Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Aktsiaselts Eraküte esitas 14.10.2010. a kohtule hagiavalduse Exxxx Oxxxx vastu 5880,78 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Exxxx Oxxxx xxxxxxxlinnas xxxxxxxxx korteri omanik. Hageja on osutanud kostjale soojusenergia müügi teenust. Kostja on jätnud teenuse eest nõuetekohaselt tasumata. Kostja võlgnevus hageja eest soojusenergia tarbimise eest on perioodi 01.10.2009 – 07.09.2010. eest summas 5880,78 krooni. Maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja kostjalt võlga summas 7880,78 krooni. Kostja on tasunud vahepeal osa võlgnevusest.07.08.2010. a tasus ta 1000 krooni ja 05.09.2010. a veel 1000 krooni. Kostja esitas 15.11.2010. a hagile kirjaliku vastuse, milles tunnistas nõuet osaliselt. Kostja väitel on ta 11.07.2010. a ära tasunud nõutavast võlgnevusest 1000 krooni. Seega on kostja võlg hageja ees 4880,78 krooni. Hageja nõudele nimetatud osas kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja teatas, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Hageja teatas 19.11.2010. a avalduses kohtule, et ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja väidab, et on tasunud 11.07.2010. a hagejale 1000 krooni, mistõttu tuleb nõuet 1000 krooni võrra vähendada. Hageja on aga nimetatud laekumisega hagi esitamisel juba arvestanud ja nimetatud laekumine kajastub hagile lisatud raamatupidamisõiendis. Hageja teatas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub kostjalt välja mõista võlg summas 5880,78 krooni. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus otsustas 23.11.2010.a määrusega lahendada asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus arvestab lahendi tegemisel kroonides esitatud nõuded ümber eurodeks ametliku kiursiga 15,6466. Kohus tegi kindlaks, et Exxxx Oxxxx on xxxxxx linnas xxxxxx asuva korteri nr xx omanik (kinnistu registriosa nr 1552735), tl 15. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja Aktsiaselts Eraküte on müünud kostja korterisse soojusenergiat ja kostja on seda tarbinud. Seega on poolte vahel võlasuhe, mis tuleneb müügilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Kostja on lepingut rikkunud ja ei ole tasunud hagejale soojusenergia eest nõuetekohaselt. Hageja nõuab kostjalt võlga perioodi 01.10.2009. a kuni 07.09.2010. a eest. Poolte vahel on vaidlus võla suuruse üle. Hageja nõuab kostjalt nimetatud perioodi eest 5880,78 krooni tasumist. Kostja tunnistab võlga summas 4880,78 krooni. Hageja poolt hagile lisatud raamatupidamisõiendist (tl 16) nähtub, et hageja on arvestanud perioodi 01.10.2009. a kuni 07.09.2010. a eest kostja poolt tasumiseks kokku 11 880,78 krooni. Nimetatud perioodil on kostja tasunud hagejale 6000 krooni. Raamatupidamisõiendist nähtub, et hageja on kostja võlast maha arvestanud muu hulgas kostja poolt 11.07.2010. a tasutud 1000 krooni, millises osas kostja hagile vastu vaidles. Eeltoodust nähtub, et kostja vastuväited on alusetud. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostja võlgneb hagejale perioodi 01.10.2009. a kuni 07.09.2010. a tarbitud soojusenergia eest 5880,78 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib muu hulgas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja menetluskuluks on nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku 1600 krooni. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 750 krooni ja hagimenetluses 850 krooni (tl 19 ja 20). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud 400 enam kui seaduses ettenähtud. Hagihinnaks on 5880,78 krooni. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 6000 krooni tasuda riigilõivu 1200 krooni. Seega on hageja tasunud 400 krooni enam. Lähtudes TsMS § 150 lg 1 p-st 1 tagastab kohus hagejale riigilõivu enamtasutud osas. Ülejäänud hageja poolt nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 1200 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.