Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 16.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-10-19716/4
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 16.12.2010
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 931

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-10-19716

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2010.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn

Tsiviilasja number

2-10-19716

Tsiviilasi

Korteriühistu hagi IS’i ja SS vastu võlgnevuse 13 993.82 krooni nõudes

Tsiviilasja hind

13 993.82 krooni

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja Korteriühistu (registrikood XXX asukoht XXX)

esindajad

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige LS (elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Angelina A Kostja I IS (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II SS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I lepinguline esindaja Vladislav S (elukoht XXX )

Kohtuistungi toimumise aeg

13.12.2010

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja L S Hageja lepinguline esindaja Angelina A Kostja I lepinguline esindaja Vladislav S Kostja I nõustaja Vjatšeslav V

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada Korteriühistu (hageja) ja IS’i (kostja I) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1.Kostja I võlgnevus hageja ees seisuga 31.10.2010 on 10 205 krooni, võlgnevuse hulka ei kuulu oktoobrikuu 2010.a arve nr 16/10.10. Võlgnevuses ei ole arvesse võetud summad, mis on võlgniku poolt tasutud pärast 31.10.2010.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

5.Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ning saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-19716, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Korteriühistu (hageja) esitas 28.04.2010 Harju Maakohtule hagi IS’i (kostja I) ja SS(kostja II) vastu solidaarselt võlgnevuse 13 993.82 krooni nõudes. Nõude aluseks on asjaolu, et kostjad, omades eluruumi asukohaga XXX , on jätnud hagejale hooldus- ja kommunaalteenuste eest perioodil 01.01.09-10.04.2010 tasumata. Pooled sõlmisid 13.12.2010 toimunud kohtuistungil kompromissi. Kohus selgitas pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgi ning kompromissi vaidlustamise asjaolusid. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas, s.o. 1 500 krooni. Hageja esitas 13.12.2010 toimunud kohtuistungil SS(kostja II) vastu esitatud nõudest loobumise avalduse. Kohus selgitas hagejale hagist loobumise tagajärgi. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest

2-10-19716 tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui menetlusosaline vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni hagist loobuda. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kohtuistungil hageja poolt hagist loobumine protokollitakse (TsMS § 429 lg 2). Hagist loobumise korral lõpetab kohus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et TsMS § 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3, lõpetab kohus menetluse hageja nõudes kostja II vastu. Kohus leiab, et taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 27.04.2010 hagiavalduse esitamisel riigilõivu 3 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 1 500 krooni. Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust summas 1 500 krooni ning poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.