Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-09-63850 mõjutada lahendit. Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale esitada apellatsioonkaebus, peab menetlusosaline 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kättetoimetamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult, et soovib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline teatab apellatsioonkaebuse esitamise soovist, teeb kohus täiendava otsuse, millega täiendab kohtuotsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt on korteriühistu Võidu 9 Narva asutatud 06.07.2009.a., majandustegevust alustati 01.09.2009.a. 01.09.2009.a. sõlmiti korteriühistu Võidu 9 Narva ja AS Narva Vesi vahel veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr 50011. Vastavalt lepingu nr 50011 p 11 järgi annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5% tasumiseks esitatud ja vastavalt p 5 tasutud summast (arvestades käibemaksu) Alates 01.09.2009.a. kuni tänaseni korteriühistu Võidu 9 Narva ei ole rikkunud lepingu sätteid õigeaegse tasumisega tarbitud vee eest. AS Narva Vesi aga ei ole järginud lepingu 50011 p 11 ja ei ole tasunud korteriühistule hinnaalandust alates 01.09.2009.a. kuni 31.12.2009.a. 03.11.2009.a. hageja saatis kostjale pretensiooni lepingu nr 50011 p 11 rikkumise kohta vee-ettevõtja poolt. Alates 01.01.2010 on AS Narva Vesi lepingu nr 50011 p 11 jätnud arvestamata hageja kahjuks hinnaalanduse summas 3 123.76 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 3 123.76 krooni ja riigilõivu summas 1 000 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kostja on vee-ettevõtja, kes osutab Narva linna haldusterritooriumil veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust. Kostja leiab, et 01.09.2009.a. poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 11, mille alusel kostja peab esitama hagejale hinnaalandust 7,5 % tasumiseks esitatud ja tasutud arve summast, ei vasta ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse sättele. Veeettevõtja kui ka vee-ettevõtja teenuste tarbijad peavad juhinduma hinnast, mis on kehtestatud kohaliku omavalitsuse haldusaktiga ning pooltel puudub õiguslik alus kõrvale kalduda kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnast. Kuna Narva linna haldusterritooriumil kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind ei sisalda endas vee-ettevõtja põhjendatud tulukust, siis vee-ettevõtjal puudub komponent (tulu), mida vee-ettevõtja võib vabalt käsutada. Seega kui tarbijale esitatakse hinnaalandus, siis vee-ettevõtja kulud jäävad katmata, mis on vastuolus seadusega. Poolte vahel sõlmitud leping on kostja poolt allakirjutatud klienditeeninduse osakonna töötaja poolt, kuid mitte kostja seadusliku esindaja poolt. Isikul, kes lepingu kostja nimel alla kirjutas, puudusid vastavad volitused lepingu allakirjutamiseks, mille tulemusena

2-09-63850 lepingusse on sisse kantud sätted, mis ei vasta seaduse sätetele ja kostja huvidele. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tõenditega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled vaidlevad, kas poolte vahel 01.septembril 2009.a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr 50011 (t.l. 11) on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 8 lg 5 järgi, kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud. Vaidlust ei ole, et kostja on vee-ettevõtja, kes osutab ühisveevärgivee võtmise ja reovee ühikanalisatsiooni juhtimise teenust. Vaidlust ei ole, et hageja on pädev sõlmima korteriühistu Võidu 9 Narva korteriomanike nimel ühisveevärgivee võtmise ja reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise lepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 2 kohaselt kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetatnud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. TsÜS § 83 lg 1 alusel on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Pooled vaidlevad, kas isikul, kes sõlmis ja allkirjastas kostja nimel hagejaga 01. septembril 2009.a. lepingu nr 50011 oli selleks õigus. TsÜS § 129 lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Pooled ei vaidle, et 01. septembri 2009.a. lepingu nr 50011 lepingu on kostja nimel allkirjastanud hr Tsvetkov, kes on klienditeeninduse osakonna töötaja. Kohus leiab, et kuigi lepingus on kirjas, et lepingu sõlmib direktor Aleksei Voronov, samas on leping allkirjastatud klienditeeninduse osakonna juhataja poolt, ei ole kostja tõendanud, et tehing on tehtud esindusõiguseta isiku poolt. TsÜS § 116 lg 2 kohaselt kui tehingu on teindu majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või

2-09-63850 kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Hageja on veenvalt põhistanud, et klienditeeninduse osakonna töötaja s.o. klienditeendinduse osakonna juhataja sõlmis 01. septembril 2009.a. lepingu kui isik, kes sõlmib kostja nimel lepinguid siiamaani. Hageja on kohtule esitanud ka AS Narva Vesi 07. novembri 1997.a. käskkirja nr 40A koopia, mille alusel on abonentosakonna juhatajal hr Tsvetkovi isikus lubatud allkirjastada sõlmitavad vee- ja kanalisatsioonilepingud AS Narva Vesi nimel (t.l. 41). TsÜS § 121 lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kohus leiab, et kuna poolte vahel 01. septembril 2009.a. sõlmitud lepingu allkirjastas kostja töötaja hr Tsvetkov, kelle ülesandeks on kliendilepingute sõlmimine kostja nimel, vastupidist kostja tõendanud ei ole, siis tuleb klienditeeninduse osakonna töötaja s.o. juhataja hr Tsvetkov lugeda volitatud sõlmima hagejaga veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingut. Seega on kohus tuvastanud, et poolte vahel kehtib 01.septembril 2009.a. sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse leping nr 50011. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingujärgse võlgnevuse 3 123.76 krooni. Lepingu nr 50011 punkti 11 kohaselt annab vee-ettevõtja kliendile hinnaalandust 7,5 % tasumiseks esitatud ja vastavalt punktile 5 tasutud summast (arvestades käibemaksu). Lepingu punkti 5 järgi klient kohustub tasuma veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest Narva Linnavalitsuse kehtestatud hindade alusel üks kord kuus, hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu 20. päevaks. Vaidlust ei ole, et kostja hagejale lepingu punkti 11 alusel hinnaalandust teinud ei ole (t.l. 12-13), vaidlust ei ole, et hageja on nõudnud kostjalt tema kohustuse täitmist. Kostja on esitanud hagile vastuväited, et lepingu punkt 11 on vastuolus seadusega. ÜVVKS § 14 lg 1 ja lg 2 järgi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Hind kehtestatakse vastavalt nimetatud korrale kohaliku omavalitsuse volikogu või valla- või linnavalitsuse poolt määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab valla- või linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohaliku, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. ÜVVKS § 14 lg 3 ja lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus; 5) arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 protsenti elamuid, mille ehitusluba on välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Lähtudes eeltoodust ÜVVKS ei ole sätestatud hinna alandamise keeldu vee-ettevõtjale. Seaduse mõtte kohaselt on kehtestatud piirangud vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamisel, mis väldiksid tarbija jaoks põhjendamatult kõrge henna määramise. Seetõttu kehtestab hinna piirmäära kohalik omavalitsus, millest kõrgemat hinda vee-ettevõtja ei või tarbija

2-09-63850 jaoks kehtestada. ÜVVKS ei keela vee-ettevõtjal vähendada kohaliku omavalitsuse poolt määratud piirhinda isikutele, kes arvete eest õigeaegselt tasuvad. Pooled ei vaidle, et alates 01. jaanaurist 2010.a. kostja arvestab lepingu alusel hagejale hinnasoodustust. Kohus leiab, et poolte vahel 01. septembril 2009.a. sõlmitud lepingu nr 50011 punkt 11, mille alusel peab kostja võimaldama hagejale hinnaalandust 7,5 % tasumiseks esitatud ja õigeaegselt tasutud arve summast, ei ole seadusega vastuolus ja seega on kehtiv ning kuulub täitmisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on õigeaegselt tasunud kostja poolt esitatud arved. Hageja arvestuste kohaselt on kostja jätnud hagejale arvestamata hinnasoodustust järgmistelt arvetelt: 30.09.2009.a. arve nr 141127 arve summa 10 384 krooni, millest 7,5 % on 778.80 krooni; 31.10.2009.a. arve nr 141810 arve summa 10 348.25 krooni, millest 7,5 % on 776.12 krooni; 30.11.2009.a. arve nr 143000 arve summa 10 926.90 krooni, millest 7,5 % on 819.52 krooni ja 31.12.2009.a. arve nr 143930 arve summa 9 990.90 krooni, millest 7,5 % on 749.32 krooni (t.l. 14-15). Seega kokku on arvestamat hinnaalandust 7,5 % tasutud arvetelt 3 123.76 krooni. Kostja arvestuste osas vastuväiteid ei esitanud. VÕS § 76 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on rikkunud kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuna kostja hagejale ei ole arvestanud lepingu nr 50011 punkti 11 järgi hinnaalandust ajavahemikul alates 01.09.2009.a. kuni 31.12.2009.a., siis kostja võlgneb selle summa hagejale. Vastavalt VÕS §-le 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 123.76 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetlukulud kostja kanda. Kohus on TsMS § 405 alusel kindlaks määranud menetluskulude suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1 000 krooni, millise kohus leiab oleva põhjendatud ja vajaliku kulu,m is tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.