Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-22-15204 jooksul kõrvaldama Sämi karjääri tõkkepuu lukustuse.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Rakvere Vallavalitsuse hagi Sämiliiva OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Pooled sõlmisid ja esitasid 30.08.2023 Viru Maakohtule kompromissi, pooled paluvad selle kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kompromissiga ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus Rakvere Vallavalitsuse ja OÜ Sämiliiva vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Kohus selgitab, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Pooled paluvad kompromissi p-s 6 kohtul edastada kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonnale muudatuse tegemiseks (registriosa number 2035131) kinnistusraamatu III jaos 2 (3)

2-22-15204 koormatised ja kitsendused, kus kustutada kanne nr 1 kasutusvaldus tähtajaga 25 aastat Sämiliiva OÜ (registrikood 14225487) kasuks. Kohus selgitab, et TsMS ei näe ette kohtu poolt kohtulahendi registripidajale edastamist muudel juhtudel kui hagi tagamisel (§ 387) ja kui otsusega on muudetud registrisse kantavaid isikuandmeid (§ 455). Seega tuleb määruse täitmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks pooltel endil pöörduda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna poole. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised leppisid kompromissis kokku määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani. Kohus leiab, et tähtaja lühendamine ei riku menetlusosaliste õigusi, mistõttu tuleb taotlus rahuldada. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis kokkulepitu põhjal jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab kompromissis nimetamata muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hageja palub kompromissi p-s 7 kohtul talle tagastada riigilõiv summas 3230 eurot. Hageja selgituse järgi on ta tasunud 07.11.2022 riigilõivu summas 3780 eurot. Kuivõrd menetluse käigus täpsustasid pooled nõude summasid ja leppisid kokku p 1 lõplikuks summaks 60 000 eurot, oleks pidanud hageja tasuma TsMS § 59 lg 1 kohaselt riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi. TsMS § 134 lg 1 1. lause järgi hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Seega tulnuks hagejal tasuda 60 000 euro nõudelt riigilõivu 1100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel enam tasutud riigilõivu tagastamist summas 2 680 eurot (3 780 eurot-1 100 eurot). Hageja taotleb ka TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel 1⁄2 riigilõivu tagastamist summas 550 eurot (1100 eurot : 2 = 550 eurot), seega kokku 3 230 eurot (2 680+550), mille palub kanda hageja Rakvere Vallavalitsus arveldusarvele EE412200221032186823. Kohus selgitab, et hageja on esitanud kohtule hagi põhivõlgnevuse 299 781.13 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 9 097.19 eurot ja lisanduva viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud (s.o seadusjärgses) määras, nõudes. Hagihind oli seega 332 860.81 eurot (299 781.13 + 9 097.19 + lisanduv viivis arvestatuna ühe aasta eest 23 982.49), millelt tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 3 780 eurot (hagihind 250 001-350 000 eurot). Hageja on riigilõivu vastavas summas tasunud. Hageja nõue on kuni kompromissi sõlmimiseni jäänud samaks, s.o hageja ei ole menetluse kestel esitanud kohtule TsMS § 429 kohast avaldust hagist (osaliseks) loobumiseks. Seejuures ka hagist loobumisel kuulub tagastamisele vaid pool menetluses tasutud riigilõivust (arvestades seejuures edasimenetletava nõude suurusega) (TsMS § 150 lg 2 p 2). Hagejapoolse vastutulekuna nõude vähendamine kompromissi sõlmimiseks ei ole samastatav hagist loobumisega. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale seoses kompromissi sõlmimisega tagastamisele pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 1 890 eurot (3 780 : 2). Kohus jätab rahuldamata hageja riigilõivu tagastamise taotluse summa 1 340 euro (3 230-1 890) ulatuses. Kohus märgib muuhulgas, et riigilõiv hagilt hinnaga 60 000 eurot on nii hagi esitamise ajal kui hetkel kehtiva RLS lisa 1 järgi 1 540, mitte hageja märgitud 1 100 eurot (hagihind 50 001-75 000 eurot), millest tulenevalt kuuluks vastava seadusest tuleneva õiguse olemasolul hagejale tagastamisele üksnes 3 010 eurot (3 780 – 1 540 + 770) /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.