Tsiviilasi nr 2-10-15971
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.detsember 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-15971
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Mxxxxxx Hxxxxxx vastu võlgnevuse 48 196,47 krooni nõudes
Hagihind
40 538,26 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15039); esindaja: Sigrid Pullõnen( asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040, e-post: [email protected] ); Kostja: Mxxxxxx Hxxxxxx( isikukoodxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Mxxxxxx Hxxxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Mxxxxxx Hxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 48 196,47( nelikümmend kaheksa tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni 47 senti võlgnevuse katteks. Sellest laenu põhiosa on 40 538,26 krooni, intress 3084,75 krooni ja viivis 4573,46 krooni. Mõista välja Mxxxxxx Hxxxxxxxx Swedbank AS-i kasuks välja viivis( EKP intress+ 7% aastas) põhinõudelt( 40 538,26 krooni) alates 24.09.2010a kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Mxxxxxx Hxxxxxx kanda. Mõista välja Mxxxxxx Hxxxxxxxx Swedbank AS kasuks 1216,15( üks tuhat kakssada kuusteist) krooni ja 15 senti maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks, 6283,85( kuus tuhat kakssada kaheksakümmend kolm) krooni ja 85 senti hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu katteks.
1 (4)
Mõista välja Mxxxxxx Hxxxxxxxx 32( kolmkümmend kaks) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
24.09.2010a esitas Swedbank Liising AS Tartu Maakohtule hagiavalduse Mxxxxxx Hxxxxxx vastu, võlgnevuse 48 196,47 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda tähtaegselt hagile vastama hiljemalt 15.novembriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja isa poolt 15.10.2010.a. vastu võetud( tl 42). TsMS § 313 lg 2 järgi loeb kohus kostjale materjali edastatuks. Kostja teatas 21.10.2010a e- posti teel kohtule, et on hagimaterjali kätte saanud ja sooviks kokkulepet maksegraafiku koostamisega, kuna on töötu ja tema ainuke sissetulek on hetkel lastetoetus. Kostja teatab, et on juba kevadel soovinud maksegraafiku koostamist, tasumisega 200 krooni kuus. Hageja teatas, et kostja poolt pakutud 200-kroonise igakuise maksega, praeguse võlgnevuse summa juures ei ole hageja nõus, kuna kostja tasuks sel juhul võlgnevust 20 aastat ja nii pikaks perioodiks ei ole hageja nõus kompromissi sõlmima.. Hageja tegi ettepaneku kompromissi sõlmimiseks hageja poolt esitatavatel tingimustel ja esitas kompromissettepaneku (tl.45). Hageja avaldas, et kui kostja ei ole nõus hageja kompromissettepanekuga, palub hageja teha asjas otsuse. Kohus edastas kostjale hageja kompromissettepaneku ja selgitas olukorda (tl.47). Kostja vastas, et ta ei saa sellistel tingimustel kompromissi sõlmida, kuna ta ei suuda seda täita. Tema ainus sissetulek on lastetoetus. (tl.50). Kohus määras asjas kohtuistungi 26.november 2010a. Hageja esitas seepeale taotluse asja lahendamiseks hageja osavõtuta. Hageja kordas oma ettepanekuid kompromissiks. Kostja teatas, et tal ei ole võimalik sel istungil osaleda. Istungi edasilükkamist pooled ei soovinud. Hageja on taotlenud hagiavalduses kostja mittevastamisel kohtu poolt määratud tähtajaks, tagaseljaotsuse tegemist ning jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, kuna kostja tunnistab nõuet ega ole esitanud sellel vastuväiteid. Kompromissi sõlmimine on võimalik olukorras, kus sellega nõustub ka hageja. Kuna hageja ei nõustu kompromissi sõlmima, teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse TsMS § 440 lg.1, § 444 lg.4 alusel. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub
2 (4)
tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel on laenulepingust tulenev võlasuhe. Kostja on jätnud laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg.1 p.1). Hageja võlanõue tuleneb Swedbank AS( endise nimega AS Hansapank) ja Mxxxxxx Hxxxxxx vahel 04.03.2004a sõlmitud teleteenuste lepingust, mis seotud kostja arvelduskontoga. 13.02.2008a sõlmisid pooled internetipanga vahendusel väikelaenulepingu nr 08-022269-VL, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 50 000 krooni, kandes laenusumma kostja arvelduskontole. Kasutatud laenusumma eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi, määraga 20% aastas ja laenu tagastamine pidi toimuma iga kuu 10. kuupäeval. Kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, jäädes laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 10.02.2009 kuni 10.05.2009 tasumisele kuuluvaid laenu osamakseid. Pärast lepingu üles ütlemist vähendas kostja osaliselt laenu põhiosa võlgnevust. Kostja ei tasunud kohaselt perioodil 10.02.2009 kuni 10.05.2009 ka intressimakseid. 18.03.2009 saatis hageja kostjale teatise lepingu erakorralise ülesütlemise kohta, andes võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja ning hoiatas kostjat võlgnevuste mittetasumisel lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja pöördumisest võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust. Kuivõrd kostja jättis tasumata laenu osamaksed, arvestas hageja osamaksetega viivitamise eest viivist. Kostjal on tasumata hagejale perioodi 11.02.2009 kuni 12.05.2009 viivis summas 26,65 krooni. Peale lepingu ülesütlemist( so 12.05.2009) on hageja arvestanud viivist kostja poolt tasumata laenujäägilt. Nimetatud perioodide eest on kostjal hagejale seisuga 23.09.2010 tasumata viivis 4 573,46 krooni. Viivise arvestamise aluseks on hageja hinnakirjas fikseeritud viivisemäär, milleks on VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määr. 23.09.2010a seisuga on kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees Hagejale tasumata lepingu laenujääk on 40 538,26 krooni. Tasumata on intress summas 3 084,75 krooni. 48 196,47 krooni.
3 (4)
Kuna kostja põhivõlg laenulepingu alusel hageja ees on 40 538.26 krooni, intress 3084.75 krooni ja viivis 4573.46 krooni, siis sedavõrd suure põhivõla puhul ei ole alust eeldada, et kompromiss oleks võimalik sõlmida kostjat vähem koormavatel tingimustel.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1216,15 krooni ja hagiavalduse esitamisel juurde tasutud riigilõiv 6283,85 krooni. Hageja menetluskulud kogusummas 7500 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 32 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse.
Kohtunik Ü.Raag
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.