2-10-50268/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

2-10-50268 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Nordea Bank Finland Plc esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kaudu 13.10.2010. a kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Dxxxxxxxx vastu laenu ja krediidilepingutest tuleneva võla nõudes. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista 2 055 324,01 krooni, mis moodustub: 1) eluasemelaenu lepingust tulenevast võlast summas 1 897 555,15 krooni, millest on laenu põhiosa 1 537 104,30 krooni, intress 94 516,76 krooni ja viivis 265 934,09 krooni; 2) krediitkaardi lepingust tulenevast võlast summas 76 092,10 krooni, millest 65 000 krooni on põhiosa, 1913,84 krooni intress ja 9178,26 krooni viivis; 3) arvelduslaenu lepingust tulenevast võlast summas 81 676,76 krooni, millest 70 000 krooni on laenu põhiosa, 2581,74 krooni intress ja 9095,02 krooni viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostja elukohas 22.10.2010. a kätte kostja ema L.Dxxxxxxxxxx. TsMS § 322 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Seega loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 22.10.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid hageja ja kostja 27.09.2007.a laenulepingu nr 01320156287, mille alusel andis hageja kostjale kinnisvara tagatisel laenu summas 2 300 000 krooni. Kostja oli kohustatud tasuma laenu põhisumma tagasi 300 järjestikuse osamaksena iga kuu 4. kuupäeval. Kostja rikkus lepingut ega tasunud nõuetekohaselt laenumakseid ja lõpetas maksete tasumise 13.01.2009.a. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 23.04.2009.a. 25.09.2007.a sõlmisid hageja ja kostja krediitkaardi lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 65 000 krooni. Kostja kohustus tasuma krediitkaardi limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad.

2-10-50268 Kostja ei tasunud makseid nõuetekohaselt ja alates 21.08.2008.a lõpetas maksete tasumise. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 23.04.2009.a. 27.09.2007.a sõlmisid hageja ja kostja arvelduslaenu lepingu, mille alusel võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti 70 000 krooni ulatuses. Kostja oli kohustatud võlgnetava arvelduslaenu ja sellelt arvestatud intressi ning limiiditasu tasuma lepingu lõppemise päevaks. Kostja ei tasunud makseid nõuetekohaselt ning alates 13.01.2009.a lõpetas maksete tasumise. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 23.04.2009. a. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, muu hulgas kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud; 2) laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja p 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt viivist seaduses ettenähtud määras ehk VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 85 000 krooni. Kohus leiab, et hageja poolt on tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.