(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.detsember 2010.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-25716
Tsiviilasi
OÜ Dominus Inkasso hagi Aivo Tappo vastu võla ja viivise nõudes
Hagihind
2525.00 EEK
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Dominus Inkasso, registrikood 11449068, asukoht Narva mnt 11E Tallinn, seadislik esindaja Ahti Jesse Kostja: Aivo Tappo, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, hagiavalduses märgitud elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata
Asja läbivaatamise aeg
28.detsembril 2010.a kirjalikus eelmenetluses
Aivo Tappo ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Aivo Tappo võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus tuleb toimetada kätte väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Dominus Inkasso võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
OÜ Dominus Inkasso esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Aivo Tappo vastu 18.12.2007.a OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva 2525 krooni põhivõla ja viivise nõudes. Hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte TsMS § 317 sätestatud korras avalikult. Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vas-
Tsiviilasi nr 2-10-25716 tanud, ei teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited 18.12.2007.a OÜ SMS Kiirlaen ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja sissenõutavaks muutunud viivise, samuti hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõiutavaks muutumata viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu on menetluskulud, millede nõudeõigus tuleneb ning jaotus ja kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, mitte laenulepingu alusel, nagu hagiavalduses märgitud.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema menetluskuluks on 1250 krooni riigilõivu ja 1500 krooni õigusabikulu. Hagiavaldusele lisatud 25.05.2010.a maksekorralduse kohaselt on maksnud hageja hagiavalduse esitamisel 1000 krooni riigilõivu. Arvestades hagihinda, on nimetatud ulatuses tehtud kulutus riigilõivule kooskõlas riigilõivuseaduse § 56 lg 1. Lisaks on hageja põhjendatuilt teinud 100 krooni kulutust riigilõivule kostjale kohtuteate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Nimetatud osas on hageja kulutused riigilõivule põhjendatud. Hageja on esitanud tsiviilasja juurde ka 04.07.2008.a maksekorralduse 250 krooni riigilõivu tasumise kohta Aivo Tappo kohtuasja toimingult ja soovinud, et kohus selle kostjalt välja mõistaks. Arvestades, et 250 krooni riigilõivu tasuti ca kaks aastat enne käesolevas asjas hagiavalduse esitamist, ei saa seda kulu pidada antud tsiviilasja kuluks. Tsiviilasja materjalidest aga ei selgu, millise käesolevas asjas tehtud toimingult see riigilõiv tasuti või miks peab hageja seda kulu antud hagimenetluse kuluks. Hageja kohustus on põhistada tema märgitud kulude seost konkreetse asjaga. Eeltoodut arvestades ei loe kohus eelmärgitud 250 krooni riigilõivu käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. Arvestades tsiviilasja hinda, asja minimaalset keerukust ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses, saab hageja lepingulise esindaja kulu kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 800 krooni (s.o enam kui 30% tsiviilasja hinnast, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära).
/allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik 2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.