Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Lukiina Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
20.12.2010. a., Tallinnas
Tsiviilasja number
2-10-55118
Tsiviilasi
OÜ RM avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosaline ja tema esindaja
Võlgnik: OÜ RM(registrikood xxx, asukoht xxx) Võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige ALG (sünd. XXX) Võlgniku lepinguline esindaja Peeter S 30.11.2010
Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad
Võlgniku lepinguline esindaja Peeter S Ajutine pankrotihaldur Rein V (XXX)
Lõpetada OÜ RM(registrikood XXX) pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 pankrotti välja kuulutamata. Vabastada pankrotihaldur Rein V oma kohustustest pärast äriühingu likvideerimist ja registrist kustutamist. Ettevõtte dokumentide hoidjaks määrata OÜ RM(registrikood XXX) ALG (sünd. XXX), elukoht XXX. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade OÜ RM(registrikood XXX) pankrotimenetluse lõpetamise kohta seoses raugemisega. Määrus saata registrikande tegemiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Määrata ajutise pankrotihalduri kulutusteks 6200 krooni. Välja mõista riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Rein Ve kulutused OÜ-le Causa Õigusbüroo a/a XXXXXXXXXXXXXXX 6 200,00 krooni vastavalt PankrS § 23 lg 4.
Saata määrus ajutise halduri kulutuste osas pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebe kord ja tähtajad
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse teatavaks tegemisest. Asjaolud 29.10.2010 esitas OÜ RM kohtule pankrotiavalduse. Võlgnik tegutseb Tallinnas ilu- ja kosmeetikateenuste pakkumisega. Majandustegevus ei käivitunud plaanide kohaselt. Majanduslanguse tõttu ei saavutatud vajalikku müügikäivet ning majandustegevus oli seetõttu kahjumis. Avaldajal varad puuduvad, kohustused seisuga 25.10.2010 moodustavad 789 617.60 krooni. Eeltoodust tulenevalt on välja kujunenud avaldaja alaline maksujõuetus. 10.11.2010 Harju Maakohtu määrusega on pankrotiavaldus menetlusse võetud ja nimetatud ajutiseks pankrotihalduriks Rein V. Ajutise pankrotihalduri aruanne Aruande kohaselt võlgnikul igasugune vara puudub. Kohustusi seisuga 29.11.2010 on summas 813 093.44 krooni. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Toetudes eelpool esitatule on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on oma varaliselt seisundilt püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige majanduslangus, mis võib olla kombineeritud võlgniku pakutava teenuse turu üleküllasusega. Samuti ei ole ettevõtja oma äriplaani korralikult läbi mõelnud. Käibevahendite nappus on ilmselt peamiseks pankroti põhjuseks. Pankrotiseaduse § 28 lg 2 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesolevas menetluses ei ole haldur tuvastanud andmeid tegevuses esineks raske juhtimisvea tunnuseid.
selle kohta,
et juhatuse liikme
Halduri andmetel on ettevõttes majandustegevus lõppenud juba 2009.a. lõpul, mil Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku arvelduskontod pangas. Samad andmed maksejõuetuse tekkimise aja kohta edastas haldurile telefoni teel ka võlgniku raamatupidaja KA. Maksejõuetuse tekkimise aeg – 2009 aasta lõpp – kajastub kaudselt ka võlgniku poolt kohtule esitatud seletuskirjas, kus võlgnik möönab, et 2009.a. keskel tekkisid raskused üüri ja kommunaalteenuste tasumisel. On mõistetav, et blokeeritud arvelduskonto ei võimalda ettevõttel majandustegevust arendada, arvelduskonto arestiti aga juba 2009 lõpul. Samuti lubab kohustute maht ja tekkimise dünaamika järeldada, et maksejõuetus on tekkinud juba hulk aega tagasi. Võttes arvesse asjaolu, et maksuvõla 494 807,67 krooni intressiks on käesoleva aruande esitamise seisuga juba 100 917.32 krooni (intress 0,06% päevas), siis on eeldatavasti riigimaksud maksmata juba vähemalt 200-300 päeva. 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte omakapital 31.12.2009 seisuga miinuses 609 099 krooni.
2(2)
Võlgnik oli kohustatud jaanuarikuus.
pankrotiavalduse kohtule esitama juba hiljemalt 2010 aasta
Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur leiab, et antud asjas juhatuse liikmed ei ole käitunud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega ning juhatuse liikmete käitumises esineb olemasolevatele andmetele tuginedes nimetatud süüteo tunnuseid. Kuriteoteatise esitab haldur prokuratuurile edasise menetluse käigus. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku varaline seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kooskõlas Pankrotiseaduse § 29 sätetega kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu nimetatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur hinnangul on minimaalseks summaks, millega saaks menetluse läbi viia, 50 000 krooni. Kui keegi ülalnimetatud isikutest seda summat kohtudeposiiti ei maksa, siis RM OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu lähtudes eelviidatud sättest. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võimalusi tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta. Pankrotiseaduse § 23 lg kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Haldur on nimetatud asjas teinud kulutusi summas 6 200 krooni (bürookulud, sidekulud ja transpordikulud). 30.11.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldustega ja kulutuste taotlusega, mille välja maksmist ajutine haldur taotleb riigi vahenditest. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, 3(2)
sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis , kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõueterahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 30.11.2010 toimunud istungil ajutine pankrotihaldur taotleb menetluse lõpetamist raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlausaldaja, võlgnik või kolmas isik ei deponeeri kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni. Harju Maakohtu 30.11.2010 määrus 50 000 krooni deponeerimiseks kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna eelnimetatud summat deposiiti ei ole kantud, saab kohus üheselt järeldada, et keegi ei nõustu kandma käesoleva pankrotimenetluse kulusid. Kuivõrd ei ole tasutud nimetatud summat, nõustub kohus ajutise halduri seisukohaga, et menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Ajutine pankrotihaldur on aruandes märkinud, et 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte omakapital 31.12.2009 seisuga miinuses 609 099 krooni. Võlgnik oli kohustatud pankrotiavalduse kohtule esitama juba hiljemalt 2010 aasta jaanuarikuus. Kooskõlas Karistusseadustiku § 3851 kannab juhatuse liige kriminaalõiguslikku vastutust pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine eest. Haldur leiab, et antud asjas juhatuse liikmed ei ole käitunud adekvaatselt ja kooskõlas seaduse nõuetega ning juhatuse liikmete käitumises esineb olemasolevatele andmetele tuginedes nimetatud süüteo tunnuseid. Aruandes ajutine haldur on märkinud, et kuriteoteatise esitab haldur prokuratuurile edasise menetluse käigus. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses ajutine haldur esialgu tuvastanud ei ole. Haldur on esitanud järelduse, et on arusaamatu, miks juhatus ise ei esitanud pankrotiavaldust juba varem hiljemalt 2010 aasta alguses, halduri hinnangul tekkis ettevõttel alaline maksejõuetus 2009 aasta lõpus. Käesolevas tsiviilasjas on karistusseadustiku § 3851 kohaselt juhatuse liikme poolt pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. Eelnimetatu kohta kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et haldur esitab kuriteoteate prokuratuurile.
4(2)
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda hoiule võlgniku juhatuse liikmele ALG (sünd. XXX), elukoht XXX. Lähtuvalt PankrS § 165 lg-st 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Vastavalt pankrotiseaduse § 130 lg 3, kui pankrotimenetlus lõpetatakse likvideerib haldur juriidilise isiku. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 sätestatust on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ka ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine pankrotihaldur Rein V on taotlenud ajutise halduri kulutuste 6200 krooni hüvitamist riigi vahenditest, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, on kohus seisukohal, et halduri esitatud kulutuste taotlus 6 200 krooni kuulub rahuldamisele riigi vahenditest, kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.
Lukiina Vismann Kohtunik
5(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.