lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-07-32196/39

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 20.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-07-32196/39
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaupo Paal, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.detsember 2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-07-32196

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Irina Oissari hagi OÜ KRISTIINE EHITUS (endise nimega OÜ WOLMREKS EHITUS) vastu 248 687,39 krooni saamiseks Harju Maakohtu 05. juuli 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ KRISTIINE EHITUS apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

30. november 2010, avalik kohtuistung Hageja Irina Oissar (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX XXX XX, XXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX,

XXXXX XXXXXXX), esindaja adv Armand Reinmaa

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kostja OÜ KRISTIINE EHITUS (endine ärinimi OÜ WOLMERKS EHITUS, registrikood 10462405, asukoht Spordi 7, Tallinn), seaduslik esindaja Adu Haki Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

248 687,39 krooni

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata Irina Oissari taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmise kohta.
2.Jätta Harju Maakohtu 05.juuli 2010 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
4.
Tagastada OÜ-le KRISTIINE EHITUS koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik menetluskulud jäävad kostja OÜ KRISTIINE EHITUS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1.Irina Oissar esitas 31.08.2007 Harju Maakohtule hagi OÜ WOLMREKS EHITUS (praegune ärinimi OÜ KRISTIINE EHITUS) vastu leppetrahvi 248 687,39 krooni saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.09.2005 ühishüpoteegi kustutamise kinnistamisavalduse, korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille p 6.4 kohaselt kohustus müüja teostama lepingu eseme siseviimistlustööd 6 nädala jooksul arvates müüja ja ostja poolt täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Siseviimistlustabel kooskõlastati poolte vahel 16.11.2005 ja seega oleks kostja pidanud täitma kohustuse hiljemalt 29.12.2005 Kostja täitis oma kohustuse alles 02.05.2006 ja sealjuures teatavate puudustega, mille kohta pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti. Kostja viivitas kohustise täitmisega 123 päeva ning hagejal on lepingu p 6.4 täitmata jätmise eest õigus nõuda vastavalt lepingu p-le 6.12 leppetrahvi 0,038% iga viivitatud päeva eest.
3.Lepingu p 6.11 kohaselt kohustus kostja taotlema kinnistul paiknevale ehitisele kasutusloa hiljemalt 01.12.2005 Kasutusluba ei ole kostja hagejale esitanud.
4.Lepingu p-s 6.5 kohustus kostja rajama juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005. Juurdepääsutee rajati lõplikult alles septembris 2006. Selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,038% ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. Kostja viivitas selle kohustuse täitmisega 258 päeva.
5.02.05.2006 esitas hageja kostjale nõude kohustuse täitmiseks ja leppetrahvi nõude. Hageja palus kostjal täita kohustus viivitamatult ja tasuda viivis 248 687,39 krooni hagejale 7 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Kostja ei ole hagejale leppetrahve tasunud. Kostja seisukoht
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt sätestab lepingu p 6.4 esimene lõige, et kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad lepingu lisaks 2 olevast siseviimistlustabelist vastavalt lepingu p-le 6.2, kohustub müüja teostama lepingu eseme siseviimistlustööd kuue nädala jooksul arvates müüja ja ostja poolt täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Sama punkti teise lõike kohaselt lepivad müüja ja ostja kokku täiendavalt lepingu eseme siseviimistlustööde teostamise tähtaja juhul kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad vastavalt lepingu p-le 6.3. Uueks tähtajaks kujunes hageja poolsest siseviimistlustöödeks vajalike materjalide tarneajast sõltuv tööde teostamise lõpetamise päev. Vastavalt hageja soovidele muudeti siseviimistluse standardpakett hiljem ümber siseviimistluspaketiks, kusjuures seitsmesse ruumi kohustus hageja ise tarnima eritellimusel kalleid ja pika tarneajaga

materjale. Seega on hageja ise viivitanud materjalide üleandmisega kostjale, millele on samuti viidatud 02.05.2006 üleandmise-vastuvõtmise aktis, kus on kirjas, et puudused likvideeritakse hiljemalt 16.05.2006.a, v.a plaatimistööd, mis sõltuvad tarneaegadest.

7.Ehitise kasutusloa väljastamise üheks vältimatuks eeltoiminguks oli vee ja kanalisatsiooni kasutusloa saamine, millele oleks pidanud eelnema juurdepääsu võimaldamine korter nr 1 all olevasse hoone veemõõdusõlme, kuid korteri nr 1 omanik takistas juurdepääsu tahtlikult. Vastavalt korteri nr 1 omanikuga sõlmitud lepingutele oli kasutusloa hankimise viimaseks tähtajaks 30.06.2006. Juurdepääs veesõlmele võimaldati AS-le Tallinna Vesi alles neljapäeva hommikul, mis ajast alates sai kostja hakata taotlema hoonele kasutusluba. Nii hagejat kui ka teisi XXXXX XXX XXX elanikke teavitati üheaegselt kasutusloa taotlemisega seonduvatest probleemidest 04.09.2006 tähtkirjaga nr 646.
8.Ehitise juurdepääsuteed rajati tulenevalt lepingu lisast 2 kivikattega 2005.a oktoobris ning asfalteerimistööd teostati 05.12.2005. Juurdepääs oli pidevalt tagatud XXXXX XXX XXX krundi XXXXX XXX poolt vaadatuna vastaskrunti läbiva läbipääsu kaudu, ka sel ajal kuni XXXXX XXX poolse läbipääsu alla rajati 2006.a alguses kommunikatsioonitrasse. Hiljem toimusid juurdepääsutee katte kalde parandused ning parandati kivikatet, kuid see toimus tulenevalt garantiitööde kohustustest juba teostatud tööde osas. Menetluse edasine käik
9.Harju Maakohus jättis 26.06.2009 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja hagi rahuldada.
10.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.11.2009 otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt, tühistas maakohtu otsuse ning saatis tsiviilasja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Kohus rahuldas 05.07.2010 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi kogusummas 248 687,39 krooni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
12.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 21.09.2005 korteriomandi müügilepingu, millega kostja müüs hagejale Tallinnas, XXXXX XXX XXX asuva korteriomandi nr X. Vaidluse all ei ole ka asjaolu, et lepingu p 6.4 kohaselt kohustus kostja teostama lepingu eseme (korteriomandi esemeks oleva eluruumi) siseviimistlustööd ja p 6.5 kohaselt rajama kinnistule juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu p 6.12 alusel leppetrahvi p-des 6.4 ja 6.5 nimetatud kohustuste täitmisega viivitamise eest.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 järgi tuleb leppetrahvina mõista lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustust maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käesoleval juhul on pooled lepingu p-s 6.12 kokku leppinud, et lepingu eseme siseviimistlusööde ja/või lepingu punktis 6.5 nimetatud juurdepääsuteede kokkulepitud tähtajaks teostamata jätmisel on ostjal õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 0,038% ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse lepingupoole kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning VÕS §-st 100 tulenevalt loetakse kohustuse rikkumiseks ka võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamist.
14.Lepingu p-st 6.4 tuleneva siseviimistlustööde teostamise kohustuse osas vaidlevad pooled eeskätt selle üle, millise tähtaja jooksul pidi kostja tööd teostama. Kõnealusest lepingupunktist tuleneb, et lepingu eseme siseviimistlustööd, kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad lepingu lisaks 2 olevast siseviimistlustabelist vastavalt sama lepingu p-le 6.2, kohustub müüja (s.t kostja) teostama kuue nädala jooksul arvates müüja ja ostja poolt täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Juhul kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad vastavalt lepingu p-le 6.3, lepivad müüja ja ostja lepingu eseme siseviimistlustööde teostamise tähtaja kokku täiendavalt. Lepingu p 6.4 kohase siseviimistluspaketi allkirjastasid pooled vaidlustamata asjaolude kohaselt 16.11.2005. Võttes aluseks 6-nädalase tähtaja, pidi kostja oma kohustused tööde teostamise osas seega täitma hiljemalt 29.12.2005. Asja materjalidest nähtuvalt saab kohustused täidetuks lugeda kõige varem 02.05.2006, mil pooled allkirjastasid korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise akti (t lk 26-28), kuigi aktis on siseviimistlustööde osas fikseeritud ka puudusi. Lähtudes eeltoodust oli kostja tööde teostamisega viivituses ajavahemikus 30.12.2005-02.05.2006.
15.Veenev ei ole kostja väide, et lähtuda tuleb lepingu p 6.4 teisest lausest, kuna hageja pidi ise ostma kostja poolt paigaldatavad vannitoa keraamilised plaadid ning sellega seoses leppisid pooled jooksvalt suulistelt kokku siseviimistlustööde lõpetamise täiendavas tähtajas (sõltuvalt plaatide tarnimise ajast). 02.06.2010 kohtuistungil ei osanud kostja täpsustada, millal, kuidas ja milliste isikute vahel väidetavate suuliste kokkulepete sõlmimine aset leidis, millal hageja plaatide tarnimise kohustuse kostja arvates täitis ning millises tööde lõpetamise tähtpäevas konkreetsemalt kokku lepiti (t lk 194-195). Kostja sellekohased väited on üldsõnalised ja tõendamata. Suuliste kokkulepete olemasolu väidet toetavad tõendid asjas puuduvad. Asja materjali hulgas olevast e-kirjavahetusest (t lk 31) võib järeldada, et siseviimistluspaketi allkirjastamisele eelnesid poolte läbirääkimised ning allkirjastamise hetkeks (16.11.2005) olid plaadid hageja poolt objektile tarnitud. Siseviimistluspaketi allkirjastamine kostja poolt eeldas tööde alustamiseks vajaliku materjali olemasolu või vähemalt teadlikkust materjalide saabumise aja osas. Samuti tõendab 02.05.2006 allkirjastatud akt, et plaadid olid hageja poolt 16. novembriks 2005 tarnitud. Aktis on muu hulgas fikseeritud plaatimistöödega seonduvad defektsed tööd. Sellest, et plaatimistööde puuduste kõrvaldamiseks tuli (hagejal) samast aktist nähtuvalt tellida uued plaadid, ei saa kohtu arvates järeldada, et plaate ei olnud hageja poolt varem üldse tellitud või oli tellitud ebapiisav kogus. Kostja on lepingu p-st 6.4 tulenevat kohustust rikkunud, viivitades selle täitmisega ja tas vastutab kõnealuse rikkumise eest (VÕS § 103). Kostja ei ole rikkumise vabandatavusele menetluses tuginenud.
16.Lepingu p 6.5 järgi kohustus müüja rajama Tallinnas, XXXXX XXX XXX asuvale kinnistule juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005. Tee pidi olema kaetud kividega või asfaltkattega. Kostja väidetest ja menetluses esitatud tõenditest järeldub, et kostja kavandas asfaltkattega tee rajamist. Hageja väitel viivitas kostja nõuetekohase juurdepääsutee rajamisega kuni 2006.a septembrini. Kostja ei ole ka selles osas oma väiteid kohustuse nõuetekohase täitmise kohta tõendanud. Kostja poolt kohtule esitatud tõenditest võib pigem järeldada, et ta viivitas kõnealuse kohustuse täitmisega. Nii nähtub projektijuhi H.Peebo 15.11.2006 e-kirjast (t lk 71), et veel selle kuupäeva seisuga (s.t aasta hiljem lepingu p-s 6.5 kokkulepitud tähtajast) oli kostja asfalteerimistöödega teostamisega viivituses ("natuke jännis"), samas e-kirjas avaldatakse lootust, et asfalt saab 16.-17.11.2006 pandud. Kostja väited selle kohta, et e-kirjas räägitakse garantii korras teostatavatest asfaldi parandustöödest, on paljasõnalised. Kostja ei esitanud veenvaid tõendeid, mis käsitletava kohustuse tähtaegset täitmist kinnitaks. Kostja esitatud foto nr 9 (t lk 79) ei ole vaidlusaluse

asjaolu tõendamiseks piisav. Asjaolu, et hagejal oli võimalik kinnistule ligi pääseda juurdepääsutee rajamata jätmisele vaatamata (t lk 194), ei oma lepingu p-st 6.5 tuleneva kohustuse täitmise üle otsustamisel õiguslikku tähtsust. Kostja on rikkunud lepingu p-st 6.5 tulenevat kohustust, viivitades selle täitmisega ja rikkumise puhul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid (VÕS § 103).

17.Lähtudes eeltoodust, oli hagejal 02.05.2006 seisuga tekkinud õigus leppetrahvide nõudmiseks vastavalt lepingu p-le 6.12. Hageja arvestuste kohaselt oli kostja 02.05.2006 seisuga viivitanud lepingu p-s 6.4 nimetatud kohustuste täitmisega 123 päeva ja p 6.5 kohase kohustuse täitmisega 166 päeva. Lähtudes lepingu p-s 6.12 märgitud leppetrahvi määrast (0,038% ostuhinnast päevas), oli leppetrahvi summa hageja arvestuste kohaselt ühes päevas 860,51 krooni ning p-des 6.4 ja 6.5 sisalduvate kohustuste täitmisega viivitamise eest kokku vastavalt 248 687,39 krooni (s.o 123 p+166 p*860,51 kr). Hageja esitatud arvestus on põhjendatud, kostja ei ole arvutuskäiku ka vaidlustanud. Samuti on hageja eelnimetatud suuruses leppetrahvi nõudmisest kostjat teavitanud 02.05.2006 kirjaga (t lk 29-30). Samast tõendist nähtuvalt võib nõudekirja lugeda 03.05.2006 kostja poolt kätte saaduks. Leppetrahvinõue on esitatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2), kostja ei ole menetluses vastupidist ka väitnud.
18.Poolte väited seonduvalt kasutusloa taotlemise kohustuse rikkumisega (lepingu p 6.11) ei seondu hageja esitatud nõuetega ega oma asja lahendamise seisukohalt iseseisvat õiguslikku tähtsust, mistõttu kohus sellekohaseid väiteid ja tõendeid otsuses ei käsitlenud. Apellatsioonkaebus
19.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes kohtuotsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et siseviimistlustööd pidid olema valmis 29.12.2005 ja juurdepääsuteed 15.11.2005. Seega pidi hageja nendel kuupäevadel kostja lepingurikkumise (valmimata tööd) avastama ja esitama koheselt kostjale ka leppetrahvi nõude. Hageja esitas leppetrahvi nõude ligikaudu 5 kuud hiljem (02.05.2006), mida ei saa lugeda mõistliku aja jooksul esitatuks. Kohus jättis ebaõigesti kohaldamata VÕS § 159 lg 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta ei teata selle nõudmisest mõistliku aja jooksul.
21.Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta hagi eeltoodud põhjusel rahuldamata, palub kostja kohaldada VÕS § 6 lg-t 2, mille kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Arvestades asjaolusid on leppetrahv ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur võrreldes rikkumise raskuse või tagajärgedega. Korteriomandi üleandmise-vastuvõtmise aktist nähtub, et tegemata on vaid mõned pisemad parandustööd, töö ise on valmis. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas 248 687,39 krooni suurune leppetrahvinõue, mis on mitu korda suurem töö hinnast mis kulub pisipuuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud kahju, mis õigustaks kõrgema leppetrahvi kostjalt sissenõudmist. Kostja möönab, et sõnaselget leppetrahvi vähendamise nõuet ta maakohtule ei esitanud, kuid ta on esitanud asjaolud, mille järgi on leppetrahvi vähendamine asjakohane.
22.Maakohus hindas olemasolevaid asjaolusid ja tõendeid ebaõigesti. Lepingu p-de 6.3 ja 6.4 kohaselt pidi kostja 6 nädala jooksul siseviimistluse standardpaketi allkirjastamisest teostama kokkulepitud siseviimistlustööd. Täiendava tähtaja

siseviimistlustööde tegemiseks pidid hageja ja kostja leppima kokku juhul, kui hageja valib muu siseviimistluse paketi. Hageja allkirjastas muu siseviimistluse paketi alles pärast 16.11.2005, mistõttu ei saanud tööde valmimise tähtaeg olla enam sama kui algse paketiga valitud tööde ja materjalide kohta kokkulepitud 29.12.2005 ja 15.11.2005 ning pooled pidid leppima kokku täiendava tähtaja, mis oli ka lepingu sisu ja mõte. Pooltel jäi tähtaeg kokku leppimata. Kohus jättis nimetatud asjaolud tähelepanuta, mistõttu arvutas kohus leppetrahvi ebaõigesti juba 29.12.2005 ja 15.11.2005 kuupäevadest. Kohus jättis põhjendamata, miks ei ole kostja poolt esitatud foto nr 9 kostja kohustuste täitmise hindamise juures piisav. Vastus apellatsioonkaebusele

23.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna see on hageja arvates esitatud hilinenult. Kui ringkonnakohus ei jäta apellatsioonkaebust läbi vaatamata, palub hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja taotluse leppetrahvi vähendamiseks palus hageja jätta tähelepanuta ja apellatsioonkaebusele lisatud tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
24.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil hageja seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt ning hageja taotlus selle läbi vaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele (kostja sai kohtuotsuse kätte 07.07.2010, apellatsioonkaebuse esitas 06.08.2010). Samuti leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna antud juhul puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustunud kostja faktiliste väidetega ja põhjendas, miks ta mõnda kostja esitatud tõendit ei arvesta. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus seda teinud, ei vasta tõele. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
27.TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
28.Apellatsioonkaebuses tugineb kostja põhiliselt asjaoludele, milliseid ta esimese astme kohtus ei esile ei toonud ja TsMS § 652 lg 5 alusel jätab ringkonnakohus need tähelepanuta, kuna kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses uute asjaolude esitamise lubatavust. Nii on kostja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud väite selle kohta, et hageja ei esitanud leppetrahvinõuet mõistliku aja jooksul ja et hageja on kaotanud sellest tulenevalt VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda. Maakohtus kostja eeltoodud asjaolule ei tuginenud, mida märkis ka maakohus oma otsuses. Samuti ei tuginenud kostja maakohtus asjaolule, et hageja leppetrahvinõue ei ole

kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud asjaolud - leppetrahv on ebaproportsionaalne ja ebamõistlikult suur võrreldes rikkumise raskuse või tagajärgedega; hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist – oleks võinud olla aluseks leppetrahvi vähendamisele VÕS § 162 lg 1 järgi, kui kostja oleks seda eelnimetatud asjaoludele tuginedes nõudnud ja need asjaolud oleks leidnud tõendamist. Kostja ei nõudnud maakohtus leppetrahvi vähendamist. Tulenevalt VÕS § 162 lg-s 1 sätestatust ei vähenda kohus leppetrahvi omal algatusel, vaid üksnes kohustatud lepingupoole nõudmisel. Kostja seisukoht, et maakohus oleks pidanud leppetrahvi ise vähendama, ei ole seadusega kooskõlas.

29.Ka jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 5 alusel tähelepanuta ja tagastab kostjale apellatsioonkaebusele lisatud kaks tõendit – siseviimistluspakett 4 lehel ja e-kiri selle saatmise kohta 1-lehel. Kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses nende esitamise lubatavust, ta ei taotlenud nende asja juurde võtmist ega märkinud, mida ta nende tõenditega tõendada soovib.
30.Maakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda, nagu on määratud maakohtu otsuses. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 171 lg 1 järgi ka apellatsioonimenetluse kulud kostja.
31.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.

G. Kivinurm

K. Paal

A. Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.