Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu ja kulutuste summa osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited OÜ Videros (likvideerimisel) esitas kohtule 08.11.2010.a võlgniku pankrotiavalduse, milles palus määrata osaühingule ajutine pankrotihaldur ja kuulutada välja ettevõtte pankrot. Avalduse ja selle lisade kohaselt määrati 29.10.2004.a Pärnu Maakohtu poolt osaühingule likvideerijaks Heinrich Aruste, kelle suhtes kuulutati 07.04.2008.a välja füüsilise isiku pankrot. Kuivõrd likvideerijaks ei või olla pankrotiseaduse (PankrS) § 91 lg 1 kohaselt pankrotivõlgnik, siis on kohtu poolt 28.10.2010.a registriosakonna avalduse alusel määratud ettevõttele uueks likvideerija Raivo Piirla, kes esitas pankrotiavalduse. Uuel likvideerijal ei ole õnnestunud eelmist kätte saada, H. Aruste ei vasta teatistele ega telefonile. R. Piirla on avaldanud 29.10.2010.a võlgniku likvideerimisteate Ametlikes Teadaannetes. Kuna teadaolevalt on ettevõttel vähemalt 470 363.77 krooni maksuvõlga (lisatud Maksu- ja Tolliameti teatis) ning registrisse kantud vara ei ole (lisatud päringute vastused pankadelt ja registritest), tuli esitada pankrotiavaldus. Ettevõte on alaliselt maksejõuetu. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja määras 22.11.2010.a määrusega ajutiseks pankrotihalduriks (edaspidi haldur) Ly Müürsoo. Kohtuistungile võlgnik ei ilmunud, kuivõrd tema seaduslik esindaja ei viibinud Eestis. Samas esitas ta 08.12.2010.a kohtule avalduse, milles palus asi läbi vaadata temata (mida kohus ka tegi) ning kinnitas, et nõustub halduri aruande esiletoodud järeldustega ja jääb pankrotiavalduses esitatu juurde. Halduri aruande ja tema poolt kohtuistungil selgitatu kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku nimele on avatud kaks arvelduskontot, mille kogusaldo on 6.54 krooni, viimati esitati majandusaasta aruanne registripidajale 2001.aastal. Samal aastal on võlgniku põhivahendid võõrandatud ja muud vara haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevaks võlaks seisuga 26.11.2010.a maksuvõlg (sh intressid) kokku 473 445.93 krooni. Täitemenetlusi võlgniku suhtes pooleli ei ole. Halduri hinnangul, mis põhineb vaid tema käsutuses olnud registritest saadud dokumentidel, on maksejõuetuse põhjuseks ettevõtte omanikfirma OÜ Oettinger pankrot 01.03.2004.a, kes ilmselt ei olnud seejärel huvitatud võlgniku majandustegevusse investeerimisest. Juba 2001. aasta lõpu seisuga oli võlgniku omakapital negatiivne. Likvideerimise algbilanssi ei ole H. Aruste praegusele likvideerijale esitanud. Haldur on arvamusel, et võlgnik on pankrotisituatsioonis ning kui keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik ei maksa kohtu deposiiti pankrotimenetluse kuludeks piisavaid vahendeid, tuleb

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-10-55456 pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, tasudes halduri tasu olemasoleva vara arvelt. Maksu- ja Tolliameti 13.12.2010.a teatise kohaselt ei soovi nemad sellist summat tasuda. Halduri taotlusel ning pankrotiseaduse (PankrS) § 30 lg 1 ja 2 alusel tegi kohus 16.12.2010.a määruse, milles andis asjast huvitatud isikutele võimaluse hiljemalt 3. jaanuariks k.a tasuda kohtu deposiitkontole 30 000 krooni pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud tähtpäevaks keegi kohtu nõutud summat ei tasunud. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära halduri ja võlgniku seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, tal puuduvad varad ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, võlgnikust rääkimata, ei ole tundnud pankrotimenetluse vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu pakutud summa deposiiti. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu ning pankrotimenetluse jätkamine ei ole otstarbekas – selle läbiviimiseks puuduvad vahendid. Majandustegevust) võlgnikul ei toimu juba väga pikka aega (tõenäoliselt 8 aastat) ning seda ei ole võimalik taastada. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et maksejõuetuse põhjustas ilmselt omanikfirma pankrotistumine ja seeläbi täiendavate investeeringute puudumine, mis olnuks negatiivse omakapitaliga ettevõtte tegevuse jätkamiseks ainuvõimalik lahendus. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 1. lause järgi, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata tema nõusolekul likvideerija Raivo Piirla. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus sellisel juhul halduri tasu ja kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata selle hüvitamise xxx euro ulatuses (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks) riigi vahenditest. Ajutine pankrotihaldur on esitanud taotluse tasu ja kulutuste väljamõistmiseks just nimetatud summas ja moel, mis on kooskõlas tööks kulunud ajaga ja asja keerukusega ja seetõttu igati põhjendatud. Tasu suuruseks on x tunni eest xxxx krooni, mis on kooskõlas asja keerukusega ja esitatud aruandega ning tunnitasu ei ole ülemäära suur (maksimaalne oleks tasu taotluse esitamise ajal kehtinud määras xxxx krooni tund). Kulutusi (büroo- ja transpordikulud) on haldur teinud 1000 krooni eest, millele lisandub käibemaks 200 krooni. Kohus teisendab nimetatud summad kehtivasse vääringusse ehk eurodesse. Kohus leiab, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda ülalnimetatud sätetest, võlgnikul vara tasu maksmiseks puudub. Eesti Vabariik peab hüvitama halduri Ly Müürsoo tasu ja kulutused summas 396.25 krooni. Halduri soovil määrab kohus nimetatud summa halduri büroole (PankrS § 23 lg 6).

Toomas Talviste Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.