Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-94-10 Tartu, 14. detsember 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Villu Kõve ja Tambet Tampuu Sõmeru valla hagi Osaühingu KOHALA SF vastu kinnistusraamatu kande kustutamiseks ning Osaühingu KOHALA SF vastuhagi Sõmeru valla vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja lepingu kehtivuse tunnustamiseks Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 207-24944 Sõmeru valla kassatsioonkaebus Hageja Sõmeru vald, esindaja vandeadvokaat Küllike Namm Kostja Osaühing KOHALA SF (registrikood 10338384), esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa 18. oktoober 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2010. a ja Viru Maakohtu 20. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-24944.
2.Lõpetada asjas menetlus ja kinnitada kompromiss, mille tingimused on järgmised:
2.1.Sõmeru vald ja OÜ KOHALA SF vahel sõlmitud kasutusvalduse leping (edaspidi leping) kehtib koos allloetletud muudatustega, mis hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2011.
2.2.Sõmeru vald kohustub hüvitama OÜ KOHALA SF menetluses tekkinud õigusabikulud 63 000 krooni. Nimetatud nõue ei muutu iseseisvalt sissenõutavaks, vaid tasaarvestatakse poolte poolt lepingu punktis 4.2.1.1. sätestatud tasuga.
2.3.Lepingu muudatused viiakse sisse allloetletud lepingu punktide osas ja 1. jaanuarist 2011 kehtivad allloetletud lepingu punktid järgnevas redaktsioonis: 2.3.1 Lepingu p 3.1.6 jäetakse lepingu tekstist välja. 2.3.2 Lepingu p 4.2.1.1 sõnastatakse järgmiselt: "Alates 1. jaanuarist 2011 toimub tasu maksmine kasutusvalduse kehtivuse ajal selliselt, et tasu makstakse sõltuvalt eelmisel kvartalil kaevandatud kogusest lähtuvalt. Tasu arvestamise aluseks olevad andmed esitab kasutusvaldaja omanikule hiljemalt kaevandamisele järgneva kvartali 15. kuupäevaks. Nimetatud andmete alusel koostab omanik arve ja esitab selle kasutusvaldajale, kes on kohustatud arve tasuma hiljemalt arve esitamise kuu 30-ndaks kuupäevaks." 2.3.3 Lepingu p 4.2.1.2 sõnastatakse järgmiselt: "Alates 1. jaanuarist 2011 on kasutusvalduse tasu suuruseks 34 krooni ja 65 senti (2,21 eurot) kasutus-valduse esemeks olevalt Lepingu p. 2 nimetatud kinnistult kaevandatud liiva ja/või täitepinnase ühe (1) m3 eest. Liiva või maa-ainese kaevandamise korral allpool põhjaveetaset rakendatakse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5 (null koma viis) kokkulepitud tasu määrast, mis on 1,5 (üks koma viis) riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäära arvestades allpool toodud valemit. Liiva või maa-ainese
kaevandamise korral allpool põhjaveetaset näidatakse Lepingu p 4.2.1.1 kohaselt esitatud aruandes eraldi allapool põhjaveetaset kaevandatud kogus, mille eest arvestatakse tasu koefitsiendiga 1,5 (üks koma viis). Kasutusvalduse tasu suurus arvestatakse alljärgneva valemi (mudeli) alusel - Vabariigi Valitsuse 12.11.2009. a määruses nr 172 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasumäärad kehtestatud hinnad ehitusliivale ja täitepinnasele liidetakse ning korrutatakse koefitsiendiga 3 (kolm). Lähtudes maavara kaevandamise loas LVIM-019 p 6 sätestatust, et maavara varust on ehitusliiva ja maa-ainest (täitepinnast) võrdses koguses, siis jagatakse saadud tulemus kahega. Ajaperioodil 2011 - 2015 võetakse aluseks Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse 2012. aastaks kehtestatud tasumäärad, ajaperioodil 2016 2018 aastaks 2015 kehtestatud tasumäärad, ajaperioodil 2019 - 2021 aastaks 2019 kehtestatud tasumäärad, ajaperioodil 2022 - 2024 aastaks 2022 kehtestatud tasumäärad ja ajaperioodil 2025 - 2026 aastaks 2025 kehtestatud tasumäärad. Nimetatud arvestusmudel ei muutu, kuid selles kajastatud lähteandmed võivad muutuda kahel juhul: Kui Vabariigi Valitsuse määruses nr 172 sätestatud hinnad muutuvad ja /või nende hindade asemel kehtestatakse eelkõige keskkonnatasude seaduse § 9 lg 2 alusel uued või teised sama eesmärki täitvad hinnad, siis asendatakse valemis toodud hinnad uute hindadega ja uus tasu hakkab kehtima kokkulepitud ajaperioodide alguses kogu järgnevaks ajaperioodiks
1.jaanuarist 2016, 1. jaanuarist 2019, 1. jaanuarist 2022 ja 1. jaanuarist 2025. või Kui pädev isik Eesti Maavarade Komisjon - annab hinnangu, et maavara kaevandamise loa LVIM - 019 p 6 toodud maavara varus oleva maavara kogused on ümberhinnatud, selliselt et nende osatähtsus varus on muutunud ja ei ole enam võrdne, siis kohaldatakse tasu arvestamisel kaalutud keskmise põhimõtet. Keskmise hinna arvestamisel arvestatakse sellisel juhul kui palju suhtarvuna (%) on kaevealal maaainest (täitepinnast) ja ehitusliiva ning sama suhtarvu (%) arvestatakse keskmise hinna kujundamisel lähtudes VV määruses nr 172 kehtestatud hindadest või nimetatud määruse tühistamisel uutest kehtivatest hindadest. Uus kasutusvalduse tasu määr rakendub alates ümberhindamise aluseks olevate asjaolude tekkimisele järgnevast kvartalist. Pädeva isiku Eesti Maavarade Komisjoni poolt antud arvamus maavara varude koguste muutumise osas võrreldes maavara kaevandamise loas nr LVIM-019 sätestatud proportsiooni osas saab 1. jaanuarist 2011 olla ainult ühel korral kasutusvalduse tasu suuruse muutmise aluseks." 2.3.4 Lepingu p 4.2.1.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Juhul kui kehtestatakse riigi või kohaliku omavalitsuse poolt avalik õiguslike makse, koormisi või lõive (maavaravaru kaevandamise tasu, keskkonnatasu vms) mis on seotud kasutusvaldaja poolt kinnistult lepingu punktis 4.3.2 ja 4.3.3 sätestatud õiguste realiseerimisega (maavaravaru kaevandamisega) ja
kuuluvad tasumisele kasutusvaldaja poolt, on kasutusvaldajal õigus nõuda punktis 4.2.1.2 sätestatud tasu vähendamist ulatuses, millises nimetatud maksud, koormised või lõivud laekuvad kohaliku omavalitsuse eelarvesse." 2.3.5 Lepingu p 4.4.1 olemasolevat teksti täiendatakse järgmise lausega "Omanikul on õigus kontrollida kasutusvaldaja poolt esitatud andmete õigsust, tellides selleks pädevalt isikult kasutusvalduse esemeks olevalt Lepingu p 2 nimetatud kinnistult kaevandatud liiva ja täitepinnase koguste ülemõõtmine. Juhul kui pädeva isiku poolt saadud mõõtmistulemused erinevad oluliselt (15%) kasutusvaldaja poolt omanikule vastavalt Lepingu p 4.2.1.1 esitatud andmetest, on omanikul õigus nõuda oluliselt ületavalt osalt lepingu punktis 4.2.1.2. sätestatud tasu viiekordses määras."
3.Tühistada Viru Maakohtu 5. septembri 2007. a määrusega seatud vastuhagi tagamine.
4.Tagastada Osaühingule Advokaadibüroo Küllike Namm (konto nr 10220011658017, AS SEB Pank) Sõmeru valla kassatsioonkaebuselt 11. mail 2010. a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sõmeru vald (hageja) esitas 5. juulil 2007 Viru Maakohtule hagi Osaühing KOHALA SF (kostja) vastu. Hagiavalduses palus hageja tuvastada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks ja Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2035131 III jakku tehtud kande, mille järgi on kostja kasuks seatud tasuline kasutusvaldus tähtajaga 25 aastat, kustutamiseks.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Lisaks esitas kostja 15. augustil 2007 hageja vastu ka vastuhagi, milles palus tuvastada hageja 10. novembri 2006. a kasutusvalduse seadmise lepingu ülesütlemise tühisus ja tunnustada kasutusvalduse lepingu kehtivust.
3.Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
4.5. septembri 2007. a määrusega tagas maakohus vastuhagi ja keelas hagejal kuni asjas kohtuotsuse jõustumiseni teha toiminguid, mis takistavad kostjal kasutada kasutusvalduse lepingu esemeks olevat kinnisasja ja omandada selle viljasid vastavalt kasutusvalduse lepingule. 30. mai 2008. a määrusega jättis Viru Ringkonnakohus rahuldamata kostja määruskaebuse hagi tagamise määruse peale.
5.Viru Maakohus jättis 20. veebruari 2009. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus tuvastas hageja 10. novembri 2006. a kasutusvalduse lepingu ülesütlemise tühisuse ja tunnustas kasutusvalduse lepingu kehtivust. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Lisaks tühistas maakohus otsuse jõustumisel hagi tagamise.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2010. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäeti otsusega hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Kostja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu ja ringkonnakohtu otsused muutmata.
10.Pooled esitasid Riigikohtule ühise taotluse menetluse peatamiseks, et asi lahendada poolte kokkuleppel ja sõlmida kompromissleping, milline esitatakse Riigikohtule kinnitamiseks.
11.Riigikohus peatas 18. oktoobri 2010. a määrusega menetluse ja määras pooltele kompromissi esitamise tähtpäevaks 1. detsembri 2010.
12.Poolte ühine taotlus kompromissi kinnitamiseks esitati Riigikohtule 1. detsembril 2010. Taotluses märkisid pooled, et 29. novembril 2010 sõlmisid nad kompromissilepingu ja palusid selle kinnitada. Samuti palusid pooled asjas menetlus lõpetada ning tühistada maakohtu ja ringkonnakohtu otsused. Pooled kinnitasid, et on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise tagajärgedest.
13.13. detsembril 2010 täpsustasid pooled kompromissi teksti ja palusid tühistada ka vastuhagi tagamise.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium asjas tehtud alama astme kohtute otsused ning lõpetab TsMS § 430 lg 1, § 684 ja § 691 p 3 alusel menetluse. Lisaks tühistab kolleegium TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel ka vastuhagi tagamise.
15.Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ega ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegium ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Kolleegiumil puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt kompromissi kinnitamisest pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi.
16.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on sõlminud kokkuleppe kostja õigusabikulude hüvitamiseks 63 000 krooni ulatuses, vastavalt määruse resolutsiooni p-le 2.2.
17.TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tuleb tasutud kassatsioonikautsjon tagastada hagejale. Hageja eest on kautsjoni tasunud Osaühing Advokaadibüroo Küllike Namm. Hageja on TsMS § 149 lg 8 kolmanda lause alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb kassatsioonkaebuse rahuldamise korral tagastada nimetatud advokaadibüroole. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.