Võlaõigus › Võõrandamislepingud

menetluskuludelt alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Mõista välja Rxxxx Kxxxxxx 40 (nelikümmend) krooni 80 senti (2,61 eurot) riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Swedbank Liising AS esitas 10.05.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse 5784,30 krooni ja menetluskulude hüvitamise nõudes. 26.05.2010.a tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule kätte toimetada. Avaldaja esindaja teatas 20.09.2010.a kohtule, et menetlust jätkatakse hagimenetluses, 03.10.2010.a määrusega jättis kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata. 04.11.2010.a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Rxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse 5951,12 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult hiljemalt 10. detsembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on 23.11.2010.a vastu võetud kostja ema Kxxxxx Kxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus määruse ja hagimaterjalid kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 750 krooni ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 krooni.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel võib lihtmenetluse otsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui otsuse teinud kohus ei anna luba selle edasikaebamiseks. Kohus täiendab otsust, kui

2 (4)

menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus vastavalt käesoleva seadustiku § 448 lõikele 41. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb Autoring AS (registrikood xxxxxxxx) ja kostja vahel 04.09.2007.a sõlmitud Ego järelmaksu müügilepingust nr 617/163825, mille esemeks oli GPRS seade (tl 12). Eseme ostuhinnaks oli lepingu põhitingimuste kohaselt 8733 krooni (koos käibemaksuga), kostjal tuli eseme ostuhind tasuda osamaksetena vastavalt maksegraafikule iga kuu 15. kuupäevaks. Eseme ostuhinnalt tuli kostjal vastavalt maksegraafikule tasuda intressi 17,9% aastas tagastamata ostusummalt koos igakuise väljaostu osamaksega. Ego järelmaksu müügilepingu üldtingimuste II alajaotuse p 2.1 järgi müüb müüja ostjale kauba, ostja aga kohustub lepinguga sätestatud maksetähtpäevaks ja korras selle eest faktoorile (AS Hansa Liising Eesti (Swedbank Liising AS-i endine ärinimi)) tasuma (tl 10). Kostja ei täitnud oma lepingujärgset kohustust, jättes korduvalt tasumata tasumisele kuuluvad maksed. Hageja saatis kostjale 25.02.2009.a. lepingu ülesütlemise teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või kokkulepete sõlmimiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust, vaid jätkas lepinguliste maksekohustuste rikkumist, mistõttu ütles hageja lepingu ennetähtaegselt 08.07.2009.a. üles. Kostjal on hagejale tasumata lepingu eseme väljaostumaksed kokku summas 5055,16 krooni ning intress summas 289,94 krooni. VÕS § 208 lg 1 sätestab: asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandiülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 256 lg 1 sätestab: faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või ... VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui ka lepingu üles öelda ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja on täitnud faktoorina müüja ees kohustuse ja tasunud kostja Rxxxx Kxxxx eest Autoring AS-le seadme maksumuse. Sellega on hagejale läinud üle nõue kostja vastu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda AS-le Hansa Liising Eesti, mistõttu hagejal on õiguslik alus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja õiguskaitsevahendite rakendamist.

3 (4)

Tagaseljaotsus on TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamata täidetav.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 750 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 1200 krooni. Hageja menetluskulud kogusummas 1950 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 40,80 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.

Kohtunik Ü.Raag

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.