Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

palus OÜ-lt

21.09.2005.a sõlmisid pooled ühishüpoteegi kustutamise kinnistamisavalduse, korteriomandi müügi-, hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, mille p. 6.4 kohaselt lepingu eseme siseviimistlustööd kohustus müüja teostama 6 nädala jooksul arvates müüja ja ostja poolt täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Siseviimistlustabel kooskõlastati poolte vahel 16.11.2005.a (tl 22-25) ja seega oleks kostja pidanud täitma kohustuse hiljemalt 29.12.2005.a. Kostja täitis oma kohustuse alles 02.05.2006.a ja sealjuures teatavate puudustega, mille kohta pooled allkirjastasid üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 26-28). Kostja viivitas kohustise täitmisega 123 päeva ning hagejal on lepingu p. 6.4 täitmata jätmise eest õigus nõuda vastavalt lepingu p.-le 6.12 leppetrahvi 0,038% iga viivitatud päeva eest. Lepingu p. 6.11 kohaselt kostja kohustus taotlema kinnistul paiknevale ehitisele kasutusloa hiljemalt 01.12.2005.a. Kasutusluba ei ole kostja hagejale esitanud. Täiendavalt kohustus kostja, vastavalt lepingu p.-le 6.5 rajama juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005.a. Juurdepääsutee rajati lõplikult alles septembris 2006. Osundatud lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 0,038% ostuhinnast iga tööde teostamisega viivitatud päeva eest, kostja viivitas kohustise täitmisega 258 päeva. 02.05.2006.a esitas hageja kostjale teate kohustise täitmise ja leppetrahvi nõudes (tl 29-30). Hageja palus kostjal täita kohustus viivitamatult ja tasuda viivis 248 687.39 krooni hageja arveldusarvele 7 päeva jooksul alates nõude esitamisest. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et arusaamatud, ainetud ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks uueks tähtajaks kujunenud hageja poolselt siseviimistlustöödeks vajalike materjalide tarneajast sõltuv tööde teostamise lõpetamise päev. Pooled ei ole täiendavaid tähtaegasid kokku leppinud ning kostja pidi kohustuse täitma hiljemalt 29.12.2005.a. Antud asjasse ei puutu kolmanda isiku käitumine, mille tõttu kostja ei saanud kasutusluba. Kostja vastuväited Hagiavaldusele esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 6.4 esimene lõige sätestab, et kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad lepingu lisaks 2 olevast siseviimistlustabelist vastavalt lepingu p.-le 6.2,

kohustub müüja teostama lepingu eseme siseviimistlustööd kuue nädala jooksul arvates müüja ja ostja poolt täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Sama punkti teise lõike kohaselt lepivad müüja ja ostja kokku täiendavalt lepingu eseme siseviimistlustööde teostamise tähtaja juhul kui ostja valib siseviimistluse materjalid/asjad vastavalt lepingu p-le 6.3. Uueks tähtajaks kujunes hageja poolselt siseviimistlustöödeks vajalike materjalide tarneajast sõltuv tööde teostamise lõpetamise päev. Vastavalt hageja soovidele muudeti siseviimistluse standardpakett hiljem ümber siseviimistluspaketiks, kusjuures seitsmesse ruumi kohustus hageja ise tarnima eritellimusel kalleid ja pika tarneajaga materjale. Seega on hageja ise viivitanud materjalide üleandmisega kostjale, millele on samuti viidatud 02.05.2006.a üleandmise-vastuvõtmise aktis, kus on kirjas, et puudused likvideeritakse hiljemalt 16.05.2006.a, va plaatimistööd, mis sõltuvad tarneaegadest. Ehitise kasutusloa väljastamise üheks vältimatuks eeltoiminguks oli vee ja kanalisatsiooni kasutusloa saamine, millele oleks pidanud eelnema juurdepääsu võimaldamine korter nr 1 all olevasse hoone veemõõdusõlme, kuid korteri nr 1 omanik takistas juurdepääsu tahtlikult (tl 40-41). Vastavalt korteri nr 1 omanikuga sõlmitud lepingutele oli kasutusloa hankimise viimaseks tähtajaks 30.06.2006.a. Juurdepääs veesõlmele võimaldati AS-ile Tallinna Vesi alles neljapäeva hommikul, mis ajast alates sai kostja hakata taotlema hoonele kasutusluba. Nii hagejat kui ka teisi XXXXX XXX XXX elanikke teavitati üheaegselt kasutusloa taotlemisega seonduvatest probleemidest 04.09.2006.a tähtkirjaga nr 646 (tl 42). Ehitise juurdepääsuteed rajati tulenevalt lepingu lisast 2 kivikattega 2005.a oktoobris ning asfalteerimistööd teostati 05.12.2005.a. Juurdepääs oli pidevalt tagatud XXXXX XXX XXX krundi XXXXX XXX poolt vaadatuna vastaskrunti läbiva läbipääsu kaudu, ka sel ajal kuni XXXXX XXX poolsesse läbipääsu alla 2006.a alguses kommunikatsioonitrasse rajati. Hiljem toimusid juurdepääsutee katte kalde parandused ning parandati kivikatet, kuid see toimus tulenevalt garantiitööde kohustustest juba teostatud tööde osas. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 26.06.2009.a otsusega Harju Maakohus jättis Irina Oissari hagi OÜ Wolmreks Ehitus vastu viivise saamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled sõlmisid 21.09.2005.a lepingu, mille kohaselt hageja ostis kostjalt korteriomandi nr. x asukohaga XXXXX XXX XXX Tallinnas. Vaidlust ei ole, et lepingu sõlmimisel oli lepingu lisa 2 siseviimistlustabeli standardpakett, mille valmimise tähtaeg vastavalt sõlmitud lepingu p-le 6.4 oli 6 nädalat täpse siseviimistluspaketi allkirjastamisest. Eeltoodud tähtajast kinnipidamise eelduseks oli asjaolu, et hageja pidi materjalid välja valima standardpaketist.

Seega siseviimistlusel kasutas kostja materjale, mis olid siseviimistlustabeli standardpaketi loetelus olemas ning kostja arvestas 6 nädalat töö tegemiseks. Vastavalt 16.11.2005.a poolte allkirjastatud siseviimistluspaketile pidi hageja tarnima eritellimusel keraamilised põranda plaadid (tl 54-56). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et tegemist ei olnud siseviimistlustabeli standardpaketiga, millele laienes lepingu p. 6.4 tähtaeg 6 nädalat. Seega hageja, loobudes siseviimistlustabeli standardpaketist, pidi kostjaga leppima kokku eraldi lepingu eseme siseviimistlustööde teostamise tähtajas. Hageja ei saanud eeldada, et kostja, omamata hageja poolt muretsetud materjale, pidi teostama lõplikult siseviimistlustööd 6 nädalaga. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest oleks nähtav, millal hageja keraamilised plaadid kostjale üle andis. Seega on võimatu anda hinnangut mõistliku tööde teostamise aja kohta. Pooled allkirjastasid lepingu p.-s 6.1 nimetatud tööde lõpetamise kohta üleandmisevastuvõtmise akti 02.05.2006.a, milles hageja märkis ära puudused, mis tuli likvideerida hiljemalt 16.05.2006.a, va plaatimistööd, mis sõltuvad tarneaegadest (tl 26). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et ridaelamuboksi üleandmiseks puudus kokkulepitud tähtaeg ja viivitus tulenes ka osaliselt hagejast, mistõttu puudub alus viivise väljamõistmiseks. Lepingu p. 6.5 kohaselt kohustus müüja kinnistule asukohaga Tallinna linn, XXXXX XXX XXX rajama juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005.a. Tulenevalt lepingu lisast 2 pidi juurdepääsu tee olema kivikattega. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud juurdepääsutee puudumist. Samuti ei pea kohus oluliseks rikkumiseks teede lõpetamist mõistliku aja jooksul. Kostja selgituste kohaselt asfalteerimistööd teostati 05.12.2005.a. Ajutine ebamugavus teede tegemise ajal ei ole oluline lepingu rikkumine, mis annaks aluse viivise väljamõistmiseks. Lepingu p. 6.11 alusel kohustus müüja taotlema kinnistul asukohaga XXXXX XXX XXX, Tallinn paiknevale ehitisele kasutusloa hiljemalt 01.12.2005.a. On tõendatud, et kasutusloa hankimise viivitus tulenes XXXXX XXX XXX korteri 1 elanikust, kes takistas kostjale juurdepääsu veesõlme juurde (tl 40-41). Seega on kasutusloa taotlemise viivitus osaliselt vabandatav, kuna viivitus ei tulenenud ainult kostja tegevusest. Samas kohus juhib kostja tähelepanu, et lepingute sõlmimisel oleks eelmärgitud olukorda pidanud ette nägema. Poolte vahel sõlmitud leping ei sisalda p. 6.11 rikkumise eest leppetrahvi saamist. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus 27.07.2009.a esitas hageja Harju Maakohtu 26.06.2009.a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastavalt Riigikohtu lahendile (RT III 1998, 8, 84) on kohtuotsuse imperatiivsete osade mittevastavus seadusele otsuse tühistamise alus.

Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 436 ja § 442 ning jätnud arvestamata Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt analüüsimisele kuuluvad kõigi protsessiosaliste väited ja kõik tõendid, kusjuures tõendite ja väidete tagasilükkamine peab olema otsuses põhjendatud. Otsuse tegemisel on kohus lähtunud eelkõige vaid kostja esindaja selgitustest ja 02.05.2006.a üleandmise-vastuvõtmise aktist ning tuletanud esitatud tõenditest järeldusi. Kohus on vääralt tõlgendanud poolte poolt siseviimistluse kooskõlastamist ja 02.05.2006.a üleandmise-vastuvõtmise akti, märkides otsuses, et hageja, loobudes siseviimistlustabeli standardpaketist, pidi kostjaga leppima eraldi kokku lepingu eseme siseviimistlustööde teostamise tähtajas. Tähtaegade määramise eelduseks on materjalide olemasolu. Seoses 02.05.2006.a allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga on kohus leidnud, et hageja märkis ära puudused, mis tuli kostjal likvideerida hiljemalt 16.05.2006.a, v.a. plaatimistööd, mis sõltuvad tarneaegadest. Tuginedes eeltoodule leidis kohus, et ridaelamuboksi üleandmiseks puudus kokkulepitud tähtaeg ja viivitus tulenes ka osaliselt hagejast, mistõttu puudub alus viivise väljamõistmiseks. Poolte vahel pole vaidlust selles, et 16.11.2005.a pooled allkirjastasid siseviimistlustabeli alles siis, kui hageja oli juba tarninud kohale kõik vajaminevad plaadid. Osundatu nähtub poolte 16.11.2005.a e-kirjavahetusest (hagiavalduse lisa 4). Seetõttu hakkas just nimelt 16.11.2005.a kulgema lepingus kokku lepitud 6 nädalane tähtaeg. Apellant viitas juba kohtumenetluses asjaolule, et vastustaja väited, et uueks tähtajaks kujunes hageja poolselt siseviimistlustöödeks vajalike materjalide tarneajast sõltuv tööde teostamise lõpetamise päev, on ainetud, arusaamatud ja tõendamata. Kohtu seisukoht, et pooltel ei olnud kokku lepitud tööde lõpetamise tähtpäeva, on meelevaldne ega rajane ühelgi tõendil vaid ainult kostja esindaja paljasõnalistel väidetel. Kostja väide, et hageja on viivitanud täiendavate materjalide tarnimisega, on tõendamata. Poleks ka loogiline, et 16.11.2005.a allkirjastatakse siseviimistlustabel ja alles 02.05.2006.a allkirjastatakse üleandmise vastuvõtmise akt, kuid pool aastat hiljem ei ole apellant tarninud veel plaate. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas kohus sai tuvastada, et hageja ei olnud plaate tarninud, kui 02.05.2006.a aktist nähtuvad plaatimistöödega seotud defektsed tööd. Lisaks on kohus vääralt hinnanud poolte märkust aktil, et: „Puudused likvideeritakse hiljemalt 16. maiks 2006, va plaatimistööd, mis sõltuvad tarneaegadest.“ Kuivõrd osad plaatimistööd olid teostatud ebakvaliteetselt, siis tuli hagejal tellida uued plaadid ning seetõttu tegid pooled aktile vastava märkuse. Kohus on jätnud tõendina hindamata hageja nõude kohustise täitmise kohta, mille hageja esitas kostjale samuti 02.05.2006.a, st samal päeval pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist, millest nähtuvalt viitas apellant teates (hagiavalduse lisa 3), et lepingu punkti 6.4 kohustus on valmis saanud alles tänaseks päevaks, st 02.05.2006.a. Samuti on apellant viidanud teates, et sissesõidutee on siiani lõplikult teostamata. Maakohus leidis, et seoses lepingu objekti juurde rajatava juurdepääsuteega ei ole hageja tõendanud juurdepääsutee puudumist ning et ajutine ebamugavus teede tegemise ajal ei ole lepingu oluline rikkumine, mis annaks aluse viivise väljamõistmiseks. Kostja tunnistab oma 15.11.2007.a vastuses, et projektijärgse lahendusena tuli sissepääsutee katta asfaltkattega. Samuti on siseviimistlustabelis kirjas, et teed kaetakse kiviga või asfaltkattega. Vastustaja on ise 15.11.2007.a kohtule esitanud H. P. 15.11.2006.a kirja, kus kostja esindaja kirjutab, et: “Asfalteerimise töödega olen tõesti natuke jännis. Loodetavasti

saab asfalt pandud 16-17.11.2006.“ Osundatud tõenditest nähtub ilmselgelt, asfalteerimistööd teostati 1 aasta hiljem hageja ja kostja poolt lepingus kokkulepitust.

et

Kohtu järeldus, et hageja ei ole tõendanud juurdepääsutee puudumist on asjakohatu, sest hageja ei peagi seda tõendama, kui asjas on osundatud asjaolu tõendatud muude tõenditega – eelnev e-kiri. Kohus on juurdepääsutee viivise rahuldamata jätmisel tuginenud ka kostja esindaja selgitustele, et asfalteerimistööd teostati 05.12.2005.a, viitamata seejuures ühelegi tõendile. Kohus on rajanud otsuse kostja esindaja paljasõnalistele väidetele. Vastustaja seisukoht Kostja leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium leiab, et vaidlust lahendades on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel kaasa otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Nõuded kohtuotsuse põhjendusele on sätestatud TsMS § 442 lõikes 8, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu otsus nendele nõuetele ei vasta: kohus ei ole otsuses tuvastanud asja lahendamiseks oluliste faktide kogumit: hageja väited siseviimistlustööde kokku lepitud tähtajaks tegemata jätmisest, tulenevalt 02.05.2006 üleandmise-vastuvõtmise aktist ja juurdepääsutee tähtajaks rajamata jätmisest on jäetud otsuses käsitlemata, otsus ei sisalda põhjendust, miks kohus hageja väidetega ei nõustunud ja luges kostja 21.09.2005 lepingust tulenevad kohustused täidetuks. Hageja nõuded põhinevad asjaolul, et pooled ei ole siseviimistlustööde lõpetamise täiendava tähtaja osas kokku leppinud ja kostja pidi oma kohustuse täitma hiljemalt 29.12.2005. Pooled ei vaielnud selle üle, et siseviimistluspaketi allkirjastasid nad 16.11.2005, mida kostja, tulenevalt lepingu p.-st 6.4., kohustus teostama kuue nädala jooksul arvates allkirjastamisest. Vaidlus puudus ka selles, et üleandmise-vastuvõtmise akti (tlk 26-28) allkirjastasid pooled 02.05.2006. Maakohus leidis, et ridaelamuboksi üleandmiseks puudus kokkulepitud tähtaeg ja et viivitus tulenes osaliselt ka hagejast, puudub alus viiviste väljamõistmiseks. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu. Poolte e-kirjavahetusest (tlk 31) nähtub, et siseviimistluspaketi allkirjastasid pooled peale läbirääkimisi ja selleks ajaks oli hageja tarninud kohale ka plaadid, sest siseviimistluspaketi allkirjastamine kostja poolt eeldas tööde alustamiseks vajaliku materjali olemasolu. Kolleegium nõustub hageja seisukohaga, et kuivõrd 16.11.2005 oli hageja siseviimistlustöödeks vajalikud plaadid objektile tarninud, hakkas samast kuupäevast kulgema ka lepingu p.-s 6.4. kokku lepitud tööde teostamise kuue nädalane tähtaeg ja kostja pidi kohustuse täitma 29.12.2005. Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid siseviimistlustööde lõpetamise täiendavas tähtajas kokku leppinud. Kohtu

seisukoht, et pooltel ei olnud kokku lepitud tööde lõpetamise tähtaega, ei rajane ühelegi tõendile. Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, milles seisneb hageja viivitus täiendava materjali tarnimise osas. Kohus on tõendeid vääralt hinnanud. Just 02.05.2006 aktis on loetletud plaatimistöödega seonduvad defektsed tööd, mis omakorda tõendab, et 16.11.2005 oli hageja plaadid objektile tarninud ja kostja poolt ebakvaliteetse plaatimistöö tegemise tõttu tuli hagejal tellida uued plaadid, mida kajastab ka aktile kantud märkus. Kolleegium leiab, et aktile kantud märkusest on kohus teinud ebaõige järelduse, et hageja ei olegi 02.05.2005 kõiki plaate tarninud. Lepingu kohaselt saab tööd lugeda üleantuks, kui need on tehtud nõuetekohaselt ja ka üle antud. Üleandmise-vastuvõtmise aktiga fikseerisid pooled puudused töös ning määrasid kostjale täiendava tähtaja nende kõrvaldamiseks. Tulenevalt lepingu p.-st 6.5. kohustus kostja rajama kinnistule juurdepääsuteed hiljemalt 15.11.2005 ja vastavalt siseviimistlustabelile pidi tee olema kaetud kiviga või asfaltkattega. Kohus ei ole hinnanud ega viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kostja väidet asfalteerimistööde teostamise kohta lepingust tulenevaks tähtajaks. Nii nähtub kostja kohtule esitatud e-kirjast 15.11.2006, et kostja on asfalteerimistöödega viivituses („...asfalteerimistöödega olen tõesti natuke jännis. Loodetavasti saab asfalt pandud 16.17.11.2006...“) ja et sissesõidutee 15.11.2005 valmis ei olnud. Osundatud tõendist tuleneb ilmselgelt, et asfalteerimistöid teostas kostja kokkulepitust aasta hiljem. Kohus on ebaõigesti, tuginedes üksnes kostja väidetele, lugenud selle asjaolu ajutiseks ebamugavuseks, mis ei kujuta endast lepingu rikkumist, mis annaks aluse kostjalt viivise väljamõistmiseks. Et kostja oleks kohustuse juurdepääsutee rajamiseks täitnud 15.11.2005, ei tõenda kolleegiumi arvates ka toimikusse lisatud 9.foto (tlk 79). Kokkuvõttes nähtub eelpool toodust, et maakohtu otsuse põhjendus ei ole piisav hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 6.12 annab hagejale õiguse nõuda kostjalt siseviimistlustööde ja/või juurdepääsutee tähtajaks mitteteostamisel leppetrahvi. Leppetrahvi suuruse üle puudub pooltel vaidlus. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul esmalt täita eelmenetluse ülesanded, et täpsustada kostja poolt hagile esitatud vastuväited, seejärel tuleb aga asi kooskõlas materiaalõiguse normidega lahendada ning koostada seaduse nõuetele vastav kohtuotsus. Apellatsiooniastmes eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldamine ei ole võimalik, sest esmakordselt apellatsioonimenetluses uue, asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kogumi tuvastamine võtaks menetlusosalistelt võimaluse kohtuotsuse peale tõendite hindamise ja faktide tuvastamise osas edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole nende vaidlustamine selles menetluses võimalik. Ka ei saa apellatsiooniastmes täita eelmenetluse ülesandeid, millised maakohus on jätnud täitmata. TsMS § 9 lg 3 kohaselt vaatab tsiviilasja esmalt läbi maakohus. Et kolleegium tühistab maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule, tuleb menetluskulud jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Urmas Reinola

.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.