Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-09-66362
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. jaanuar 2011. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Kohtuasi
Eesti Vabariik ( Haridus ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi N. T. ja S. M. vastu võlgnevuse 743,15 euro nõudes.
Hagihind
743,15 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Vabariik (Haridus Teadusministeeriumi kaudu)
Hageja esindaja:
e-post: xxx
Kostja I:
N. T. ( IK xxx, elukoht; xxx
ja
S. M. ( IK xxx, elukoht; xxx Kostja II
Edasikaebe kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 ASis SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 76,69 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.
Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik ( Haridus – ja Teadusministeeriumi kaudu ) hagi N. T. ja S. M. vastu võlgnevuse 743,15 euro ( 11627,79 krooni) nõudes. Hagiavalduse kohaselt N. T. sõlmis 04.10.2001.a. õppelaenu saamiseks AS- ga Eesti Ühispank õppelaenulepingu nr S010002143. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 15 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt Eesti vabariigi haridusseaduse ( edaspidi HaS) § 36prim 1 lg 5 kostjad S. M. ja R. M.i nende ja panga vahel sõlmitud käenduslepingute alusel. S. M. sõlmis limiteeritud käenduslepingu 15 000 krooni ulatuses. Tulenevalt HaS § 36 prim 2 lg 3 tasutatkse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Hageja nõude suuruseks on 743,15 eurot ( 11627,79 krooni) mis tuleneb põhivõlast 564,16 eurost ( 8827,15 krooni) ning intressist summas 178,97 eurost ( 2800,28 krooni). Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas 20 päeva jooksul kirjalikult vastama. Hagimaterjalid on kostjale N. T.`ile kätte toimetatud isiklikult 15.09.2010. a. ja kostja S. M.`le kätte toimetatud isiklikult 14.10.2010. Kostjad kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjaid hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.
Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses.
2(3)
TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast, välja jätta. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on õiguslikult põhjendatud TsK § 173 lg 1,§ 207,§ 222 lg 1-2,§ 272; HaS § 36 prim 2 lg 2-3, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30,lg 1.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannavad kostjad N. T. ja S. M. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt on hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Hageja menetluskulusid ei ole kandnud. Vastavalt TsMsS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamisel kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osale, lg 5 kohaselt tuleb raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub täitmiseks viivitamata või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Vastavalt RLS kuulub hagilt hinnaga kuni 958,67 eurolt tasumisele riigilõiv summas 191,73 eurot riigituludesse.
Kohus rahuldab hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 142 lg 2, § 190, § 407 lg 1 ja 3, § 442, § 444 lg 1, § 468 lg 1 p 2 sätete kohaselt tagaseljaotsusega.
Marge Tamme Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.