Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-42294 tasumiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik BIGBANK AS esitas 01.09.2010.a kohtule hagiavalduse Exxxx Gxxxxxxxxxx ja Rxxx Sxxxxxxxx vastu 95 933,10 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 60 663,97 krooni tagastamata krediidisumma, 15 780,35 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 16 588,78 krooni 01.09.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas neid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid on Exxxx Gxxxxxxxxxxxx isiklikult kätte toimetatud 01.11.2010. a Rxxx Sxxxxxxxx elukohas võttis menetlusdokumendid 10.09.2010. a vastu Lxxxx Sxxxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2-10-42294 Hagiavalduse kohaselt on hageja ja põhivõlgnik Exxx Gxxxxxxxxx sõlminud 23.02.2009.a tarbijakrediidilepingu nr 0900337/15kt, mille alusel hageja andis Exxxx Gxxxxxxxxxxxx krediiti. Hageja sõlmis 23.02.2009.a kostja Rxxx Sxxxxxxxxxx käenduslepingu, millega kostja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0900337/15kt tulenevate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 235 272,51 krooni ning käenduse tähtajaks 01.04.2017.a. Kostjad krediidilepingut ei täitnud ning leping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud viivisemääras 30,89 % krediidisummalt ühe aasta kohta. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja on arvestanud viivist 01.09.2010. a seisuga 16 588,78 krooni. Alates 02.09.2010. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 02.09.2010-30.12.2010 viiviste suuruseks 6114,90 krooni (põhivõlg 60 663,97 krooni x 0,084 % x 120 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest solidaarselt. Kohus tegi otsuse solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 ja TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 8500 krooni ja elektrooniliste dokumentide väljatrüki eest 320 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt hagimenetluses tasutud riigilõiv kokku summas 8820 krooni tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik

2-10-42294

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.