Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-10-24433
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
20.12.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Liili Lauri
Asja läbivaatamise kuupäev
OP hagi L.T. OÜ vastu nõude 100 000 krooni tunnustamiseks OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses Hagihind maakohtus 5000 krooni. 09.12.2010
Menetlusosalised
Hageja: OP, isikukood XXX, elukoht XXX
Kohtuasi
Hageja esindaja vandeadvokaadi vanemabi S
Kostja: L.T. OÜ, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige S T
Hagi rahuldada. Resolutsioon
Tunnustada OP nõuet 100 000 krooni teise järgu nõudena OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-24433 OP hagis L.T. OÜ ja pankrotihaldur Eve S vastu nõude 27 710 krooni tunnustamiseks OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses, seoses hagist loobumise vastuvõtmisega. Jätta menetluskulud kostja L.T. kanda.
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Harju Maakohtule 23.05.2010 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus välja 17.12.2009 OÜ R (pankrotis) pankroti, mille kohta avaldati pankrotiteade 17.12.2009. Hageja esitas pankrotihaldurile 12.01.2010 oma nõudeavalduse summale 127 710 krooni. OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses 27.04.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas kostja L.T. OÜ terves ulatuses nõudele vastuväite ning osaliselt summas 27 710 krooni, vaidles vastu pankrotihaldur Eve S . Hageja ei ole esitatud vastuväitega nõus. Hageja nõue tuleneb sellest, et 17.10.2007 ja 23.01.208 sõlmitud käibelaenu lepingute kohaselt andis hageja OÜ R (pankrotis) laenu 100 000 krooni ja 27 710 krooni. 100 000 krooni kanti üle pangaülekandega ning 27 710 krooni on üle antud sularaha sissemaksena äriühingu pangakontole. Laenu tagastamise tähtajad on möödunud 01.09.2008 ja 01.04.2008, laenu ei ole tagasi makstud. Vastavalt kontokaardile on laen kajastatud OÜ R (pankrotis) raamatupidamises. Vastavalt VÕS § - le 369 lg 1 kohustub võlgnik laenu tagastama ning järgi võivad pankrotivõlausaldajad oma nõuded esitada pärast pankroti välja kuulutamist ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Hageja palub tunnustada teise järgu nõudena OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses OP nõuet summas 127 710 krooni ning jätta menetluskulu kostja kanda. Kostja L.T. OÜ vastuväited. Kostja hagi ei tunnista (tlk 60-62). Kostja hinnangul ei ole õigesti tasutud riigilõiv, see peaks olema 15 000 krooni. Vastavalt äriregistri andmetele on hageja olnud laenu andmise ajal seotud kahe äriühinguga võlgnik OÜ R (pankrotis), kus hageja oli juhatuse liige ja kaasomanik ning OÜ RI, mis tegutses kuni 29.06.2007. Hageja kuulus RI OÜ juhatusse 2007 aastal, kus juhatuse liikmetele tasu ei makstud, dividende samuti ning töötajaid tööle ei vormistatud. Hageja kuupalk koosnes R OÜ ( pankrotis) miinimumkuupalgast. R OÜ (pankrotis) omas hankelepingut offshore firmaga, mille arveldusarvet kasutas ka hageja. Juhatuse käsutuses oli pangakaart, mis võimaldas välja võtta sularaha. Audiitori poolt on tuvastatud, et üksnes 2009 aastal on tekitatud kahju 1 718 153 krooni. Hagejal puudus olemasolevate sissetulekute pinnalt võimalus krediteerida pankrotivõlgnikku, seega on tegemist näiliku tehinguga, tegelikkuses toimus pankrotivõlgnikule kuuluvate finantsvahendite ümberpaigutamine ning toimus see nii, et offshore firma kasutamisel esitasid juhatuse liikmed R (pankrotis) ülepaisutatud arveid ning viisid esialgu kapitali Eestist välja, vajadusel paigutasid nad kapitali tagasi andes R OÜ-le (pankrotis) laene. Kostja arvates toimus laenu andmisel tegelikult R OÜ-le (pankrotis) kuuluvate vahendite
tagastamine, mis olid alusetult makstud juhatuse liikmete mõju all olevale off-shore firmale, nimetatud tehingu tagajärjel oli hagejal võimalik vabaneda tulumaksu maksmisest juhuks, kui vahendite jagamine osanike vahel toimus seaduslikul teel ehk dividendide jagamise viisil. Näilik tehing on tühine ja kostja palub esitatud vastust käsitleda tühistamise avaldusena TsÜS § 98 mõttes. Laenu üleandmine summas 27 710 krooni ei ole tõendatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning tunnistada laenulepingud tühiseks. Pankrotihaldur on kohtule hagihinna määratlemiseks edastanud teabe, mille kohaselt OÜ R (pankrotis) puudub võlgnikul vara teise järgu võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, arvestades eesõigusnõude suurust ja pankrotivara hinda tervikvara enampakkumisel. Kohus on hagihinna määranud 5000 krooni. Hageja esitas kohtule 18.10.2010 taotluse haginõudest osalise loobumise kohta, nõude osas 27 710 krooni, mis tuleneb sularahana sissemakstud summast OÜ R (pankrotis) pangakontole. Seoses sellega, et kogu R OÜ (pankrotis) vara on müüdud hinna eest, mis on vähem kui hüpoteegiga tagatud nõue, mis kuulub rahuldamisele esimeses järgus, on ilmselge, et pankrotihalduri poolt vaidlustatud summa ei mõjuta hageja nõude rahuldamise perspektiivi, kuid raskendab kohtumenetlust. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus arvestab asjas esitatud loobumist ning hindab vaid laenu 100 000 krooni ülekandmist puudutavat osa. Võlaõigusseaduse ( VÕS) § 2 lg 1 kohaselt võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu ning võlausaldaja õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § -le 396 lg 1 kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma, vaidlust ei ole asjaolu üle, et laenusumma 100 000 krooni on üle kantud kostja arveldusarvele, kostja väidetel on see näilik tehing. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. OÜ
R (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek toimus 27.04.2010, koosoleku protokollist nähtuvalt (tlk 6) esitas hageja nõudele vastuväite kostja. Vastavalt PankrS § - e 106 lg 1, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab kohus nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Nõude tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Kohus saab hinnata esitatud nõude põhjendatust VÕS § 396 lg 1 kontekstist lähtudes esitatud kirjalike tõendite põhjal. Kohtule on esitatud käibelaenuleping ( tlk 12), mis on sõlmitud 15.10.2007 OP ja R OÜ (pankrotis) vahel summas 100 000 krooni ja mis seisneb laenu andmises. Laenu üleandmist kinnitab AS Swedbank teatis ( tlk 14) nr 242, millest nähtub, et hageja on 15.10.2007 üle kandnud võlgniku arveldusarvele 100 000 krooni, selgitusega laen, samuti on kajastatud laen äriühingu raamatupidamises, mida kinnitab R OÜ (pankrotis) kontokaart ( tlk 15a). Kohus rahuldas asja sisulise läbivaatamise käigus kostja taotluse tõendite kogumiseks TsMS § 236 lg 2 alusel ja kohustas võlgniku pankrotihaldurit kohtule esitama raamatupidamise dokumente, millest nähtuks 15.10.2007 OP poolt maksekorraldusega nr 242 üle antud laenu kajastamine ja kasutamine äriühingus. Kohtule on esitatud OÜ R (pankrotis) konto väljavõte perioodil 15.10.2007 kuni 31.10.2007 ( tlk 90-96) , millest nähtub laenu kasutamine äriühingu tegevuses. Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited põhjendatud ega asjakohased käesoleva vaidluse lahendamisel. Isegi, kui tegelikkuses toimus pankrotivõlgnikule kuuluvate finantsvahendite ümberpaigutamine ning toimus see nii, et off-shore firma kasutamisel esitasid juhatuse liikmed R (pankrotis) ülepaisutatud arveid ning viisid esialgu kapitali Eestist välja, paigutades kapitali tagasi andes R OÜ-le (pankrotis) laene, ei oma see käesoleva laenusuhte hindamisel tähtsust. Kohus loeb esitatud dokumentide põhjal laenusuhte tõendatuks, kostja poolt esile toodu põhjendatus võimaldaks esitada vastavad hagid vara tagasivõitmiseks, tehingu(te) kehtetuks tunnistamiseks või kahju hüvitamise nõuded juhatuse liikme vastu, juhul kui selle tegevusega on kahjustatud võlausaldajate huve, mis aga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samuti ei oma siin tähtsust, millised olid hageja reaalsed võimalused äriühingu krediteerimisel, kui hageja poolt üle kantud laen oli saadud ebaseaduslikult ja ilmneb kuriteo tunnustega tegu, kuulub see välja selgitamisele vastavasisulises menetluses. Laenu 100 000 krooni ülekandmine on piisavalt tõendatud, samuti ei ole esitatud tõendeid, et see oleks tagastatud, seega tuleb esitatud nõuet OÜ R (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada. Hageja on loobunud nõudest 27 710 krooni, millisele summale vaidles vastu ka pankrotihaldur Eve S , Vastavalt TsMS § - le 428 lg 1 p 3 kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine tuleb vastu võtta, hageja on seda põhjendanud ning asjas ei esine TsMS § - 429 neljandas lõikes toodud loobumist välistavaid asjaolusid. Kohus lõpetab TsMS § 432 kohaselt menetluse määrusega, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Seega tuleb menetluses olev nõude tunnustamine 27 710 krooni pankrotihaldur Eve S ja L.T. vastu
lõpetada seoses loobumise vastuvõtmisega. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus tuleb rahuldada, jäävad kohtukulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.