OÜ Euroshipping Group hagi Tiina Aljase ja Toivo Leemeti vastu 200 000 krooni ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26. mai 2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Euroshipping Group apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
30. november 2010, avalik kohtuistung Hageja OÜ Euroshipping Group (registrikood 11165164, asukoht Uus-Sadama 25-5, Tallinn), seaduslikud esindajad Igor Kušner ja Aleksandr Iltšenko, lepingulised esindajad adv Andres Aavik ja adv Yulia Klyukach Kostja I Tiina Aljas (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXXXX)
Kostja II Toivo Leemet (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXX XXXX) Kostjate lepinguline esindaja adv Ingrid Kullerkann
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
200 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.mai 2010 otsus tsiviilasjas nr 2-08-85847 ja teha uus otsus hagi rahuldamise kohta ning jaotada uuesti menetluskulud.
Välja mõista Tiina Aljaselt ja Toivo Leemetilt solidaarselt põhivõlg 200 000 (kakssada tuhat) krooni ja viivis ajavahemiku 13.06.2007-20.12.2010 eest 58 381 (viiskümmend kaheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend üks) krooni 10 senti ning sealt edasi viivis alates 21.12.2010 kuni nõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 toodud määras.
2.2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik menetluskulud jäävad kostjate, Tiina Aljase ja Toivo Leemeti kanda.
TAOTLUSE LAHENDAMINE
Jätta rahuldamata Tiina Aljase ja Toivo Leemeti taotlus protokolli parandamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Euroshipping Group esitas 15.12.2008 kohtule hagi Tiina Aljase ja Toivo Leemeti vastu solidaarselt 200 000 krooni ja alates 03.07.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni seadusejärgse viivise saamiseks. 20.04.2010 kohtuistungil täpsustas hageja viivisenõuet ja palus kostjatelt välja mõista viivise 9% suuruses võlgnetavalt summalt aastas, s.o 1500 krooni kuus. Hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled 12.06.2007 lihtkirjaliku kokkuleppe, milles fikseeriti tingimused kostjatele kuuluva kinnistu ostmiseks. Lepingu p-s 3 märgiti, et leping ei ole kinnistu müügi eellepinguks. Lepingu p-s 3.2. lepiti kokku, kuidas toimub kinnistu kogumaksumusest (3 150 000 krooni) 1 000 000 krooni tasumine enne lõpliku müügilepingu sõlmimist. Enne lepingu sõlmimist tasus hageja kostjatele 200 000 krooni. 400 000 krooni tasus hageja lepingu sõlmimisel ning 400 000 krooni tuli tasuda hiljemalt 03.07.2007. Lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et juhul, kui hageja ei tasu hiljemalt 03.07.2007 kokkulepitud 400 000 krooni, siis on 12.06.2007 sõlmitud leping kehtetu. Hageja ei tasunud 400 000 krooni, mistõttu lugesid pooled 12.06.2007 lepingu kehtetuks ning kostjad tagastasid hagejale 400 000 krooni. Samas ei ole kostjad siiani tagastatud hageja poolt tasutud 200 000 krooni.
2.Sisuliste tunnuste poolest oli 12.06.2007 sõlmitud leping kinnistu eelmüügileping. Selline leping oleks tulnud sõlmida notariaalses vormis. Kuna pooled ei järginud seaduses sätestatud vorminõudeid, siis on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tuleb tühise tehingu järgi saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Seega on kostjad kohustatud hagejale tagastama ka lepingu alusel saadud 200 000 krooni.
3.Lepingu p-s 3.2 kokku lepitud tehingu kehtetusel on sama tagajärg kui tehingu tühisusel. Ka kehtetu lepingu alusel raha saanud isikud on kohustatud raha tagastama. Isegi kui pooled ei rikkunud tehingule seaduses sätestatud vorminõudeid, on kostjad kohustatud kehtetu lepingu järgi saadu tagastama.
4.Vastuseks kostjate seisukohtadele märkis hageja, et ta ei ole kunagi sõlminud käsunduslepingule sarnast lepingut. Hageja soovis kinnistu omandada koos detailplaneeringuga. Samas ei andnud hageja kostjatele mingeid juhiseid detailplaneeringu tegemiseks.
Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja nõuab raha tagastamist, milleks tal vastavalt pooltevahelisele lepingule õigus puudub. Poolte vahel sõlmitud leping ei vasta oma olemuselt eellepingu tunnustele. Leping ei sisalda kostjate kohustust müüa ega hageja kohustust osta kinnisasja, samuti ei sisalda see ostu-müügilepingu tingimusi. Lepingu eesmärgiks oli p 1.1 kohaselt sätestada omaniku ja potentsiaalse ostja koostööpõhimõtted ning vastastikused õigused ja kohustused seoses poolte poolt kavandatava ostumüügilepingu ettevalmistamisega. Lepingu objektiks oli kinnistu müügilepingu ettevalmistamiseks vajalike tehingute tegemine, sealhulgas kinnistu võõrandamiseks vajalike tehingute dokumentide kogumine ja kinnistu müügilepingu sõlmimise korraldamine.
6.Hageja soovis osta osa kostjatele kuuluvast Mikle kinnistust koos kehtiva detailplaneeringuga, milline võimaldab maa kruntideks jagamist vastavalt hageja soovidele. Kostjad tellisid detailplaneeringu koostamise, arvestades kinnistu osas hageja soove. Nimetatu nähtub muu hulgas lepingu p-st 2.2.2, mille kohaselt kostjad kohustusid hagejaga kokku leppima ostu-müügilepingu toimumise ajas, mis ei tohi olla hiljem kui 2 kuud peale kinnistu detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringuga kaasnesid kostjatele kulud, millised ületavad enam kui kahekordselt hageja nõutud summasid. Kuna kostjad pidid hageja soovidele vastava ostu-müügilepingu objekti moodustamiseks tegelema mahuka asjaajamisega ja kandma kulusid, leppisid pooled lepingus kokku selles, et kavandatava ostu-müügilepingu sõlmimata jäämisel jääb 200 000 krooni hageja poolt tasutud rahast kostjatele.
7.Isegi kui lepingus sisalduks tunnused, milliste alusel oleks seda võimalik käsitleda eellepinguna, ei teeks see tühiseks kogu lepingut. TsÜS § 85 kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Vaieldamatult sisaldab leping käsundi osa. Tehingu erinevatest punktidest kogumis nähtub, et poolte eesmärgi saavutamiseks jagatakse Mikle kinnistu osadeks, sihtotstarve muudetakse elamumaaks läbi detailplaneeringu, sellega seotud asjaajamise kohustus on kostjatel ja hageja maksab selle eest asjaajamistasu. Asjaolu, et hageja koostöölepingu täitmist ei jätkanud ja koostöölepingus väljendatud tahtest loobus, ei tee olematuks kostjate tegutsemist hageja huvides kootöölepingus väljendatud tahte realiseerimiseks. Hageja nõutud 200 000 krooni on asjaajamistasu, mis lepingu lõppemise korral tagastamisele ei kuulu. Maakohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt leppisid pooled kokku kinnistu müügilepingu ettevalmistamiseks vajalike tehingute tegemise, s.h kinnistu võõrandamiseks vajalike dokumentide kogumise ja kinnistu müügilepingu sõlmimise korraldamise, samuti leppisid pooled p-s 3.2 kokku asjaajamistasus. Seega sisaldab leping vaieldamatult käsundi osa ja tegemist on koostöölepinguga, mis on oma sisult käsundusleping. Hageja vastuväide selle kohta, et sisult vastab leping broneerimislepingule, ei ole asjakohane. Pooled välistasid koostöölepingu p-s 1.3 selle, et tegemist on kinnistu müügi eellepinguga ja leping ei sisalda sõnaselgelt kostjate kohustust müüa ega hageja kohustust kinnisasja osta. Kokkuleppest nähtub üksnes, et ühel poolel on huvi võõrandada ja teisel poolel on huvi omandada sama kinnistu, mis ei too kaasa automaatselt kohustust tehingut teha. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka hageja käitumine, kes ise loobus koostöölepingu täitmisest, jättes tasumata teise kokkulepitud osamakse. Samuti ei sisalda koostööleping ostu-müügilepingu tingimusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 sõnastusest tulenevalt peab eellepingust selguma, millistel tingimustel on pooled endale põhilepingu sõlmimise kohustuse võtnud. Pooled ei ole sellise sõnastusega lepingut koostanud. Kõnealuse koostöölepingu eesmärk oli eelkõige reguleerida pooltevahelisi
koostööpõhimõtteid, mis seisnesid kostjate poolt vaidlusaluse kinnistu asjaajamise korraldamises ja hageja poolt asjaajamistasu maksmises. Tehingu erinevatest punktidest nähtub selgelt, et poolte eesmärgi saavutamiseks oli soov jagada Mikle kinnistu erinevateks kruntideks ja muuta läbi detailplaneeringu sihtotstarve elamumaaks. Samuti nähtub lepingust, et sellega seotud asjaajamise kohustus oli kostjatel ning hageja pidi maksma selle eest asjaajamistasu.
9.Lepingu p-s 3.2 leppisid pooled kokku lepingu täitmise asjaajamistasus. Lepingu p-s 3.1 on pooled kokku leppinud, et kõik kulutused lepingu p-s 2 nimetatud toimingute teostamiseks omaniku poolt, s.h vahendustasu maaklerile, kannab omanik. On ilmselge, et detailplaneeringuga kaasnesid kostjatele kulud. Lepingu p-s 3.5 on sätestatud, et kui kinnistu müügilepingu sõlmimine osutub võimatuks potentsiaalsest ostjast tulenevatel muudel põhjustel, ei ole omanik kohustatud tagastama talle p-s 3 sätestatud korras tasutud asjaajamistasu. Hageja väide, et leping loeti kehtetuks p 3.6 alusel ja seetõttu tuleb kostjatel hagejale tagastada 200 000 krooni, ei ole asjakohane, kuna p-st 3.5 tuleneb üheselt, et asjaajamistasu ei tagastata ja p-st 3.6 nähtub, et tagastatakse üksnes ettemakstud 400 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjad kohustatud tagastama hagejale asjaajamistasu 200 000 krooni, kuna nimetatud summa pidi lepingu kohaselt jääma kostjatele asjaajamise ja sellega seotud kulutuste hüvitamiseks.
10.Hageja võttis endale teadlikult kinnisvaraarendajana koostöölepingut sõlmides äririski ja kostjad ei saa vastutada selle äriplaani nurjumise eest ega kanda hageja majandustegevusega seotud äririske. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
12.Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja analüüsimata mitmed hageja esitatud olulised väited, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (VÕS § 620 lg 1, § 621 ja § 629) ning rikkus menetlusnorme. Kohus tegi tuvastatud asjaolude pinnalt ekslikke järeldusi, mistõttu jõudis väärale lõppjäreldusele kohtuotsuse resolutsioonis.
13.Kohus ei andnud hinnangut hageja seisukohale, et lepingu p-s 3.6 lepiti kokku, et juhul, kui hageja ei tasu hiljemalt 03.07.2007 kokkulepitud 400 000 krooni, siis on leping kehtetu. Lepingu p-s 3.6 kokku lepitud tehingu kehtetusel on sama tagajärg kui tehingu tühisuselgi ehk kehtetu lepingu alusel raha saanud isik on kohustatud saadud raha tagastama. Seega isegi juhul, kui pooled ei rikkunud tehingule seaduses sätestatud vormi nõudeid, on kostjad kohustatud kehtetu lepingu järgi saadu tagastama.
14.Lepingu p-te 3.4 ja 3.5 tuleb tõlgendada koosmõjus. Lepingu p 3.5 näeb ette, et juhul, kui hageja ei ilmu müügilepingu sõlmimise juurde omanike poolt lepingu p 2.2.2 kohaselt teatatud ajal või kui kinnistu müügilepingu sõlmimine osutub võimatuks hagejast tulenevatel muudel põhjustel, ei ole omanikud kohustatud tagastama hagejale tasutud asjaajamistasu. Vaidlus puudub selles, et kinnistu müügileping jäi sõlmimata hagejast mittetulenevatel põhjustel. Lepingu p 3.5 käsitleb asjaajamistasu tervikuna nii, nagu seda teeb lepingu p 3.2, s.t kaasa arvatud 200 000 krooni. Kinnistu müügileping jäi sõlmimata kostjatest tulenevatel põhjustel, kes ei suutnud kolme aasta jooksul detailplaneeringut teha. Hagejal puudus huvi osta kinnistut, kuhu ta elamuid ehitada ei saa, s.t ilma lõpuni viidud detailplaneeringuta. Maakohus jättis need hageja seisukohad tähelepanuta ja ei andnud neile hinnangut. Seega on kohtuotsus vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1 ja 442 lg-ga 8 ning täielikult põhjendamata.
15.Hageja ei ole kunagi sõlminud kostjatega käsunduslepingule sarnast lepingut ning käsunduslepingu sätete rakendamise asjaolusid ei ole kostjad põhjendanud. Hageja ei andnud kostjatele mingeid juhiseid detailplaneerinu tegemiseks, nagu näeb ette VÕS § 621.
Isegi kui lepingu näol oleks tegemist käsunduslepinguga, ei esine kostjatele tasu maksmise aluseid. Lepingust ei tulene, et 200 000 krooni peaks jääma kostjatele. Kostjate väited kulutuste kohta ei ole tõendatud. Kostjad ei ole hagejale midagi 200 000 krooni eest teinud.
16.Hageja sooviks oli omandada kinnistu koos detailplaneeringuga. Kostjad ei suutnud täita lepingu eesmärki mõistliku aja jooksul. Kostjad ei ole põhjendanud ega tõendanud, miks jäi detailplaneering kehtestamata ja milliseid jõupingutusi ja toiminguid on kostjad kui käsundisaajad teinud.
17.Käsunduslepingu puhul sõltub tasu maksmine sellest, kas käsundisaaja on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Saadav tasu peab vastama sellele, mida on kostjad käsundi täitmiseks teinud. Kohus oleks pidanud andma hinnangu kostjate kui käsundisaajate poolt täidetud kohustustele, hageja kui väidetava käsundiandja poolt saadud kasule ja lepingu lõppemise põhjusele. Maakohus jättis eelnimetatud asjaolud välja selgitamata, märkides üksnes, et on ilmselge, et detailplaneeringuga on kostjatele kaasnenud kulud. Jääb arusaamatuks, miks kohus leidis, et kostjatel tekkisid kulud just 200 000 krooni ulatuses. Kohus asudes seisukohale, et tegemist on käsunduslepinguga, oleks pidanud andma ka hinnangu asjaolule, kas kostjatel on õigus tasule täies ulatuses või ainult selle osale. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse.
20.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: • pooled sõlmisid 12.06.2007 lihtkirjaliku lepingu, mille pealkirjaks märgiti koostööleping; • hageja tasus enne lepingu sõlmimist kostjatele 200 000 krooni ja lepingu sõlmimisel 400 000 krooni; • pooled lugesid 12.06.2007 lepingu kehtetuks; • kostjad tagastasid hagejale 400 000 krooni, • 200 000 krooni on kostjate poolt hagejale tagastamata.
21.Vaidlus on selle üle, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb kostjatel 200 000 krooni hagejale tagastada.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et 12.06.2007 sõlmitud leping on käsundusleping ja vaidlusalune 200 000 krooni on asjaajamistasu käsundi täitmise ja sellega seotud kulutuste hüvitamiseks, mida kostjad ei pea hagejale tagastama. Ringkonnakohus leiab, et 12.06.2007 leping on lihtkirjalikus vormis sõlmitud kinnistu müügi eelleping. Seda kinnitavad järgmised kokkulepped: lepingu preambulas kokku lepitud ostetava kinnistu osa suurus 34 500 m2, kinnistu ostuhind 3 150 000 krooni, p-s 3.4 n.n asjaajamistasu müügihinna osaks lugemine ja p-s 2.2.2 müügilepingu sõlmimise aeg. Lepingu p-s 1.3 märgitud kinnitus, et leping ei ole kinnistu müügi eellepinguks, ei oma lepingu hindamisel õiguslikku tähendust. Kuigi kostjad pidid tegema lepingu 2.osa järgi ka müügi ettevalmistamiseks vajalikke toiminguid, on sellise lepingu põhiolemuseks esmajoones kinnistu omandamine. Seda ei muuda asjaolu, et pooled ei kasutanud lepingus väljendeid, et kostjad kohustuvad kinnistu müüma ja hageja kohustub selle ostma.
23.Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib VÕS § 33 lg 2 järgi
ka kinnisasja omandamise eellepingu suhtes. Selle vorminõude järgimata jätmisel on tehing TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna vaidlusalune leping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see vormipuuduse tõttu tühine. Lepingu ühe osa tühisus toob üldjuhul kaasa ka teiste osade tühisuse.
24.VÕS § 619 sätestab käsunduslepingu mõiste, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja soovis osta osa kostjatele kuuluvast Mikle kinnistust koos kehtiva detailplaneeringuga. Kostjate väitel seisneski käsund detailplaneeringu koostamises, millele viitavad nende arvates lepingu erinevad punktid kogumis. Ringkonnakohus leiab erinevalt kostjatest ja maakohtust, et leping sellise käsundi andmist ega vastava tasu maksmise kohustust ei sisalda. Iseenesest asjaolu, et hageja soovis osta detailplaneeringuga kinnistu, sellise järelduse tegemiseks alust ei anna. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks andnud neile käsundi detailplaneeringu koostamiseks ja VÕS § 621 lg 1 järgi juhised käsundi täitmiseks, samuti et oleks kokku lepitud tasus ja kulude hüvitamises. Seda enam, et pooled leppisid lepingu p-s 3.1 kokku, et kõik müügi ettevalmistamise kulud kannavad kostjad. Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostjate esindaja, et detailplaneeringu menetlemist ei algatatud üksnes hageja, vaid ka kostjate endi huvides ja see menetlus kestab kostjate huvides käesoleva ajani. Seega rikastuvad kostjad detailplaneeringu arvel ise. Tegemist ei ole hagejale osutatud teenusega VÕS § 619 tähenduses.
25.Isegi juhul, kui vaidlusalune leping oleks sisaldanud käsunduslepinguna käsitletavat osa, ei oleks see TsÜS § 85 järgi kehtiv, sest pooled kinnitasid ringkonnakohtu istungil, et nad ei oleks ilma kavandatava ostu-müügitehinguta detailplaneeringu tegemiseks lepingut sõlminud. On ka äärmiselt ebatõenäoline, et detailplaneeringu tegemiseks oleks sõlmitud käsundusleping selliselt, et detailplaneering tehakse kostjatele kuuluva kinnistu osas hageja kulul, kes selle eest midagi vastu ei saa. Kuna leping on tervikuna tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada VÕS § 1028 lg 1 järgi. Seega tuleb hagi 200 000 krooni tagastamise osas rahuldada.
26.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja palus kostjatelt välja mõista viivise määraga 9% aastas, s.o 1500 krooni kuus alates 03.07.2007 kuni kohtuotsuse täitmiseni. Alates 03.07.2007 kuni 30.06.2008 oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär 4%, millele lisandub 7%, s.o kokku 11% võlasummast aastas; ajavahemikul 01.07.2008 kuni 31.12.2008 2,5% + 7%, s.o 9,5% aastas. Kuna hageja soovib selle aja eest viivist seaduses sätestatud määrast väiksemas ulatuses, lähtub ringkonnakohus hageja tahtest. Alates 01.01.2009 kehtib intressimäär 1%, millele lisandub 7%, s.o kokku 8% võlasummast aastas. Seega nõuab hageja alates 01.01.2009 viivist seaduses sätestatust suuremas määras. Ringkonnakohus lähtub selles osas viivise seaduses sätestatud suurusest. Seega tuleb kostjatelt välja mõista viivis ajavahemiku eest 03.07.2007 kuni 31.12.2007 (5 kuud ja 28 päeva) arvestusega 5x1500+28x48,40 = 8854,80 krooni; 2008.a eest tuleb välja mõista viivis arvestusega 12x1500 krooni = 18 000 krooni; 2009.a eest 8% võlasummast - 16 000 krooni; ajavahemiku eest 01.01.2010 – 20.12.2010 (11 kuud 20 päeva) arvestusega 1333,30 krooni kuus (11x1333,30) ja 43 krooni päevas (43x20) = 15 526,30 krooni, kõik kokku kohtuotsuse tegemise päevani 58 381,10 krooni ja sealt edasi viivis alates 21.12.2010 kuni nõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 toodud määras.
Protokolli parandamise taotlus Kostjad esitasid 30.11.2010 toimunud kohtuistungi protokolli parandamise taotluse, paludes protokolli teksti lisada menetlusosaliste sõnad, mis peaks nende arvates protokollis olema. Kohus, tutvunud protokolli parandamise taotlusega, leiab, et protokoll sisaldab kohasel määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Seetõttu tuleb protokolli parandamise taotlus jätta rahuldamata. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde. Menetluskulud Kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ning hagi kuulub ringkonnakohtu otsusest tulenevalt rahuldamisele, kannavad TsMS § 162 lg 1 järgi kõik hagimenetluse kulud kostjad, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
G. Kivinurm
K.Paal
A.Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.