Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-10-14705

Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt osutas AS E. Mobiilsideteenuseid Y.L) telekommunikatsiooniteenust poolte vahel 28.12.2006. a sõlmitud liitumislepingu alusel. Lepingu järgi kohustus AS E. M. pakkuma kostjale mobiilside teenust ja kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma arvetel näidatud maksetähtajaks. Vastavalt AS E. M. teenuste kasutamise tingimustele võis AS E. M. nõuda arvete tasumisega viivitamisel kostjalt viivist 0,15% päevas tasumata summalt. AS E. M. loovutas 28.12.2008. a nõude koos kõrvalnõuete nõudeõigusega J. I. OÜ-le (hageja). Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, sellepärast nõuab hageja kostjalt tasumata põhivõla – 4013,17 krooni ning viivise (hagiavalduse koostamise seisuga 25.03.2010) - 4012,17 krooni väljamõistmist ja edasi, s.o alates 26.03.2010. a kuni põhivõla – 4013,17 krooni - tasumiseni viivist 0,15% päevas. Peale selle nõuab hageja kostjalt menetluskulude, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu - 1000 krooni ja õigusabikulu - 2500 krooni, väljamõistmist ning sellelt viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja seisukoht või vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avalikult ja teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse kohtule tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud.

(5) 2

2-10-14705 Kuna kostja asukoht ei ole teada, on kostjale hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel avalikult kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldatud 02.06.2010.a - tl 60). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 60).

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud avalikult (tl 5859), s.o väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teade avaldatud 02.06.2010. a – tl 60). Lähtudes TsMS § 317 lg-st 5 tuleb lugeda kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks 02.07.2010. a, s.o 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Samas on kostjale teatavaks tehtud ka kohustus hagile vastata ning hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole määratud tähtajaks - 30.08.2010. a, s.o hiljemalt 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest, saatnud kohtule kirjalikku vastust. Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel rahuldada tagaseljaotsusega TsMS §-de 392 lg 5 ja 407 lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt (s.o 02.08.2010. a) vastanud ja kohus on teda hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest ning hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Samuti ei esine käesoleval juhul TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 ja lg-s 51 sätestatud aluseid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa jätta välja tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. AS E. M. on 28.12.2008. a loovutanud põhinõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

(5) 3

2-10-14705 VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kolmas lause sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist); kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja tasuma hagejale 8025,34 krooni, millest 4013,17 krooni on põhivõlg ja 4012,17 krooni viivis (seisuga 25.03.2010. a). Täiendavalt kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis 0,15% päevas alates 26.03.2010. a kuni põhivõla (4013,17 krooni) täieliku tasumiseni TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 4013,17 krooni. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses (tl 3-5) ja menetluskulude nimekirjas (tl 32, 74) taotlenud kostjalt järgmiste menetluskulude väljamõistmist: riigilõiv - 1000 krooni, mis on tasutud 25.03.2010. a hagiavalduse esitamiseks (tl 6), ning hageja õigusabikulud (esitatud arve järgi) 2500 krooni (tl 33). Peale selle on hageja taotlenud kostjalt 100 krooni väljamõistmist (tl 73-74, 57), mis on tasutud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (5) 4

2-10-14705 Seega on põhjendatud hageja taotlus riigilõivu - 1000 krooni - väljamõistmiseks. TsMS § 143 p 5 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või teate avaldamise kulud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista väljaandes Ametlikud Teadaanded dokumendi avaldamise kuluna 100 krooni. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja lepinguliseks esindajaks on olnud OÜ I. C. E. C.

S. - S. E. .

Kuna hageja lepingulise esindaja ülesanded on piirdunud vaid avalduste koostamise ja kohtule esitamisega ning käesolev tsiviilasi ei ole olnud keerukas ega töömahukas oma sisu poolest, seetõttu leiab kohus, et põhjendatuks ja vajalikuks hageja kohtuväliseks kuluks (lepingulise esindaja tasuks), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, tuleb pidada 1900 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud osaliselt, s.o kokku 3000 (1000+100+1900) krooni ulatuses. Menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses vastavalt hageja taotlusele TsMS § 177 lg 2 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostjale tuleb tagaseljaotsus kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel, sest tema aadressi ei ole kantud registrisse, samuti ei ole kostja aadress ja viibimiskoht kohtule muul viisil teada ning puudub ka võimalus menetlusdokumendi edastamiseks kostja esindajale või kostja volitatud isikule. Lembit Käis Kohtunik

(5) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.