Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumaja kaudu. Asjaolud DEK osaühing esitas 09.11.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik kinnisvarasektori olulist langust, mis tingis ettevõtte poolt püstitatud käibe- ja kasumieesmärkide mittetäitumise. Harju Maakohtu 12.11.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas DEK osaühingu ajutiseks pankrotihalduriks Uno F . Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno Feldschmidt esitas 26.11.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on DEK osaühingul vara bilansi kohaselt 50 814,71 krooni, mis moodustub rahast kassas 1 249,26 krooni ja maksude ettemaksust summas 49 358,45 krooni. Võlgniku pangaarved on arestitud. Muu vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri hinnangul võib väita, et DEK osaühingul realiseeritav vara puudub. Osaühingul on kohustused kogusummas 122 763,03 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur ülemaailmset majanduslangust. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuaks suuri investeeringuid. Investeeringute saamise tagatiseks aga puudub kattevara. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 12 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3 960 krooni, kokku 15 960 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 973 krooni, mille ekvivalentideks vastavalt Eesti Panga kursile on 1 020,03 eurot ja 62,19 eurot. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno F arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. DEK osaühingul on

kohustusi 122 763,03 krooni ulatuses ning realiseeritav vara puudub. Maksejõuetuse peamise põhjusena toob ajutine haldur välja ülemaailmse languse kinnisvarasektoris. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole DEK osaühingu pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et DEKosaühingu pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 02.12.2010 määrusega tegi kohus DEKosaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda DEKosaühingu pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 45 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. DEKosaühingu pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna DEKosaühingul ei ole vara sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning DEKosaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada DEKosaühingu pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda juhatuse liikme Lars Tease (isikukood 37801270248) vastutavale hoiule. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise

halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 12 000 krooni (766,94 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 3 960 krooni (253,09 eurot), kokku 15 960 krooni (1 020,03 eurot). Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni (96 eurot). Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 973 krooni (62,19 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas 62,19 eurot ja ajutise halduri tasu summas 334,81 eurot hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna DEK osaühingu pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole DEK osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.