2-10-44367/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-10-44367 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik AS SEB Pank esitas 14.09.2010.a kohtule hagiavalduse Vxxxx Vxxxx vastu 46 122,55 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 30 427,17 krooni tagastamata põhiosa, 2796,61 krooni tasumata intress, 552,18 krooni teenusastu ja 12 346,59 krooni 13.09.2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude määrus kätte 11.10.2010.a. Kostja teatas 01.11.2010.a kirjalikus vastuses, et ei oma hagile vastuväiteid ja võtab hagi õigeks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 2 kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 20.03.2007.a laenulepingu nr L070011512. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud laenu tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees on 13.09.2010. a seisuga kokku 46 122,55 krooni, mis koosneb põhivõlast 30 427,17 krooni, intressist 2796,61 krooni, viivisest 12 346,59 krooni ja teenustasust 552,18 krooni. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivisemääras 16 % krediidisummalt ühe aasta kohta (0,044 % päevas). Hageja on arvestanud viivist 13.09.2010. a seisuga 12 346,59 krooni. Alates 14.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 14.09.2010-23.12.2010 viiviste suuruseks 1352,18 krooni (põhivõlg 30 427,17 krooni x 0,044 % x 101 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.