Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Asjaolud V R esitas 26.01.2011 Viru Maakohtusse hagi Eesti Vabariigi vastu tervisekahju hüvitamise nõudes. Hageja palub hüvitada tervisekahju (hingelised ja füüsilised kannatused) 165 000 eurot, mis on tekitatud kohtumenetluse käigus (eestkostemenetlus).

Kohtumääruse põhjendused

2-11-3128 Kohus leiab et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel (kohus ei ole pädev asja lahendama). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 järgi kuulub avalik- õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse ja TsMS § 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Riik täidab avalikke ülesandeid teatavasti läbi kõigi kolme klassikalise võimuharu – seadusandlus, kohus, täitevvõim – ning kõigi kolme tegevusega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus (RVastS). RVastS § 1 lg 2 täpsustab lõikes 1 sätestatud põhimõtet, välistades õiguste taastamise ja kahju hüvitamise eraõiguslikus suhtes. Kohtumenetlus (õigusemõistmine) iseenesest on, nagu juba öeldud, avalik-õiguslik. RVastS § 15 lg 1 alusel saab isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS on kohaldatav kõigile avalik-õiguslikus suhtes avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju hüvitamise juhtudele, kus puudub täpsem eriregulatsioon. Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise asjade läbivaatamine on HKMS § 6 lg 3 p-st 2 tulenevalt halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avalduse lahendamine kuulub halduskohtu, mitte maakohtu pädevusse. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus märgib et kuna hagiavalduse sisu ja õiguslik põhjendus on sarnased tsiviilasjades nr 2-095695 ja 2-06-9959 esitatuga, Tartu Ringkonnakohus on 04.05.2010 määruses märkinud, et kohus oli õigustatud eestkoste määramise menetlust algatama, siis on esitatu sellisel kujul ilmselt perspektiivitu. Samuti on hagejale eelnevalt selgitatud et ebainimliku kohtlemisega on tegu juhul, kui see põhjustab kas tegeliku kehavigastuse või intensiivse füüsilise ja vaimse kannatuse, mis ületab tavapärase seaduspärase kohtlemise või karistamisega kaasnevad tagajärjed (Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.04.2002 otsus asjas nr. 2346/02 Pretty v United Kingdom p 52). Antud juhul on kohtupsühhiaatriline ekspertiis hageja suhtes määratud seaduslikul alusel, seega ei saa kõne alla tulla ebainimlik kohtlemine. Kohus selgitab hagejale taaskord, et kvalifitseeritud õigusabi saamiseks tuleb hagejal pöörduda advokaadi poole. Juhul kui hagejal ei ole võimalik tasuda õigusabiteenuse eest on hagejal õigus taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi saamiseks tuleb esitada vormikohane õigusabi taotlus, koos lisadega. RÕS § 12 lg 3 kohaselt riigi õigusabi taotluse näidisvormi ja selles sisalduvate andmete loetelu kehtestab justiitsminister määrusega ning taotluse näidisvorm on vabalt kättesaadav Justiitsministeeriumi veebilehel ning igas kohtus ja (http://tarkmeestaskus.just.ee/oigusabi_vahekindlustatuile) advokaadibüroos. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-st 371, 372 lg 2, 4, 6, 463-466, 660, 661.

Tamara Šabarova Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.