Tsiviilasi nr 2-10-31308
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-10-31308
Tsiviilasi
Julianus Inkasso OÜ hagi DxxxxxExxxxx vastu 420,25 euro (6575,18 krooni) nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553; asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar, OÜ Julianuse Õigusbüroo (registrikood 11930038; asukoht asukoht A.Weizenbergi 20, Tallinn 10150; epost: [email protected]); Kostja: Dxxxx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
Kohtuistungi aeg
05.01.2011. a
15.09.2011 19,17 eurot (300 krooni) 15.11.2012 19,17 eurot (300 krooni) 15.10.2011 19,17 eurot (300 krooni) 15.12.2012 19,17 eurot (300 krooni) 15.11.2011 19,17 eurot (300 krooni) 15.01.2013 19,17 eurot (300 krooni) 15.12.2011 19,17 eurot (300 krooni) 15.02.2013 19,17 eurot (300 krooni) 15.01.2012 19,17 eurot (300 krooni) 15.03.2013 16,81 eurot (263,09 krooni) 15.02.2012 19,17 eurot (300 krooni)
kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitas kohtuistungil kostjale menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi sõlmimise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 alusel Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise määrusele määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel saab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni ja õigusabikulude katteks 1875 krooni. Kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 750 krooni ja hagimenetluses 06.10.2010. a Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 riigilõivu 250 krooni. TsMS § 144 p 4 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu hagimenetluse kulude hulka. Kohus leiab, et TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hageja taotlusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni (31,96 eurot). Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.