2-10-29511
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2010, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-29511
Tsiviilasi
HCEOÜ avaldus OÜ AHpankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
võlausaldaja: HCEOÜ (registrikood XXX, XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere, epost [email protected]); võlgnik: OÜ AH(registrikood XXX; XXX); ajutine pankrotihaldur Urmas T (isikukood XXX, OÜ Konkurss ).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-10-29511
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 17.06.2010 esitas võlausaldaja HCEOÜ Harju Maakohtule avalduse OÜ AH pankroti väljakuulutamiseks. 12.07.2010 maksekorraldusega nr 40 tasus HCEOÜ kohtu deposiiti 30 000 krooni tsiviilasjas nr 2-10-29511 ajutise halduri tasu ja kulude katteks. 13.09.2009 määrusega on kohus OÜ AH ajutiseks halduriks nimetanud Urmas T’i. Ajutine haldur esitas kohtule aruande 12.10.2010. 12.10.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 14.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2010. Seisuga 30.12.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed Võlgniku esmakande aeg äriregistris on 29.04.1996, tegevusalaga investeerimisalane tegevus ja haldamine. Äriregistri teabe kohaselt on võlgniku juhatuse liige JP(XXX), kelle asukoht on ajutisele haldurile teadmata. Eeldatavalt 2009.a lõpuni olid võlgniku juhatuse liikmed VS(XXX), VS(sünd XXX), OK. Võlgniku omanik oli OOO BL, asukohaga XXX Venemaa. VS(XXX) pankrot on Harju Maakohtu poolt välja kuulutatud 08.11.2010. Ajutise halduri arvates võlgnikul puudub avalduse arutamise ajal majandustegevus. Ajutise halduri aruanne on koostatud võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2008. majandusaasta aruande, milles kajastub seis ka 2007. aasta kohta, samuti võlgniku Swedbank AS’is asuva konto väljavõtte alusel. Ajutine haldur märgib, et nii 2007. kui ka 2008. majandusaasta on olnud võlgnikule edukad. 2009. aastal veel majandustegevus toimus - võlgnik on korraldanud gruppi kuuluvate äriühingute rahaliste vahendite liikumist. Peamine arveldus on toimunud võlgniku, VS, B T OÜ, B T G , OÜ B B , OÜ B T , AS B P E , OOO BL vahel, kusjuures tehingute sisuks on pidev laenuvõtmine, -andmine, käendamine, konverteerimine ja laenu kustutamine. Antud tegevus ei ole iseloomulik investeeringute juhtimisele, vaid pigem jätab mulje rahaliste vahendite „veeretamisest“ grupi ettevõtete ja seotud isikute vahel. Ajutine haldur on ära märkinud ka töötajate madalad palgad ning juhtkonna vahetuse 14.07.2010. Võlgniku vara Ajutise halduri aruande kohaselt on ainsaks võlgniku varaks finantsinvesteeringute näol osalused nimiväärtusega summas 56 000 krooni. Realiseerimisväärtus on teadmata.
Võlgniku võlad Võlgnik võlgneb võlausaldajale HCEOÜ, XXX, Tallinn 10119, ajutise halduri aruande kohaselt 19 320 969.00 krooni.
2-10-29511
Maksejõuetuse tekkimise põhjus Ajutine haldur märgib aruandes, et võlgniku majandustegevus lõppes juba 2009 aastal. 2009 ja 2010 toimus omanike ja juhtkonna vahetus ning lõplik majandustegevuse seiskumine. Objektiivse põhjusena peab ajutine haldur võlgniku gruppi kuulunud äriühingute maksejõuetuks muutumist või tegevuse lõpetamist. Võimalike nõuete tekkimisel endise juhatuse liikme vastu ootab ees maksejõuetu füüsiline isik. Ajutine haldur on tema valduses oleva informatsiooni kohaselt asunud seisukohale, et juhtorganite tegevuses on iseloomulikud jooned tahtliku maksejõuetuse kujunemiseks. Ajutise halduri arvates puuduvad selged alused tagasivõitmise või -nõudmise võimalused, kuid on eelduslikud alused esitada avaldus politseile võlgniku endiste juhatuse liikmete vastu võlgniku maksejõuetuse põhjustamise uurimiseks, samas võimaliku pankroti väljakuulutamine sõltub võlausaldaja soovist menetlust finantseerida või mitte. Arvestades, et võlgniku aktiivne majandustegevus on lõppenud ja võlgnikul puudub varaline kate rahaliste kohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks, on olukord iseloomulik raugemisele pankrotti välja kuulutamata. Ajutine haldur on aruandes märkinud, et ebapiisavate tõendite tõttu ei saa ta kindlalt väita, et tegemist on kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveaga ning teinud kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks, juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti raugemise vältimiseks kohtu poolt määratavat rahasummat.. Urmas T palub määrata ajutise halduri töötasuks 26 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 8 778 krooni. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Urmas T võlgnikult välja mõista OÜ Konkurss kasuks 3 090 krooni, s.h bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui
2-10-29511 pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1 500 krooni. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri andmetel puudub OÜ’l AH likviidne vara. Võlgnik võlgneb võlausaldajatele ajutise halduri aruande kohaselt 19 320 969.00 krooni. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja ei suuda oma rahalisi kohustusi täita. Ajutise halduri arvates puuduvad selged alused tagasivõitmise või -nõudmise võimalused, ebapiisavate tõendite tõttu ei saa ta kindlalt väita, et tegemist on kuriteo tunnustega teo, rahapesu või raske juhtimisveaga, samas võimaliku pankroti väljakuulutamine, mis võimaldaks edaspidises pankrotimenetluses kahtlusi tekitanud asjaolusid täpsemalt uurida, sõltub võlausaldaja soovist menetlust finantseerida või mitte. 12.10.2010 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 50 000 krooni. 14.10.2010 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.10.2010. Seisuga 30.12.2010 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. 12.10.2010 kohtuistungil kohustas kohus ajutist haldurit selgitama võimalikud nõuded B T G OÜ ja AS B P E pankrotimenetlustes ning selleks läbi rääkima nende äriühingute pankrotihaldurite Andres T 'i ja Terje E 'ga. Urmas T on kohtule edastanud eelnimetatud pankrotihaldurite teated, millest nähtub, et AS’il B P E (pankrotis) ei ole pankrotihaldurile teadaolevaid kohustusi OÜ AH ees ning isegi kohustuste olemasolul ei ole nende rahuldamine võimalik, kuna menetluses rahuldatakse isegi pandipidaja nõuded vaid osaliselt. Ka B T G OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusest ei ole OÜ’l AH raha saada. Kohus leiab, et OÜ AH pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ AH pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ AH tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Urmas T on kohtule esitanud OÜ AH ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 19 tundi (tunnitasuga 1 400 krooni), s.h:
2-10-29511 päringute koostamine jm teabe hankimine; andmete analüüs; ajutise halduri aruande koostamine. Urmas T palub välja mõista ajutise halduri tasu 26 600 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja kulud summas 3 090 krooni. Ajutise halduri tasu ja kulude suurusele, samuti nende väljamõistmisele võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud ettemaksu arvelt ja võlgnikult, ei ole võlausaldaja esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Kohus leiab, et taotletava tasu ja kulude summa on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu nõuet summas 26 600 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 8 778 krooni, tuleb tunnustada. Tunnustatud ajutise halduri tasu nõudest tuleb 4 033.61 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 1 331.09 krooni, välja mõista Urmas T’i kasuks OÜ’lt AH. Tunnustatud ajutise halduri tasu nõudest 22 566.39 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaks 7 443.61 krooni, tuleb välja mõista HCEOÜ poolt 12.07.2010 maksekorraldusega nr 40 kohtu deposiitkontole tehtud ettemaksu arvelt ja see summa tuleb Kohtute Raamatupidamiskeskusel kanda kohtu deposiidist Urmas T’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea pangas. Ajutise halduri kulud summas 3 090.00 krooni tuleb mõista välja OÜ’lt AH OÜ Konkurss kasuks. Kuna aruandest selgub, et võlgniku raamatupidamise dokumentatsiooni ei ole ajutisele haldurile üle antud, ei määra kohus dokumentide hoidjat.
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.