on ebaõigeteks andmeteks kostja väited telesaates – „...on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“ ja hageja väidetav omandivaidlus kohtus, kuhu kostja saadeti valla esindajana tunnistusi hageja kohta andma. Isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav. Seega on hageja ebaõigetena antud juhul käsitlenud faktiväiteid, mitte väärtushinnanguid. Hageja on vägivaldselt tõlgendades ja kontekstist välja rebides püüdnud väidetavalt kostja poolt öeldule anda teistsugust hinnangut. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena nagu nad on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku

lk 6 inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Mõistliku inimese arusaama järgi võib faktiväitega „ ...on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“ väljendada erinevaid olukordi ja antud faktiväitest võib ka mitmeti aru saada. Esiteks võib eelpool nimetatud faktiväide väljendada seisukohta, et mitmedki äriühingud, millega hageja on olnud seotud, on tänaseks päevaks pankrotistunud, mis vastab ka tõele. Eeltoodu tõendamiseks esitab kostja väljavõtte Äriregistrist (Lisa 1), mille kohaselt on : Lääne Maakohtu 22.07.2003 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-257/03 välja kuulutatud AS MT pankrot, mille asutajaks ja nõukogu liikmeks oli T N. OÜ HB, mille asutajaks ja juhatuse liikmeks oli T N, on registrist kustutatud 28.12.2007 kohtumääruse ja ajutise pankrotihalduri avalduse alusel. SA AS, mille juhatuse liikmeks oli hageja, on Äriregistrist kustutatud Tallinna Linnakohtu 06.04.2001 määruse alusel pankrotimenetluse lõpetamisega seoses. Väidetavalt kostja poolt öeldut tuleb mõista tunduvalt laiemalt kui hageja seda hagiavalduses esile tuua püüab. Teiseks võib eelpool nimetatud faktiväitega väljendada mitte üksnes pankrotiga tegevuse lõpetanud äriühinguid vaid ka hageja tegevust üldisemalt. Hageja tegevuse iseloomustamiseks esitab kostja väljavõtte 22.01.2007 Äripäevas ilmunud artiklist „T N nõuab XX 11 mln“ (Lisa 2). Artiklis on hagejat nimetatud Eesti esimese H müügifirma pankrotti ajanud kohtulikult karistatud isikuks. Sama artikli kohaselt on T.N tuntud pankrotimeister, kes on varem kaks korda tsiviilkohtus karistada saanud ja tingimisi vangi mõistetud. Kostja paratamatult loeb ajakirjanduses ilmuvat ja mõistliku inimesena eeldab, et ajakirjanduses avaldatu vastab tõele. Hageja esitas Äripäeva artikli peale Pressinõukogule kaebuse, mille kohaselt on artiklis esitatud valeinfot, mis tema mainet kahjustab. Pressinõukogu 15.03.2007 otsuse kohaselt Äripäev ei ole rikkunud head ajakirjandustava (Lisa 3). Eeltoodu tõttu leiab kostja, et faktiväidet „...on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“ ei saa mõista kitsalt ja üheselt, nagu hageja seda hagiavalduses teinud on. Hageja on vägivaldselt lause lõigu kontekstist välja rebinud ja andnud sellele hoopis teistsuguse tähenduse. Mõistliku inimese arusaama järgi ei ole kostja sugugi antud faktiväitega üldsusele avaldanud, et hageja on kriminaalkorras karistatud. Hagiavalduse kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta veel ebaõigeid andmeid hageja väidetavast omandivaidlusest tsiviilkohtus, kuhu kostja „...saadeti valla esindajana tunnistusi hageja kohta andma“. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja peab ebaõigete andmete all silmas faktiväidet omandivaidlusest tsiviilkohtus või kostja saatmist valla esindajana tunnistusi andma. Hagiavaldusele lisatud e-kiri on esitatud hageja poolt tõendamaks, et kostjat ei ole valla esindajana kohtusse tunnistusi andma saadetud. Samas ei saa antud faktiväide ei õigena ega ka ebaõigena mitte mingil viisil kahjustada hageja huve. Seega asjaolu kas kostja osales menetluses tunnistajana valla poolt saadetuna või mitte, ei oma antud asjas tähtsust. Hageja peab viitama konkreetsetele väidetele, mida ta peab ebaõigeteks faktiväideteks. Kostja leiab, et hageja huve võiks kahjustada pigem ebaõigete andmete avaldamine hageja väidetavast omandivaidlusest tsiviilkohtus. Kuid ka need andmed ei ole ebaõiged ja seda alljärgneval põhjusel: Pärnu Maakohtus oli kohtunik Külli Mõlderi menetluses tsiviilasi 2-04-1454 V N hagi L N vastu kinkelepingu tühistamiseks ja vara alusetust säästmisest tuleneva summa nõudes, kus hageja esines V N esindajana. Kinkelepinguga, mille tühistamist kohtus nõuti, anti L N omandisse T vallas I külas asuvad hooned. V N on hageja isa, mistõttu tema huvi hagi

lk 7 rahuldamisele ei saa välistada. Seega ei ole kostja väide hageja omandivaidlusest tsiviilkohtus ebaõige. Kohus jättis hagi rahuldamata. Antud menetluses osales kostja L N tunnistajana. Eelpool toodut tõendab kostja vastusele lisatud kohtuotsuse ärakirjaga, kus on lk 1 menetlusosalisena märgitud hageja esindaja T N ja lk 8 on vI ka kostja osalemisele menetluses tunnistajana (Lisa 4). Kostja tugines antud andmetele omaenese kogemuse põhjal, olles ise tunnistajaks kohtuprotsessis ja seega ei ole andmed omandivaidlusest ebaõiged. Eeltoodu alusel leiab kostja, et väidetavalt tema poolt avaldatud asjaolud vastavad tegelikkusele ja tegemist ei ole ebaõigete andmetega. Juhul kui ka kohus peaks asuma seisukohale, et tegemist oli ebaõigete andmetega, siis ebaõigete andmete avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt õigusvastane üksnes juhul kui andmete avaldaja teadis või pidi andmete ebaõigsusest teadma. Seega lasub kostjal hageja kohta faktiväidete avaldamise korral käibekohustus kontrollida avaldatavate andmete tegelikkusele vastavust. Nimetatud käibekohustuse sisu on avatud VÕS § 1047 lg-s 3. Avaldatavate andmete kontrollikohustuse ulatus ja intensiivsus, mille täitmise tõendamise korral kostja poolt ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane, sõltub nii kostja isikust kui ka võimalikust hageja huvide kahjustamise raskusest, mis kaasneks andmete ebaõigsusega. Meediaettevõtetelt saab oodata põhjalikumat kontrollikohustust kui andmeid väljaspool majandustegevust avaldavalt isikult, nagu antud juhul kostja on. Kostja on andmete avaldamisel järginud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud käibekohustust ning kontrollinud esitatu vastavust tegelikkusele. Kostja on oma hinnangu kujunemisel tuginenud talle teadaolevatele faktidele ja käesolevas menetluses kohtule esitatud tõenditele tuginedes saab asuda seisukohale, et väidetavalt avaldatud andmed vastavad tegelikkusele. Kostja on tavalise mõistliku inimesena järginud andmete avaldamisel käibekohustust. Mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt ei saa käibekohustus olla midagi sellist, mida isikult mõistlikult oodata ei saa. Kostja näol ei ole tegemist meediaettevõttega, kellele on andmete õigsuse kontrollimisel tunduvalt suuremad nõuded, kui seda on füüsilisel isikul. Seega ei ole hageja poolt kostjale ette heidetud tegu õigusvastane kostja poolt VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud käibekohustuse järgimise tõttu. Seega juhul kui ka asuda seisukohale, et kostja on talle etteheidetud teo toime pannud, siis eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ta on piisavalt kontrollinud asjaolude vastavust tegelikkusele ja VÕS § 1047 lg 3 alusel ei olnud tegemist õigusvastase teoga. Lisaks märgib kostja, et VÕS § 1046 lg 1 võimaldab kohtutel mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma. Mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon. Mitte kõik šokeerivad või solvavad väärtushinnangud pole õigusvastased. Kostja leiab, et sama põhimõtet tuleb rakendada ka faktiväidete puhul. Kuigi eri inimesed võivad objektiivselt teha erinevaid järeldusi, ei või ei väärtusotsustus ega ka faktiväide olla lihtsalt väljamõeldis. Antud juhul ei ole tegemist lihtsalt välja mõeldud faktiväidetega, hageja ise on oma varasema käitumisega andnud põhjust endast vastava kuvandi loomiseks. Kostjale oli teada, et hageja on pöördunud kostja abikaasa vastu õigustamatult kohtusse, mis paratamatult süvendas kostja negatiivset hoiakut hageja suhtes. Hageja varasemale käitumisele vaatamata ei ole kostja kunagi hagejat solvanud ebakohaste või šokeerivate väärtushinnangutega. Kuivõrd hageja ise on kostja ja tema

lk 8 abikaasa suhtes õigustamatult käitunud ründavalt, pahatahtlikult ja süüdistades, siis hageja oleks pidanud ka arvestama kostja negatiivse hoiakuga hageja suhtes. Hageja oleks pidanud arvestama võimalusega, et tema enda käitumisest tulenevalt on kostjas tekkinud negatiivne hoiak hageja suhtes. Seega juhul kui kohus eelneva põhjal leiab, et tegemist oli õigusvastase teoga kuna kostja ei ole järginud käibekohustust, siis palub kostja VÕS § 1046 lg 1 alusel kostja väidetavaid rikkumisi arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, mitte lugeda õigusvastaseks. Kuigi kostja jõudis eelpool järeldusele, et puudub nii objektiivne teokoosseis kui ka teo õigusvastasus, siis juhuks kui kohus leiab, et nimetatud eeldused siiski on täidetud, analüüsib kostja järgnevalt süü küsimust. Deliktiõiguslik vastutus eeldab lisaks teo õigusvastasusele ka selle süülisust. Objektiivselt eeldab süü käibes vajaliku hoolsuse järgimata jätmist, st tegu mis rikub kohustust käituda viisil, mida saab tavaliselt sarnases olukorras oodata käibes osalevalt isikult. Seega peab VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kõigepealt olema kindlaks tehtud, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest. Seega kostja peab tõendama, et ta käitus hoolikalt. Kostja tõi välja, et ta on tavalise mõistliku inimesena järginud andmete avaldamisel käibekohustust, seega käitus kostja nagu iga teine mõistlik inimene oleks antud situatsioonis käitunud, kostja järgis andmete kontrollimisel käibes vajalikku hoolt. Kostja tugines varasematele teadmistele hageja tegevusest ning andmed pärinesid kostja isiklikest kogemustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Hageja palub kohtul kohustada kostjat hageja kohta esitatud ebaõigete andmete samas telesaates samal telekanalil avalikult ümber lükkama. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge. Kostjale on arusaamatu, mida hageja peab ebaõigeteks faktiväideteks ning missuguste faktiväidete ümberlükkamist hageja taotleb. VÕS § 1047 lg-st 4 tuleneva ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine. Kostja leiab eeltoodud põhjendustel, et tegemist ei olnud ebaõigete andmete avaldamisega. Seetõttu on välistatud ka hageja nõude rahuldamine ebaõigete andmete avalikuks ümberlükkamiseks telesaates. Juhul kui kohus ka asuks seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis VÕS § 1047 lg 4 ei näe ette, et kostja peab ebaõiged andmed ilmtingimata ise ümber lükkama. Riigikohus on lahendites 3-2-1-95-05 p-des 25 ja 30, 3-2-1-161-05 p 14 asunud seisukohale, et juhul kui ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue esitatakse isikule, kes edastas ebaõiged andmed meediaväljaandele, siis ei pea kostja lükkama andmeid ümber mitte meediaväljaandes, vaid meediaväljaande ees. Seega on hagejal üksnes võimalik nõuda, et kostja esitaks meediaväljaandele avalduse, milles teatab, et tema avaldatud andmed ei vasta tegelikkusele, mitte ei saa aga nõuda kostjalt, et kostja hageja kohta esitatud ebaõiged andmed samas telesaates samal telekanalil avalikult ümber lükkaks. Eeltoodu põhjal palub kostja jätta hageja nõue ebaõigete andmete samas telesaates samal telekanalil avalikult ümber lükkamiseks rahuldamata.

lk 9 Hageja on esitanud kostja vastu moraalse kahju hüvitamise nõude. Kuivõrd hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, millisele võlaõigusseaduse sättele ta nõude esitamisel tugineb, siis kostja saab oma vastuses esitada vastuväiteid üksnes oletuslikult. Kostja leiab, et hageja on nõude esitamisel ilmselt tuginenud VÕS §-le 1043, § 1045 lg 1 p-le 4 ja §-le 1047. Deliktilise kahju hüvitamise nõude eeldusteks on kahju tekitaja poolt teisele isikule kahju tekitamine, kahju tekitaja teo õigusvastasus ning kahju tekitaja süü. Seega VÕS § 1043 alusel esitatud kahju hüvitamise nõue on võimalik rahuldada üksnes juhul, kui kohus tuvastab, et kostja oli hagejale kahju tekitamises süüdi. VÕS §-is 1047 on määratletud õigusvastase teona ebaõigete andmete avaldamine, millele võib üleüldse järgneda tsiviilõiguslik sanktsioon kahju hüvitamise kohustuse tekkimise näol. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastuses tõi kostja välja asjaolud, millele tuginedes ta leiab, et tegemist ei ole õigusvastaste tegudega ning kostja süü on välistatud. Kostja järgis andmete avaldamisel oma käibekohustust, mis ei ole arvestades kostja isikut ja hageja väidetavate huvide rikkumist, kõrge. See tähendab, et kostjal, kes ei tegutsenud andmete avaldamisel oma tavapärase majandustegevuse raames, ei ole andmete avaldamisel kehtestatud kõrget kontrolli kohustus. Kostja kontrollis tavalise ja mõistliku inimese arusaamisvõimele tuginevalt andmete õigsust. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et nn ebaõiged andmed „ ...on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“ ja hageja väidetavast omandivaidlusest tsiviilkohtus ei saa tekitada hagejale sellist hingelist valu, mis õigustaks kahju hüvitamist. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Hüvitise väljamõistmine mittevaralise kahju eest eeldab üldjuhul kannatanu õiguste olulist kahjustamist ning rikkumise erilist raskust. Hagiavalduses märgib hageja, et ta ühtib endal mittevaralise kahju tekkimisel ja põhistamisel Riigikohtus jõustunud avaliku otsusega protsessis Leedo versus Delfi, toodud kohtu põhjendustega ja protsessis esitatud hageja hinnangutega mittevaralise kahju tekkimisest isikul. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit mittevaralise kahju olemasolu põhistamiseks. Juhul kui ka asuda seisukohale, et kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid, siis hagiavalduses toodud väited ebaõigete andmete kohta ei saa hagejale tekitada sarnast hingelist valu nagu hageja hagiavalduses märgib endal tekkinud olevat. Hageja tugineb üldsõnaliselt üksnes Riigikohtu lahendile, kus mittevaralise kahju tekitasid muuhulgas väärtushinnangud, mitte aga faktiväited, nagu antud juhul. Kostja nõustub seisukohaga, et õigusvastasteks tuleks lugeda faktiväited ja väärtushinnangud, mida on esitatud kaldudes vulgaarsustesse, teadlikku solvamisse ja inimväärikuse alandamisse, kuid antud juhul kostja käitumises midagi taolist ei esinenud. Kostja ei ole oma tegevusega hageja õigusi oluliselt kahjustanud ja juhul kui ka kohus peaks asuma seisukohale, et rikkumine toimus, siis ei ole see rikkumine raske võrreldes hageja õigusega heale nimele, nagu hageja väidab. Väidetavad kostja poolt avaldatud ebaõiged andmed ei kahjusta hageja õigust heale nimele. Vastupidist võiks väita üksnes juhul kui kostja oleks esitanud ebaõiged faktiväited koos solvavate väärtushinnangutega ja eesmärgiga teadlikult alandada hageja inimväärikust. Eelpool toodust tulenevalt leiab kostja, et hageja nõue kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

lk 10 Hageja on hagiavalduses esitanud nõude VÕS § 1055 alusel ning palub kohtul keelata kostjal hagejat kahjustava tegevuse jätkamine koheselt. Hageja märgib hagiavalduses, et kostja teadvalt, korduvalt ning eesmärgipäraselt tegeleb hageja avaliku kuvandi kahjustamisega ning see on tõendatud hageja hinnangul eeltõendamisemenetluses. Esmalt märgib kostja, et keelustamishagi VÕS § 1055 lg 1 alusel saab esitada üksnes juhul kui rikkumine on kestev. Eeltõendamisemenetluses ei ole tõendatud asjaolu, et kostja eesmärgipäraselt ja kestvalt tegeleb hageja avaliku kuvandi kahjustamisega. Hagiavaldusele on lisatud eeltõendamismenetluses kogutud IP aadresside omaniku andmed, millelt kommenteeriti ajalehes Meie Maa ilmunud artiklit kahel korral. IP aadresside omanikuks on Elion Ettevõtted AS teate kohaselt P A, kelle elukoha aadressiks on M talu I küla T vald Saare maakond. Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et antud aadress on elukohaks lisaks kostjale veel P Ale, Ü Ale, M o Õ , H e Õ e. Asjaolu, et kostja elab samas majas IP aadresside omaniku P Aga ei tähenda veel, et kostja oleks vastavaid arvuteid ka kasutanud ja artiklit kommenteerinud. Eeltõendamisemenetluse raames ei ole tuvastatud, et artikli kommentaaride autoriks oleks kostja. Kostja eitab artikli kommenteerimist. Seega ei vasta tõele ja on hageja poolt tõendamata asjaolu, et kostja eesmärgipäraselt ja kestvalt tegeleks hageja avaliku kuvandi kahjustamisega. Hagiavalduses esitatud nõue kostjal hagejat kahjustava tegevuse jätkamise koheseks keelamiseks, on ebamäärane. Kohtuotsus peab olema täidetav. Seetõttu ei saa hageja nõuda, et kostjale VÕS § 1055 lg 1 alusel pandav kohustus oleks ebamäärane, nagu antud juhul hageja oma nõude esitanud on. Riigikohus on lahendis 3-2-1-4-06 p 54 leidnud, et kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma konkreetne tegevus, mida kostja peab lõpetama või millest edaspidi hoiduma. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja nõue keelata kostjal hagejat kahjustava tegevuse jätkamine koheselt, tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja nõustus kirjaliku menetlusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

andmed samas

Hageja väite kohaselt on kostja 02. 07. 2009 telesaates „Reporter“ antud intervjuus avaldanud hageja kohta ebaõigeid andmeid. Intervjuu oli eetris 16. 07 ja 17. 07. 2009.a. Kostja on inkrimineerinud hagejale tahtliku pankrotikuriteo toimepanemise, öeldes, et hageja „on mitmeid firmasid pankrotti ajanud“. Süüdistades hagejat avalikult tahtlikult pankroti põhjustamises, mis on Karistusseadustikus sätestatud kuritegu. Teise valeväitena on hageja välja toonud kostja sõnad selle kohta, et viimane „ saadeti valla esndajana tunnistusi hageja kohta andma“ Hageja hinnangul on tegemist korduva ja teadliku tegevusega hageja maine kahjustamisel, silmas pidades KOV valimisi.

lk 11 Kuna tegemist on väidetavalt isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, on kohtu hinnangul tegu faktiväidetega. Väide on kontrollitav, tema tõesus või väärsus kohtumenetluses tõendatav. Kui valeväite esitaja ei tõenda selle vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ning kohus peab kohustama kostjat isiku mainet kahjustavaid andmeid sisaldava väite avalikult ümber lükkama.

lk 12 õige. Kostja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mida saab eeldada isikult, kes ei edasta informatsiooni oma kutsetegevuse raames.

lk 13 Hageja väide, et ta sai kostja tegevuse tõttu kohaliku omavalitsuse valimistel vähem hääli, kui eelmistel valimistel on oletuslik ja tõendamata. Mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks võiks olla asjaolu, et maine kahjustamine põhjustas kannatanul olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi kannatanu elukorralduses või tema suhetes teiste isikutega, mida antud juhul tõendatud ei ole. Riigikohus oma otsuses 3-2-1-11-04 p. 18 on asunud seisukohale, et rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks ei saa olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, piinlikkusetunne või ajutine meeLlulangus.

Kohtunik: Külli Mõlder

lk 14

Märkused:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.