Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-67237

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik MMK esitas 31.12.2010 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on MMK’il võlakohustused, mida ta täita ei suuda ning reaalseid võimalusi oma maksevõime parandamiseks võlgnikul ei ole. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja selle põhjuseks tuleb pidada tema ebaõnnestunud ettevõtlust. Võlgniku enda arvestuse järgi on tal tänase seisuga võlgu kokku vähemalt 19 173.49 eurot, vara võlgnikul puudub. Kuivõrd võlgnik ei tööta, puuduvad tal võimalused võlakohustuste täitmiseks. Indrek Leppsoo on andnud kirjaliku nõusoleku enda nimetamiseks MMK’i pankrotihalduriks.

II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-10-67237 PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Kohus leiab, et võlgnik on enda maksejõuetust põhistanud PankrS § 13 lg 2 kohaselt. Tulenevalt PankrS § 15 lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 19 173.49 eurot (3 000 000 krooni), vara võlgnikul puudub. Eeltoodust ja PankrS §-ist 15 lg 2 tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema vara, võlgnik on pensionär ja ei oma peale pensioni muud sissetulekut, mistõttu võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude kandmiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. MMK’i pankrotiavalduses ei ole välja toodud andmeid pankrotimenetluses vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama asjaolu, kas võlgniku pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Kohus selgitab MMK’ile, et tulenevalt PankrS § 91 lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui MMK soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Indrek Leppsoo on andnud nõusoleku enda nimetamiseks MMK’i pankrotihalduriks.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.