Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

ASJAOLUD

Korteriühistu Põhja allee 15 oli esitanud kohtule hagiavalduse J. M. vastu 740.03 euro (11 578.92 krooni) põhivõla ja 358.28 euro (5 605.93 krooni) viiviste nõudes põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, J. M., olles korteriomandi, aadressiga: xxx, omanik, ei olnud tasunud Korteriühistule Põhja allee 15, J. M. poolt, tema omanduses olevas korteriomandis tarbitud kommunaalteenuste (hooldustasu, vee, keskkütteteenuse, kanalisatsiooni, elektrienergia jne.) eest, igakuuliselt. J. M. võlg Korteriühistu Põhja allee 15 ees moodustus seisuga, „28“veebruar 2010.a., summas 740.03 eurot põhivõlga ja 358.28 eurot viiviseid, millega J. M. ei olnud täitnud oma liikme kohustusi Korteriühistu Põhja allee 15 ees. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.3.2.7 ja p.3.2.8 kohaselt andis Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek loa nõuda võlgnevus, summas 740.03 eurot põhivõlga ja 358.28 eurot viiviseid J. M. ́lt sisse kohtu kaudu. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.3.2.11. kohaselt oli J. M. kohustatud maksete mittetähtaegsel tasumisel Korteriühistule Põhja allee 15 maksma viivist 0,2% päevas, tasumata jäänud summalt, iga viivitatud kalendripäeva eest. 2009.a. mais tegi Korteriühistu Põhja allee 15, üldkoosolekul vastuvõetud otsuse alusel, J. M. ́le esitatud viivise ümberarvestuse, mille käigus rakendati J. M. suhtes tagantjärele vähendatud viivise määra, 0,07% päevas tasumisega viivitatud summalt. Korteriühistu Põhja allee 15 poolt 29.märtsil 2010.a. kohtule esitatud hagiavalduse täpsustuste kohaselt (tl.172-175), valiti 17.märtsil 2002.a. korteriomanike üldkoosoleku otsusega paljukorterilise elumaja, aadressiga: Põhja allee 15, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, majandamise vormiks korteriomanike ühisus ilma korteriühistut moodustamata. Korteriomanike üldkoosolekul valiti majavalitseja. Alates 18.aprillist 2006.a. teostas paljukorterilise elumaja, aadressiga: Põhja allee 15, Kohtla – Järve linn, Ida –

Virumaa, haldamist ja majandamist Korteriühistu Põhja allee 15. Korteriühistu asutamiskoosoleku 18.aprilli 2006.a. otsuse kohaselt otsustati, et peale Korteriühistu Põhja allee 15 registreerimist annab senine majavalitseja paljukorterilise elumaja valitsemise üle Korteriühistule Põhja allee 15, koos kõigi sellest tulenevate õigustega ja kohustustega. Korteriühistu Põhja allee 15 18.aprillil 2006.a. toimunud asutamiskoosoleku otsuse p.10 kohaselt sätestati, et Korteriühistu Põhja allee 15 liikme osamaksu suuruseks osakapitali oli 3,97 krooni korteri igalt ruutmeetrilt. Enne korteriühistu moodustamist toimunud korteriomanike üldkoosoleku otsustega kehtestati korteriomanikele järgmised tariifid: 1) 17.märtsil 2002.a. toimunud üldkoosoleku otsuse p.5 kohaselt jäeti korteriomanike poolt makstavad elumaja majandamise kulud sama suureks Osaühingule Kohtla Elamu varasemalt makstud üüriga; 2) 18.jaanuari 2004.a. üldkoosoleku otsusega kehtestati elumaja majandamiskulude tariifiks 3,97 krooni ühe ruutmeetri eest. Sama üldkoosoleku protokolli lisa kohaselt oli J. M. ́le kuuluva korteri arvestuslikuks pinnaks 65.50 m2, mille tõttu tuli J. M. ́l tasuda, alates 2004.a. veebruari kuust, majandamiskulude katteks, igakuuliselt 260.- krooni. Nimetatud koosolekut juhatas J. M. ise, kes oli sellel ajal paljukorterilise elumaja majavalitsejaks. Samuti kinnitati J. M. eestvedamisel, tema korteri arvestuslik pind, mis oli suurendatud J. M. ainukasutuses oleva rõdu pinna suuruse võrra. Korteriühistu Põhja allee 15 kehtestas korteriomandi hooldustasud järgmiselt: 1) asutamiskoosoleku otsusega 18.aprillist 2006.a. kehtestati igakuuline hooldustasu suurusega 3,97 krooni, ühe korteri ruutmeetri eest; 2) üldkoosoleku otsusega 25.märtsist 2007.a. kehtestati igakuuline hooldustasu suurusega 5,06 krooni, ühe korteri ruutmeetri eest; 3) üldkoosoleku otsusega 12.novembrist 2007.a. kehtestati igakuuline hooldustasu suurusega 6,06 krooni, ühe korteri ruutmeetri eest ning 4) üldkoosoleku otsusega 26.aprillist 2009.a. kehtestati igakuuline hooldustasu suurusega 8,- krooni, ühe korteri ruutmeetri eest. Paljukorterilise elumaja, aadressiga: Põhja allee 15, Kohtla – Järve linn, Ida – Virumaa, korteriomanike üldkoosoleku otsusega 03.aprillist 2005.a. p.5 kohaselt kehtestati tasu kütteperioodil elamu soojuskadude eest 85.- krooni kuus, iga korteri kohta ja p.7 kohaselt kehtestati abonementtasu, suurusega 7.- krooni kuus, iga korteri kohta. Korteriühistu Põhja allee 15 asus hagiavalduses seisukohale, et J. M. tasus, tema enda majavalitsejaks oleku ajal ja tema enda juhtimisel kinnitatud tariife täies ulatuses, millise asjaoluga luges Korteriühistu Põhja allee 15 tõendatuks, et J. M. tunnistas nende tariifide õigsust, aga samuti tunnistas J. M. oma tegudega korteromanike üldkoosolekute otsuseid. Hilisem J. M. poolne keeldumine tariifide tunnistamisest ja nende eest osaline mittetasumine J. M. poolt, oli ebaseaduslik ja heade kommetega vastuolus olev. J. M. ́le hakkas Korteriühistu Põhja allee 15 arveid esitama, alates paljukorterilise elumaja majandamise ülevõtmisest. Arveid esitati samas korras nagu oli seda teinud varem majavalitseja (eraldi arved soojusenergia ja vee eest). Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, J. M., lepinguline esindaja, J. M., kirjalikus vastuses kohtule (I-kd.;tl.6368) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata, aga samuti palus kõik menetluskulud Korteriühistu Põhja allee 15 kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt oli J. M. alati täitnud oma kohustusi Korteriühistu Põhja allee 15 ees, sellises ulatuses, milles Korteriühistul Põhja allee 15 oli õigus nõuda J. M. poolset kohustuste täitmist so J. M. poolt tarbitud teenuste eest. Kirjalikus vastuses võttis J. M., lepinguline esindaja, J. M. omaks, et J. M. oli jätnud Korteriühistule Põhja allee 15 tasumata summad, mille nõudmine oli, J. M. arvates, ebaseaduslik või mille saamise õigust ei olnud Korteriühistu Põhja allee 15 tõendanud. Kirjalikus vastuses asus J. M. lepinguline esindaja seisukohale, et Korteriühistu Põhja allee 15 poolt J. M. ́le esitatavad arved pidid vastama Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolekul majandustegevuse aastakavas sisalduvatele tariifidele ning Korteriühistu Põhja allee 15 juhatusel puudus õigus iseseisvalt täiendavaid majandamiskulusid kehtestada. Samuti jäi J. M. ́le arusaamatuks ka Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud rahalise nõude suurus. J. M. oli taotlenud Korteriühistult Põhja allee 15 korduvalt temale esitatud arvete kohta selgitust, kuid paraku ei olnud Korteriühistu Põhja allee 15 J. M. taotlustele vastanud. Kirjaliku vastuse kohaselt ei olnud J. M. saanud, alates Korteriühistu Põhja allee 15 äriregistrisse kandmisest (alates 04.juulist 2006.a.), Korteriühistult Põhja allee 15 arveid kommunaalmaksete tasumiseks, mille tõttu J. M. keelduski Korteriühistule Põhja allee 15 kommunaalmaksete tasumisest. Aktsiaseltsile Viru Vesi ja Osaühingule VKG Energia oli J. M. tasunud tarbitud teenuste eest regulaarselt, mida J. M. tõendas oma pangakonto väljavõttega. Arveid ei esitanud Korteriühistu Põhja allee 15 J. M. ́le ka peale seda, kui J. M. esitas Korteriühistule Põhja allee 15 kirjaliku nõude arvete saamiseks. Esimese arve esitas Korteriühistu Põhja allee 15 J. M. ́le alles 31.juulil 2006.a. (arve nr.861), mille kohaselt esines J. M. ́l varasemate perioodide eest võlg, summas 4 073.85 krooni. Nimetatud arvest tasus J. M. 25.augustil 2006.a. ainult lifti kasutamise tasu, summas 25.55 krooni. Ülejäänud arve osa jättis J. M. Korteriühistule Põhja allee 15 tasumata. Arve maksmata jätmisest teavitas J. M. kirjalikult ka Korteriühistut Põhja allee 15, kuid sellele vaatamata arvestas Korteriühistu Põhja allee 15 J. M. ́le kommunaalmakseid edasi. Kirjaliku vastuse kohaselt jäi J. M. ́le arusaamatuks Korteriühistu Põhja allee 15 poolt osutatavad sellised teenused (nagu abonenttasu suurusega 7.krooni kuus ja soojuskadu (kütmisperioodil) suurusega 85.- krooni kuus). Lõpuks asus J. M. lepinguline esindaja, J. M. kirjalikus vastuses seisukohale, et J. M. oli nõus Korteriühistule Põhja allee 15 tasuma osutatud teenuste eest, kui Korteriühistu Põhja allee 15 tõendab, et Korteriühistul Põhja allee 15 oli õigus J. M. ́lt osutatud teenuste eest tasu nõuda. Viiviste tasumisest keeldus J. M. täielikult.

01.novembril 2010.a. saatis J. M. kohtule täiendavad vastuväited hagile (IIkd.;tl.15-17), mille kohaselt ei saanud J. M. aru haginõude suurusest, kuna Korteriühistu Põhja allee 15 muudab pidevalt haginõude suurust, mille tõttu asus J. M. seisukohale, et haginõuded olid ebaseaduslikud. Samuti nõudis Korteriühistu Põhja allee 15 J. M. ́lt aastaid ebaseaduslikult viivist kõrgendatud viivise määra alusel. Kirjaliku vastuse koostamise hetkeks oli Korteriühistu Põhja allee 15 ka ise aru saanud kõrgendatud viivise määra ebaseaduslikkusest ning teinud viivise ümberarvestuse VÕS – is kehtestatud määrast lähtudes. J. M. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et J. M. ́le kuuluva korteriomandi, asukohaga: xxx, suuruseks oli 63,3 m2. J. M. tunnistas, et enne Korteriühistu Põhja allee 15 moodustamist tasus J. M. kommunaalmakseid ebaseaduslikult ja vabatahtlikult suuremalt pinnalt, kui 63,3 m2. J. M. asus seisukohale, et Korteriühistul Põhja allee 15 ei olnud õigust nõuda J. M. ́lt ebaseaduslike maksete jätkamist suuremat korteriomandi pindala aluseks võttes. Lõpuks nõustus J. M. kirjalikus vastuses kompromissina tasuma Korteriühistule Põhja allee 15 võlgnevuse katteks 7 914.48 krooni, kohtumenetluse lõpetamise eesmärgil. Kui ka kompromissina tunnistatud võlasummat 7 914.48 krooni ei pea J. M. põhjendatuks, kuid J. M. oli nõus selle summa tasuma.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Korteriühistu Põhja allee 15, seaduslik esindaja, V. J. ja lepinguline esindaja, jurist Paul Paas, palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning J. M. ́lt välja mõista 17 184.85 krooni, mis koosnes 11 578.92 kroonist põhivõlast ja 5 605.93 kroonist viivisest. Kohtukulud palusid V. J. ja jurist P. P. panna J. M. kanda. Täiendavalt selgitasid Korteriühistu Põhja allee 15 seaduslik esindaja, V. J. ja lepinguline esindaja, jurist Paul Paas, et kahjuks ei olnud J. M. kuni kohtuistungi hetkeni aru saanud, et enne Korteriühistu Põhja allee 15 moodustamist korteriomanike üldkoosolekutel vastu võetud otsused kehtivad edasi põhjusel, et otsustajateks olid ühed ja needsamad isikud (paljukorterilise elamu, Põhja allee 15, Kohtla – Järve linn, kõik korteriomanikud), aga samuti olid kõik otsused suunatud elumaja majandamisele. J. M. ei olnud vaidlustanud mitte ühtegi korteriomanike üldkoosoleku otsust. J. M. poolt tasumisele kuuluva võla arvestused olid esitatud kirjalikult eraldi lehtedel. J. M. ́le, kes oli sama elumaja majavalitseja, peaks olema väga hästi selge, kui tähtis oli kommunaalmaksete õigeaegne tasumine elumaja majandamise seisukohalt. Kostja, J. M. ja tema lepinguline esindaja, J. M., vaidlesid kohtuistungil hagile vastu, palusid hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning kõik kohtukulud jätta Korteriühistu Põhja allee 15 kanda. Täiendavalt selgitas J. M. kohtule, et 18.veebruari 2004.a. korteriomanike üldkoosolekut, kus määrati kindlaks kõikide korteriomandite pinnad, juhatas J. M., aga samuti kirjutas protokollile

alla J. M.. J. M. asus kohtuistungil seisukohale, et see otsus kehtis vaid üks aasta ja järgmistel aastatel oleks tulnud asi uuesti otsustada. Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek seda küsimust üldse ei otsustanud ja Korteriühistu Põhja allee 15 poolt olid korteriomandite üldpinnad jäänud kindlaks määramata. J. M. asus kohtuistungil seisukohale, et ta oli kõik arved tasunud mõistlikus ulatuses ja võlgasid temal ei olnud. Korteriühistu Põhja allee 15 hakkas J. M. ́lt sisse nõudma olematut võlga, arveid hakati esitama kuntslikult suurendatuna ning tekitatud võlalt hakati viiviseid nõudma. J. M., lepinguline esindaja, J. M., selgitas kohtuistungil täiendavalt, et Korteriühistu Põhja allee 15 tegevuse põhiprintsiibid olid vastuolus kehtiva seadusandlusega. J. M. oli tasunud Korteriühistule Põhja allee 15 ära need summad, mis olid temale arusaadavad. Arusaamatuid summasid J. M. ei maksnud, kuid mingist ajahetkest hakkas J. M. arveid tasuma täies ulatuses. Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek ei olnud vastu võtnud sellist otsust, et korteriomanike ühisuse poolt tehtud otsused kehtisid edasi. Samuti ei olnud Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosoleku poolt vastu võetud otsust, et J. M. korteriomandi pindala oli mingi arvestuse kohaselt suurem, kui kinnistusraamatus näidatud pindala.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks, põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 24496 I – köide: Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 02.juulist 2007.a. (tl.1-2). Riigilõivu tasumise kviitungiga (tl.3). Väljatrükiga äriregistri andmebaasist Korteriühistu Põhja allee 15 andmetega (tl.4). J. M. võlaarvestusega (tl.5), millega luges kohus tõendatuks, et seisuga 30.juuni 2006.a. moodustus J. M. võla jääk Korteriühistu Põhja allee 15 ees 11 567.75 krooni. Väljavõttega Korteriühistu Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku protokollist 25.märtsist 2007.a. (tl.6). Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirjaga (tl.7-13), mille p.5.3. luges kohus tõendatuks, et ühistu liikmed tasusid kütte, vee ja kanalisatsiooni, elektri ja muude kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Põhikirja p.5.4. kohaselt tasusid ühistu poolt osutatud teenuste eest ühistu liikmed igakuuliselt, juhatuse poolt kinnitatud tariifide alusel, väljastatud arve kohaselt. Põhikirja p.5.5 sätestas, et ühistu liikmele esitatud arve pidi sisaldama järgmisi andmeid: arve numbrit ja väljastamise kuupäeva; ühistu rekvisiite k.a. panga arveldusarve numbrit; teenuse nimetust; arvestusühiku tariifi; arvestusühikute arvu ja üldsummat; viivise tariifi; saldot kuu alguses; arve koostanud isiku allkirja. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.6 sätestas, et arves esitatud arvestuse (võlaarvestuse) summa suurusega mittenõustunud ühistu liikmel oli õigus 10 – päeva jooksul, arvestades Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates,

pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega, näidates konkreetse arvega (võlaarvestusega) mittenõustumise põhjuse. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.7. täiendas, et kui põhikirja p.5.6. kirjeldatud tähtaja möödumisel esitatud avaldus jäi läbi vaatamata, siis loetakse, et ühistu liige oli arvestusega nõustunud. Viru Maakohtu 26.juuli 2007.a. määrusega (tl.15) maksekäsu kiirmenetluse avalduse käiguta jätmise kohta. Viru Maakohtu 19.septembri 2007.a. määrusega (tl.19-21) J. M. ́le makseettepaneku tegemise kohta. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 16.septembrist 2007.a. (tl.24-29). J. M. vastuväitega 01.oktoobrist 2007.a. maksekäsu kiirmenetluses (tl.32-33). Viru Maakohtu 10.oktoobri 2007.a. määrusega Korteriühistu Põhja allee 15 nõude J. M. vastu kohtunikule üleandmise kohta. Viru Maakohtu 12.oktoobri 2007.a. määrusega (38-39) Korteriühistu Põhja allee 15 hagiavalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta. Korteriühistu Põhja allee 15 poolt 05.novembril 2007.a. kohtule esitatud hagiavaldusega (tl.42-43). Swedbank ́i maksekorraldusega 31.oktoobrist 2007.a. (tl.55) riigilõivu tasumise kohta. Viru Maakohtu 13.novembri 2007.a. määrusega (tl.57-58) hagiavalduse menetlusse võtmise kohta. 07.detsembril 2007.a. kohtule esitatud J. M. lepingulise esindaja, J. M., kirjaliku vastusega hagile (tl.63-68), millega kohus luges tõendatuks, et J. M. vaidles hagile vastu. J. M. ja Irina M. poolt allkirjastatud avatud kiri 15.veebruarist 2006.a. (tl.69-73), millega luges kohus tõendatuks, et J. M. ́l ja Irina M. ́l oli välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt kinnitas kõik arvestused Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek. Korteriühistu Põhja allee 15 juhatusel ei olnud õigust omavoliliselt arvutada mingeid makseid. Igal Korteriomanikul oli seadusest tulenev õigus teada, mille eest ja millised summad tema maksis (ja kes oli vastutav arvestuste õigsuse eest). Samuti luges kohus tõendatuks, et eelpooltoodud J. M. seisukoht oli otseses vastuolus Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4., mille kohaselt tasusid ühistu poolt osutatud teenuste eest ühistu liikmed igakuuliselt, juhatuse poolt kinnitatud tariifide alusel, väljastatud arve kohaselt. Kohus luges tõendatuks, et just see J. M. ekslik seisukoht, et Korteriühistu Põhja allee 15 juhatusel ei olnud õigust tariife kinnitada, tingis Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud arvete osalise maksmise J. M. poolt. Postikviitungiga avaliku kirja kättetoimetamise kohta (tl.74). J. M. järelpärimisega 27.augustist 2006.a. Korteriühistule Põhja allee 15, koos postikviitungiga (tl.75-76). J. M. teabenõudega 16.oktoobrist 2007.a. koos postikviitungiga (tl.77-78). Pangakonto väljavõttega perioodi: alates 04.jaanuarist 2006.a. kuni 17.novembrini 2007.a. eest, J. M. poolt kommunaaltasude maksmise kohta (tl.79-82). Korteriühistu Põhja allee 15 poolt J. M. ́le esitatud järgmiste arvetega (tl.83-106): arvega nr.661 31.juulist 2006.a.; arvega 761 31.augustist 2006.a.; arvega nr.861 30.septembrist 2006.a.; arvega nr.961 31.oktoobrist 2006.a.; arvega nr.1061 30.novembrist 2006.a.; arvega nr.1161 31.detsembrist 2006.a.; arvega nr.1261 31.jaanuarist 2007.a.; arvega nr.161 28.veebruarist 2007.a.; arvega nr.261 31.märtsist 2007.a.; arvega nr.361 30.aprillist 2007.a.; arvega nr.461 31.maist 2007.a.; arvega nr.561 30.juunist

2007.a.; arvega nr.661 31.juulist 2007.a.; arvega nr.761 31.augustist 2007.a. ning arvega nr.861 30.septembrist 2007.a.. Korteriühistu Põhja allee 15 registreerimisdokumentidega (põhikiri jne.) (tl.122-129). J. M. kirjaliku taotlusega 09.märtsist 2009.a. (tl.130), milles J. M. taotles kohtuistungi edasilükkamist, kuna Korteriühistu Põhja allee 15, juhatuse liikmel, V. J. ́il, puudusid volitused. 09.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.131-132). Viru Maakohtu 27.mai 2009.a. määrusega (tl.141-142). Fotoärakirjaga J. M. sünnitunnistusest (tl.149), millega kohus luges tõendatuks, et J. M. on kostja, J. M., tütar. Korteriühistu Põhja allee 15 lepingulise esindaja, jurist Paul Paas ́i, kirjaliku taotlusega (tl.150) kohtuistungi edasilükkamise kohta. Kostja, J. M., lepingulise esindaja, J. M. poolt esitatud kirjaliku kompromissettepanekuga (tl.151-155), milles J. M. tunnistas kompromissi korras Korteriühistu Põhja allee 15 nõuet osaliselt, summas 3 930.- krooni. Väljavõttega Ida – Viru Maakohtu Kinnistusameti 08.märtsi 2002.a. kinnistamisotsusest (tl.156), millega luges kohus tõendatuks, et J. M. omandusse kuuluva korteriomandi, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa, registreeritud üldpinna suuruseks oli 63,3 m2. 07.oktoobril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.157-159). Viru Maakohtu 02.detsembri 2009.a. määrusega (tl.161-162). Korteriühistu Põhja allee 15 poolt 29.märtsil 2010.a. kohtule esitatud haginõude täpsustustega (tl.172-175). Korteriühistu Põhja allee 15 poolt kohtule esitatud J. M. omandusse kuuluva korteriomandi, aadressiga: Põhja allee 15 – 61, Kohtla – Järve linn, võlaarvestusega (tl.176-178), millega luges kohus tõendatuks, et J. M. võlg Korteriühistu Põhja allee 15 ees moodustus järgmiselt: 1) seisuga 30.juuni 2006.a. võlgnes J. M. 4 073.85 krooni (sh 171.40 krooni viivist ja 3 902.45 krooni põhivõlga); 2) seisuga 30.september 2008.a. võlgnes J. M. 8 672.50 krooni põhivõlga ja 10 192.70 krooni viiviseid ning 3) seisuga 28.veebruar 2010.a. võlgnes J. M. 15 721.93 krooni põhivõlga ja 3 952.32 krooni viiviseid. Korteriühistu Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga 12.novembrist 2007.a. (tl.179-182), millega luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Põhja allee 15 taotles Swedbank ́ist remonttööde tegemiseks, kuni seitsmeks aastaks, laenu ning seoses laenu võtmisega kinnitas alates 01.jaanuarist 2008.a. uued majandamiskulude tariifid, mis arvestasid laenu tagasimaksmist Korteriühistu Põhja allee 15 poolt. Korteriühistu Põhja allee 15 asutamiskoosoleku protokolliga 18.aprillist 2006.a. (tl.184-185), milles kinnitati Korteriühistu Põhja allee 15 põhikiri ja kodukord, millele kohustusid Korteriühistu Põhja allee 15 asutajad alluma. Samuti otsustati asutamiskoosoleku päevakorrapunkti nr.15 all, et peale korteriühistu registreerimist annab elamu senine valitseja elamu valitsemise korteriühistule üle koos kõigi õiguste ja kohustustega. Paljukorterilise elumaja Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga 17.märtsist 2002.a. (tl.186-187). Korteriomanike ühisuse Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku protokolliga 18.jaanuarist 2004.a. (tl.188-190), millega kinnitati majandamiskulude tariifid, aga samuti viidi sisse parandused, mille kohaselt sai

J. M. ́le kuuluva korteriomandi nr.61 üldpinnaks 65,50 m2. Kohus luges tõendatuks, et nimetatud koosolekut juhatas kostja, J. M., ise, kes oli tollel ajal majavalitsejaks ning otsus võeti vastu J. M. enda ettepanekul. Korteriomanike ühisuse Põhja allee 15 korteriomanike üldkoosoleku otsusega 03.aprillist 2005.a. (tl.191-193) tariifide kinnitamise kohta. J. M. ́le esitatud vee, soojusenergia jt. kommunaalteenuste arvetega (tl.194-203). Tsiviiltoimiku nr.2 – 07 – 24496 II – köite materjalidega järgmiselt: 29.märtsil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.1-3). J. M. taotlusega hagile vastamise tähtaja pikendamiseks (tl.4). Viru Maakohtu määrusega 14.aprillist 2010.a. (tl.6-7). J. M. vastuväidetega hagiavalduse täpsustustele (tl.15-17; 2123). 06.detsembril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.3. sätteid, mille kohaselt tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, elektri ja muude kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kohaselt tasuvad ühistu poolt osutatud teenuste eest ühistu liikmed igakuuliselt, juhatuse poolt kinnitatud tariifide alusel, väljastatud arve kohaselt. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.5 sätestab, et ühistu liikmele esitatud arve peab sisaldama järgmisi andmeid: arve numbrit ja väljastamise kuupäeva; ühistu rekvisiite k.a. panga arveldusarve numbrit; teenuse nimetust; arvestusühiku tariifi; arvestusühikute arvu ja üldsummat; viivise tariifi; saldot kuu alguses; arve koostanud isiku allkirja. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.6 sätestab, et arves esitatud arvestuse (võlaarvestuse) summa suurusega mittenõustunud ühistu liikmel on õigus 10 – päeva jooksul, arvestades Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega, näidates konkreetse arvega (võlaarvestusega) mittenõustumise põhjuse. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.7. täiendab, et kui Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.6. kirjeldatud tähtaja möödumisel esitatud avaldus jääb läbi vaatamata, siis loetakse, et ühistu liige on arvestusega nõustunud. Täiendavalt pidas kohus vajalikuks rakendada KÜS §1 sätteid, mille kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. KÜS-is reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS §4 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta

sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. KÜS §15 kohaselt koostab korteriühistu juhatus ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Korteriühistu esitab majandusaasta aruande mittetulundusühingute seaduse §36 lg.5 ja §78 lg.3 kohaselt ilma põhitegevusala andmeteta. KÜS §151 kohaselt on majandamiskulud KÜS-i tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks KÜS-i tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. MTÜS §7 sätestab, et mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 81) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.

MTÜS §35 kohaselt korraldab juhatus mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Korteriühistu Põhja allee 15 hagi V. J. ́i vastu oli põhjendatud ja kuulus rahuldamisele. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna J. M. kanda. Kohus luges tõendatuks, et J. M., Korteriühistu Põhja allee 15 liikmena, olles korteriomandi, aadressiga: Põhja allee 15 – 61, Kohtla – Järve linn, omanik ei tasunud Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud arveid teadlikult täies ulatuses, kuna ta ei saanud aru arvetes toodud summadest. Arvete täies ulatuses mittemaksmist põhjendas J. M. asjaoluga, et osad arvetes esitatud tariifid ei olnud kehtestatud Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosoleku poolt ja need tariifid olid selle tõttu ebaseaduslikud, vastuolus seadusega ning ei kuulunud tasumisele. Võlaarvestust ja viivisearvestust sisuliselt J. M. ei vaidlustanud ning omapoolset (teistsugust) võlaarvestust ja viivise arvestust kohtule ei esitanud, mille tõttu võttis kohus aluseks Korteriühistu Põhja allee 15 poolt esitatud arvestused. J. M. tunnistas kompromissi korras Korteriühistu Põhja allee 15 nõuet osaliselt, summas 3 930.krooni, millest J. M. hiljem loobus. Kohus luges tõendatuks, et Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.3. kohaselt tasusid ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, elektri ja muude kommunaalteenuste eest neile esitatud arvete alusel. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kohaselt tasusid ühistu poolt osutatud teenuste eest ühistu liikmed igakuuliselt, juhatuse poolt kinnitatud tariifide alusel, väljastatud arve kohaselt. Põhikirja p.5.5 sätestas, et ühistu liikmele esitatud arve peab sisaldama järgmisi andmeid: arve numbrit ja väljastamise kuupäeva; ühistu rekvisiite k.a. panga arveldusarve numbrit; teenuse nimetust; arvestusühiku tariifi; arvestusühikute arvu ja üldsummat; viivise tariifi; saldot kuu alguses; arve koostanud isiku allkirja. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.6 sätestas, et arves esitatud arvestuse (võlaarvestuse) summa suurusega mittenõustunud ühistu liikmel oli õigus 10 – päeva jooksul, arvestades Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.4. kirjeldatud korras ühistu liikmele makse suurusest teatamise kuupäevast alates, pöörduda juhatuse poole kirjaliku avaldusega, näidates konkreetse arvega (võlaarvestusega) mittenõustumise põhjuse. Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja p.5.7. täiendas, et kui põhikirja p.5.6. kirjeldatud tähtaja möödumisel esitatud avaldus jäi läbi vaatamata, siis loetakse, et ühistu liige oli arvestusega nõustunud. Kohus luges tõendatuks, et KÜS §4 kohaselt võtab korteriühistu põhikirja vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise

poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kohus luges tõendatuks, et MTÜS §7 sätestab, et mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 81) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Kohus luges tõendatuks, et kuna Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirjas olid sätted selle kohta, et ka juhatusel oli õigus kehtestada tariife ja esitada arveid ning, et KÜS §4 ja MTÜS §7 sellist põhikirja regulatsiooni lubasid, siis luges kohus tõendatuks, et käesoleva tsiviilasja lahendamisel rakendab kohus eelkõige Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja sätteid. Kohus luges tõendatuks, et J. M., olles Korteriühistu Põhja allee 15 liige, rikkus süüliselt Korteriühistu Põhja allee 15 põhikirja sätteid, jättes tahtlikult osaliselt tasumata Korteriühistu Põhja allee 15 juhatuse poolt esitatud arved, mille aluseks olid Korteriühistu Põhja allee 15 juhatuse poolt kehtestatud tariifid. Maksetega viivitamises oli J. M. ise süüdi, kuna ta asus kangekaelselt ekslikul seisukohal, et majandamiskulude tariife võib kehtestada ainult Korteriühistu Põhja allee 15 üldkoosolek. Kohus luges tõendatuks, et J. M. ́lt kuulub väljamõistmisele Korteriühistu Põhja allee 15 kasuks 740.03 eurot (11 578.92 krooni) põhivõlga ning 358.28 eurot (5 605.93 krooni) viiviseid.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.