2 – 06 – 4896
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„14“detsembril 2010.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 06 – 4896
Tsiviilasi:
P.T. hagi Hooneühistu Jõhvi küla 10 ja S. S. ́i vastu järgmiste nõuetega: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt xxx. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks. Hagi hind: 100 000.- krooni.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: P.T. (sündinud: xxx elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja Eestis: advokaat M. K. (isikukood: xxx); Kostjad: 1) S. S. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostja lepinguline esindaja: V. K. (isikukood: xxx, asukoht: xxx); 2) Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (registrikood: 80121446, aadress: Jõhvi küla 8 – 21, Jõhvi vald, 41541, Ida – Virumaa, seaduslik esindaja (juhatuse liige): V. A. (isikukood: xxx, elukoht: xxx)), Kostja lepinguline esindaja: jurist R. G. (isikukood: xxx,
asukoht: xxx); Iseseisva nõudega III – isik (hageja poolel): T. T. (isikukood: xxx, elukoht: xxx – isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg:
„27“oktoober 2010.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Marge Ojaäär, tõlk, Vaike Hanni, hageja, P.T. ́i, lepinguline esindaja, advokaat M. K.; kostja, Hooneühistu Jõhvi Küla 10, seaduslik esindaja, V. A.; kostja, S. S. ja tema lepinguline esindaja, V. K. ning iseseisva nõudega III – isik, T. T.;
RESOLUTSIOON: Jätta P.T. ́i hagi S. S. ́i ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu nõuetega: 1) tunnistada S. S. ́i Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmise otsus tühiseks; 2) tunnistada 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmine tühiseks ning 3) arvata Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T., kelle käsutusse jäi garaažiboks nr.8, rahuldamata. Jätta P.T. ́i hagi S. S. ́i ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu nõuetega: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks, rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna P.T. ́i kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse menetlusosalisele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
P.T. ́i lepinguline esindaja, V. V., oli esitanud kohtule 07.märtsil 2006.a. hagiavalduse Garaažiühistu Jõhvi küla 10 vastu, esialgselt nõuetega: 1) tunnistada S. S. ́i Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmise otsus tühiseks; 2) tunnistada 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmine tühiseks ning 3) arvata Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T., kelle käsutusse jäi garaažiboks nr.8. Hagiavalduse kohaselt esitas P.T. ́i lepinguline esindaja kohtusse hagiavalduse põhjusel, et, hagiavalduse kohaselt, astus P.T. 1978.a. Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 (edaspidi garaažikooperatiivi) liikmeks. Garaažikooperatiivi asukohaks oli tolleaegse aadressiga: Jõhvi küla 10, Jõhvi külanõukogu (hetkel on aadress: Jõhvi küla 10, Jõhvi vald). Garaažikooperatiivi osaku ostis P.T. garaažikooperatiivi endiselt liikmelt I. B. ́ilt, kelle asemel astus P.T. garaažikooperatiivi liikmeks ning sai sellisel viisil garaažiboksi nr.8 kasutusõiguse. Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1 asutati 1972.a. ametkondliku ettevõttena Kohtla – Järve MEK-i poolt, millise asjaolu tõttu võisid garaažikooperatiivi liikmeteks olla vaid Kohtla – Järve MEK-i töötajad. Nii I. B. kui ka P.T. töötasid tollel ajal mõlemad Kohtla – Järve MEK-is. 1988.a. lahutasid P.T. ja T. T. registreeritud abielu, mille järel lahkus P.T. Eestist elama Jaroslavli oblastisse. Abikaasade ühisvara jagatud ei olnud. P.T. ́il oli kahe peale kaasomandisse T. T. onuga, 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́iga (isikukood: xxx), ostetud sõiduauto, mida kasutasid P.T. ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ühiselt. Garaažiboksi nr.8 Garaaži – Ehituskooperatiivis Sverdlova – 1 kasutasid P.T. ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ühise sõiduauto ja isiklike asjade hoidmiseks. Garaažiboksi nr.8 võtmed olid olemas nii P.T. ́il kui ka 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́il (isikukood: xxx). Hagiavalduse kohaselt, 2004.a. septembris oli 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) raskelt haige (peale insulti) ja haiguse tõttu ei saanud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) rääkida, mille tõttu ei saanudki T. T. teada, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli oma liikmelisuse (juba Garaažiühistus Jõhvi küla 10) üle andnud oma pojale S. S. ́ile. Üsna varsti N. S. suri. 2005.a. veebruaris nõudis S. S. T. T. ́lt telefoni teel oma asjade eemaldamist garaažiboksist, kuna garaažiboksi omanikuks oli vahepeal saanud S. S.. Sellest hetkest sai T. T. teada enda ja P.T. ́i õiguste rikkumisest, mis seisnes asjaolus, et garaažiboksi omanikuks oli saanud, P.T. ́i ja T. T. teadmata, S. S.. Kohe varsti vahetas S. S. ära garaažiboksi ukse luku, millega T. T. kaotas juurdepääsu garaažiboksile (garaažiboksi valduse). 2005.a. veebruaris pöördus T. T. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 juhatuse esimehe V. A. ́i poole, kelle käest sai
T. T. teada, et 2000.a. ei kujundatud Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 ümber garaažiühistuks, vaid selle asemel Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 likvideeriti ja Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 asemel moodustati uus juriidiline isik, Garaažiühistu Jõhvi küla 10. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepingu kohaselt oli 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) üks Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutajatest. 2004.a. augustis võeti 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) asemel Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks, tema poeg, S. S.. P.T. asus hagiavalduses seisukohale, et temaga toimiti ebaõiglaselt, kui pärast Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 likvideerimist, samale kohale uuesti asutatava Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutajaliikmeks ei valitud P.T. ́i, vaid P.T. ́i asemel sai ebaõiglaselt Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutajaliikmeks 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ja hiljem, tema asemel, sai Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks ebaõiglaselt S. S.. Palus hagi rahuldada. Hiljem, 27.novembril 2009.a. ja 23.aprillil 2010.a. täpsustas P.T. ́i uus lepinguline esindaja, advokaat M.K., haginõuet (II-kd.; tl.75-77; 154-155), mille tulemusena ostus kohtu menetluses olevaks P.T. ́i hagi Hooneühistu Jõhvi Küla 10 ja S. S. ́i vastu järgmiste nõuetega: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks. Hagiavalduse täpsustuste kohaselt esitas P.T. ́i lepinguline esindaja, advokaat M.K. uued nõuded kohtusse põhjusel, et, täpsustuste kohaselt, tekkis P.T. ́il 1978.a. õigussuhe Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 osaku omandamisega I.B. ́ilt ning P.T. ́i kinnitusega, et ta ei ole osakut mitte kunagi võõrandanud, valdus garaažiboksile, mis toimus kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni ehk kuni T. T. asjade garaažiboksist eemaldamiseni ja ukseluku vahetamiseni. Hagiavalduse kohaselt olid T. T. ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) omavahel sugulased ja suhtlesid omavahel, kuni viimase surmani. Hagiavalduse kohaselt oli 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) teadlik, et garaažiboksi valdus ja liikmelisus ühistus kuulub tegelikult P.T. ́ile ning, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ise saab garaažiboksi kasutada ühiselt ainult P.T. ́i nõusolekul. Raha garaažiboksi eest tasumiseks Garaažiühistule Jõhvi küla 10 andis 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.ile (isikukood: xxx) tegelikkuses T. T..
15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) esindas T. T. palvel Garaažiühistu Jõhvi küla 10 üldkoosolekutel P.T. ́i (ilma hääleõiguseta). P.T. asus hagiavalduse seisukohale, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) arvati Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks ekslikult, kuna ta suhtles Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmetega. Tegelikult pidi 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) asemel olema Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T.. Samuti sai 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) järel Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja selle õigusjärglase Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks S. S. ebaseaduslikult, kuna ekspertiisiga tuvastati, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) allkiri Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamisdokumentidel oli võltsimise tunnustega. Palus hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule kostja, Hooneühistu Jõhvi Küla 10, seaduslik esindaja, V. A., (I-kd.; tl.35) hagi ei tunnistanud ja palus hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus V. A. jätta P.T. ́i kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt, oli enne Garaažiühistut Jõhvi küla 10 Garaažikooperatiiv Jõhvi küla – 1 (registrinumbriga 48016660), mis registreeriti 04.mail 1994.a., mille liikmete nimekirjas eksisteerib 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) nimi koos märkusega, et tema valduses oli garaažiboks nr.7. Hagiavalduses nimetatud garaažiboks nr.8 oli kogu aeg kuulunud V. T. ́ile. Saades Garaažikooperatiivi Jõhvi küla 10 esimeheks, asus V. A. tegelema, ehitise juurde kuuluva maa erastamisega, mille toimingutega jõuti lõpule 30.jaanuaril 2002.a.. T. T., kes elas tollel ajal aadressil: Jõhvi küla 10 – 5, ei saanud mitte teada, et käimas oli erastamise protsess, sest tema korter asus garaažikooperatiivi kõrval ning ta pidi nägema kuulutusi garaažikooperatiivi erastamiskoosolekute kutsetega. Kuulutused olid välja pandud 10 – päeva enne koosolekut selleks, et garaažikooperatiivi liikmed saaksid tutvuda ja osaleda koosolekutel. T. T. (ei enda nimel, ega ka volitusega P.T. ́i nimel) ei ole osalenud mitte ühelgi garaažikooperatiivi erastamiskoosolekul, aga samuti ei olnud T. T. ei enda ega ka P.T. ́i nimel tasunud raha ehitise juurde kuuluva erastamise eest, millest V. A. tegi järelduse, et T. T. ́l ja P.T. ́il ei olnud, erastamise seadusest tulenevalt, õigust erastada. Kirjalikus vastuses kohtule (II-kd.; tl.39-42; tl.110-113) kostja, S. S., vaidles hagile vastu ja palus tema vastu esitatud hagi jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud palus S. S. jätta P.T. ́i kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt oli kõikides Garaažiühistu Jõhvi küla 10 dokumentides märgitud juba alates 1994.a., et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli garaažiühistu liige. Kirjalikus vastuses mööndakse, et mitte alati ei osalenud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) isiklikult kõikidel garaažiühistu koosolekutel. Teda asendasid koosolekul sellistel juhtudel, volikirja alusel, kas abikaasa,
Aleksandra S.a või siis keegi garaažiühistu liikmetest, mille tõttu oli igati loomulik ja seaduslik, et osades dokumentides ei olnud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) nime järel tema allkirja, vaid oli teise (teda asendanud) isiku allkiri. Teise allkirja olemasolu ei muutnud neid dokumente automaatselt tühisteks. Kirjaliku vastuste kohaselt, vaatamata T. T. korteri lähedusse pandud kuulutustele, ei osalenud ei T. T. ega ka P.T. garaažiühistu erastamise koosolekutel, aga samuti ei maksnud T. T. ja P.T. erastamise eest raha, vastavalt seadusega kehtestatud korrale. P.T. ja T. T. ei maksnud ka teisi garaažiühistu liikmelisusega seotud rahalisi makse. S. S. ́i kasutusõigus garaažiboksidele tekkis alates erastamistoimingute lõpuleviimisest ja raha maksmisest erastamise eest. Kuna T. T. ja P.T. garaaži erastamises ei osalenud, siis ei saanud neil tekkida kasutusõigust garaažiboksile. Enne erastamist ei ole mitte ühelgi Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmel olnud omandiõigust garaažiboksile, oli ainult kasutamisõigus seoses Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks olekuga. P.T. ja T. T. ei ole olnud mitte kunagi Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeteks. Lisaks eelnevale asuti kirjalikus vastuses seisukohale, et 04.mail 2004.a. möödus P.T. ́i ja T. T. nõude aegumistähtaeg, hagi oli aegunud juba enne kohtusse hagiga pöördumist. S. S. palus kirjalikus vastuses kohut rakendada hagi aegumist ja jätta hagi sellel motiivil rahuldamata. Täiendavas kirjalikus vastuses asus S. S. seisukohale, et P.T. ́il puudus hagis selgelt väljendatud nõue. Vastuolu oli olemas esialgselt esitatud hagi nõuete ja hagiavalduse täpsustustes esitatud nõuete vahel. S. S. ei saanud selgelt ja ühemõtteliselt aru, mida P.T. tegelikult nõudis. S. S. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et P.T. ei ole piisavalt kohtule tõendanud asjaolu, et just P.T. ́il tekkis 1978.a. õigus garaažiboksi valdusele. P.T. ́i väide, nagu teadnuks 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ka ise, et garaažiboksi valdus kuulus P.T. ́ile, ei vasta tõele. Kirjalikus vastuses asuti seisukohale, et just vastupidi, 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) teadis kindlalt, et garaažiboksi valdus ja liikmelisus ühistus kuuluvad just 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ile (isikukood: xxx), millisest asjaolust rääkis ta pidevalt S. S. ́ile, V. A. ́ile ning teistele sama garaažiühistu liikmetele (naabergaraažide valdajatele). Samuti rääkis 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) S. S. ́ile, et T. T. kasutas 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ile (isikukood: xxx) kuulunud garaažiboksi ainult selle tõttu, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) seda lubas. Kirjaliku vastuse kohaselt, olid täiesti väärad P.T. ́i ja T. T. seisukohad selle kohta, nagu oleks T. T. andnud P.T. ́i eest omanikuna raha 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ile (isikukood: xxx), et viimane tasuks Garaažiühistule Jõhvi küla 10 P.T. ́i garaažiühistu liikmelisusega seotud kulude eest. Tegelikult tasus 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmena, oma raha arvelt, kõik liikmelisusega seotud kulud Garaažiühistule Jõhvi küla 10. 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) osales Garaažiühistu Jõhvi küla 10 koosolekutel, kuna oli
ühistu liige. Väide, mille kohaselt osales 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ühistu koosolekutel T. T. palvel, oli täiesti väär, kuna T. T. ei ole väljastanud mitte ühtegi volikirja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 koosolekutel osalemiseks 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ile (isikukood: xxx), aga samuti ei ole T. T. ise osalenud mitte ühelgi Garaažiühistu Jõhvi küla 10 koosolekul. Takistusi, miks T. T. ise ei saanud osaleda Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja ka Hooneühistu Jõhvi Küla 10 koosolekutel, ei ole T. T. kunagi esitanud.
Hageja, P.T. ́i, lepinguline esindaja, advokaat M.K., palus kohtuistungil hagi rahuldada. Kohtuistungil toetas advokaat M.K. just viimati esitatud nõudeid: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S. ́ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õiguse Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt oli P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt oli P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks. Advokaat M.K. palus kohtuistungil kõik need nõuded rahuldada ning kohtukulud panna Hooneühistu Jõhvi Küla 10 ja S. S. ́i kanda. Samas ei loobunud advokaat M.K., vaatamata kohtu poolt kohtuistungil (nõude selguse väljaselgitamise huvides) tehtud ettepanekule, ka varasemalt esitatud nõuetest: 1) tunnistada S. S. ́i Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmise otsus tühiseks; 2) tunnistada 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmine tühiseks ning 3) arvata Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T., kelle käsutusse jäi garaažiboks nr.8, mille tõttu kohus menetles kõiki nõudeid koos. Täiendavalt selgitas advokaat M.K. kohtule, et P.T. ́i nõue ei olnud aegunud. Advokaat M.K. asus kohtuistungil seisukohale, et kuna käesolevas kohtuvaidluses esitatud nõue oli seotud omandiga, siis oli ka hagi aegumise tähtaeg 30 – aastat, mis ei olnud hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeks möödunud. Advokaat M.K.e seisukoha kohaselt, tuli kohtul tuvastada, et S. S. ́i ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) liikmelisusel puudus õiguslik alus. Lisaks eelnevale, ei sisaldanud ühingu asutamisleping 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) isikuandmeid. Lepingus olid kellegi teise (seni tuvastamata) isiku isikuandmed. Advokaat M.K. asus kohtuistungil seisukohale, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ei ole kunagi ühingu liikmeks saanud ning selle asjaolu tõttu ei saanud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx)
oma liikmelisust mitte kuidagi S. S. ́ile üle anda. Advokaadi seisukoha kohaselt oli õiguslikult garaažiboks vakantne, millele omas õigust P.T., kes, olles olnud, Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1, liige, omas sellel alusel õigust liikmelisusele ka käesoleval ajal, Hooneühistus Jõhvi Küla 10. Advokaadi hinnanguil oli Hooneühistu Jõhvi Küla 10 Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1 õigusjärglane, mille tõttu omandas Hooneühistu Jõhvi Küla 10, nii Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1 õigused, kui ka kohustused. Kostja, Hooneühistu Jõhvi Küla 10, seaduslik esindaja, V. A., kohtuistungil haginõudeid ei tunnistanud ning palus jätta hagi kõigi nõuete osas rahuldamata. Kõik kohtukulud palus V. A. panna P.T. ́i kanda. Täiendavalt selgitas Hooneühistu Jõhvi Küla 10, seaduslik esindaja, V. A., kohtule kohtuistungil, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) sai Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks, kuna ta oli Garaažikooperatiivi Jõhvi küla 1 liige. Asutamislepingus oli segi aetud dokumentide vormistamisel 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) sünniaeg, mille asemele oli ekslikult kirjutatud V. A. ́i sünniaeg. Kostja, S. S. ja tema lepinguline esindaja, V.K. vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta kõigi nõuete osas rahuldamata. Kõik kohtukulud palusid S. S. ja tema lepinguline esindaja, V.K., jätta P.T. ́i kanda. Täiendavalt selgitasid S. S. ja V.K. kohtuistungil, et mitte ühegi dokumendiga ei olnud tõendatud, et P.T. oleks kunagi olnud, kas Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi 1, või sellele järgnevate mittetulundusühingute liige. Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1 põhikirja p.6.6 sätestas, et kooperatiivi liikmeks vastuvõtmine toimus liikmeks astuja soovija isikliku avalduse alusel, kooperatiivi üldkoosoleku otsusega. Selliseid dokumente ei ole P.T. kohtule esitanud. Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1 endise liikme, B., abikaasa poolt välja antud kirjalik tõend, ei tõenda P.T. ́i liikmelisust Garaaži – Ehituskooperatiivis Sverdlovi – 1. V.K. asus kohtuistungil seisukohale, et P.T. oli viidud segadusse, ta ei saanud hästi aru asjaoludest ja tegudest ning oli selle tõttu esitanud kohtule olematu nõude. Iseseisva nõudega III – isik, T. T., palus kohtuistungil hagi rahuldada kõigi nõuete osas. Kõik kohtukulud palus T. T. panna S. S. ́i ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 kanda. T. T. palus kohut teha selline ostus, et P.T. oleks selle otsuse tagajärjel Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige. T. T. teada oli P.T. olnud algusest peale Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlovi – 1 liige ja sellest tulenevalt ka kõigi teiste järgnevate garaažiühingute liige. T. T. ei teadnud, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liige, aga samuti ka sellele eelnenud ühingute liige.
Tunnistaja, A. T., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja oli S. S. ́i vend ning 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ja A. S.a olid tunnistaja vanemad. Tunnistaja teada olid tema vanemad kasutanud vaidlusalust garaaži kogu aeg. Millistel asjaoludel garaaži vanemad said, seda sai tunnistaja teada alles siis, kui tunnistaja õde hakkas garaaži asju ajama. Kuidas tunnistaja vend, S. S., garaaži sai, seda tunnistaja ei teadnud. Pärast ema surma (umbes 2003.a. paiku) võttis tunnistaja isa, 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx), enda juurde elama. Tunnistaja isa tervis oli halb, aga samuti oli isal nägemisega probleeme. 2005.a. haigestus tunnistaja isa insulti. Pärast insulti viibis tunnistaja isa Kaare tänava Hooldekodus, kus ta suri. Tunnistaja teada ei olnud isal tema juures elades ei mingit kipsi ega ka mingit traumat. Tunnistaja loobus enda garaažiosast notari juures. Tunnistaja, A. T., kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et P.T. oli tunnistaja isa ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli tunnistaja onu. Tunnistaja oli kogu aeg teadnud, et vaidlusalune garaaž oli tunnistaja vanemate oma. Tunnistaja oli ka ise kasutanud seda garaaži ja mitte kunagi ei olnud kerkinud üles küsimust, et kelle oma siis garaaž tegelikult oli. Tunnistaja teada ostis garaaži tunnistaja isa, P.T., omal ajal selle B. käest, kes sõitis ära Saksamaale. Tunnistaja teada oli tema isal ja onul ostetud kaks autot ja mõlemad autod ostsid nad kahe peale. Esimene auto oli Pobeda ja teine auto oli Moskvitš. Kelle nimele olid autod vormistatud, seda tunnistaja ei teadnud. Moskvitš oli sõidukorras veel 8 – aastat peale seda, kui P.T. oli ära Venemaale kolinud. Hiljem auto lihtsalt seisis garaažis. Tunnistaja ise garaažiühistu koosolekutel ei osalenud, kuna oli liiga noor. 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) sõnadest teadis tunnistaja, et garaažialuse maa erastamine oli alanud, kuid ei olnud veel lõpule viidud. Ükskord andis tunnistaja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ile (isikukood: xxx) 1 000.- krooni, et ta maksaks garaažiühistule garaažis tarbitud elektri eest. Tunnistaja, Petr Kondratenko, kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistaja oli siis garaažiühistu esimees, kui B. sõitis Saksamaale ja enne seda müüs oma garaaži P.T. ́ile. Tunnistaja mäletab, et B. ja P.T. leppisid kokku garaaži hinnas ja siis kirjutas tunnistaja avaldusele alla. Garaaži numbrit tunnistaja enam ei mäletanud. Garaažikooperatiivi nime tunnistaja samuti ei mäletanud. Kohe varsti andis tunnistaja kõik dokumendid üle uuele garaaži esimehele, kelleks oli G.. Dokumentide edasisest saatusest ei tea tunnistaja midagi. Tunnistaja, V. Z. ́i, kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistajal endal oli samuti vaidlusaluses ühistus garaaž, mille tunnistaja sai 1977.a. oma abikaasa isa käest. Kuni 2000.a. oli tunnistaja garaažiühistu
esimees. Tunnistaja tundis kõiki menetlusosalisi nägupidi. Tunnistaja ei teadnud, et P.T. ́ile oleks kunagi selles ühistus garaaž kuulunud. Tunnistaja teadis, et garaaži nr.7 kasutas kogu aeg 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx), kes hoidis garaažis oma autot. Alguses oli Pobeda, hiljem aga Moskvitš. Tunnistaja teada osales 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ise garaažiühistu koosolekutel, aga samuti maksis ise ka kõik arved ära. Kellelt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) garaaži sai, seda tunnistaja ei teadnud, kuna see toimus enne seda aega, kui tunnistaja ise garaaži omandas. P.T. ́i nägi tunnistaja garaažis harva. Tunnistaja teada olid 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ja P.T. sugulased. Ülejäänud küsimustele ei osanud tunnistaja vastata, kuna, kas ei teadnud küsitavat asjaolu, või siis ei mäletanud. Tunnistaja, V. R. ́i, kohtuistungil avaldatud ütlustega luges kohus tõendatuks, et tunnistajal endal vaidlusaluses kooperatiivis garaaži ei olnud. Samas hoones asusid kaks ametkondlikku garaaži, mille eest tunnistaja hoolitses, kuna tunnistaja töötas samas mehaanikuna. Tunnistaja töötas ettevõttes alates 1973.a. kuni 1989.a.. P.T. oli samuti sama ettevõtte töötaja. Tollel ajal oli kõik ühine. Ainult ettevõtte töötajad võisid sellele aadressile garaaži ehitada. Tunnistaja teada ostis P.T. garaaži B., kes kolis 1978.a. ära Saksamaale. P.T. ́il oli sõiduauto Pobeda, mida ta hoidis garaažis. Aastatel 1980 – 1981 kolis P.T. ise samuti ära. Tunnistaja kinnitas, et sellel ajal garaaži müügidokumente ei vormistatud, raha anti üle käest – kätte selle summa ulatuses, mis garaaži müüja ja ostja omavahel ise kokku leppisid. Kuna tegemist oli ametkondliku garaažiga, siis pidi garaaži ostja olema samuti ettevõtte töötaja. 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) tuli hiljem samuti ettevõttesse tööle. Mis sai garaažist pärast seda, kui P.T. Venemaale kolis, seda tunnistaja ei teadnud. P.T. ́i ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) nägi tunnistaja tihti garaažis koos. Iseseisva nõudega III – isiku, T. T., kohtuistungil avaldatud, vande all antud, ütlustega luges kohus tõendatuks, et III – isik oli P.T. ́i abikaasa. III – isik ja P.T. ostsid 1978.a. garaažiboksi nr.7, aadressil: Jõhvi küla 10. Garaaž oli ametkondlik. III – isik töötas MEK-is raamatupidajana ja P.T. töötas MEK-is mehaanikuna. III – isiku teada ostis P.T. garaaži I.B. ́ilt 800.- rubla eest. I.B. kirjutas avalduse, et ta garaažikooperatiivist välja arvataks ja P.T. kirjutas avalduse, et ta garaažikooperatiivi liikmeks vastu võetaks. Hiljem sõitis I.B. ära Saksamaale. III – isiku teada andis garaaži müügiks loa garaažikooperatiivi juhatus. 1992.a. III – isik ja P.T. lahutasid abielu. Abikaasade ühisvara nad jaganud ei olnud, aga samuti ei olnud nad müünud garaaži. III – isik ja P.T. kolisid Venemaalt Eestisse, kuna neid kutsus Eestisse elama onu, 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx), kellega olid mõlemal abikaasal head suhted. III – isiku teada ostsid P.T. ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.
(isikukood: xxx) koos alguses sõiduauto Pobeda ja hiljem sõiduauto Moskvitši, mille S. S., ilma III – isiku teadmata, maha müüs. Autosid kasutati koos. Mõlematel olid nii garaažiboksi nr.7 kui ka sõiduauto võtmed. Garaažiboksi nr.7 kasutamiseks P.T. ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) mingit lepingut ei sõlminud. Samuti ei nõudnud P.T. garaažiboksi nr.7 kasutamise eest 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́ilt (isikukood: xxx) raha. III – isik võttis õigeks, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) käis regulaarselt garaažiühistu koosolekutel ja tasus osamaksed ja muud ühistule vajalikud maksed. III – isik väitis kohtuistungil, et raha makseteks andis tema. III – isik lihtsalt ei teadnud, et garaažiboks nr.7 oli 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) nimele kirjutatud. III – isik asus seisukohale, et ta teadis erastamisest üldiselt, kuid garaaži erastamisest ei teadnud ta midagi. III – isik kinnitas, et ta sai garaaži erastamisest teada, aga samuti teada asjaolust, et ametlikult ei olnud garaažiboksi nr.7 omanikuks P.T., S. S. ́i käest 29.jaanuaril 2005.a., kui S. S. teatas III – isikule, et annab garaaži rendile ja käskis asjad ära koristada. Kostja, S. S. ́i, kohtuistungil avaldatud, vande all antud, ütlustega luges kohus tõendatuks, et S. S. ei teadnud, kes aastatel 1977.a.-1978.a. garaažiboksi omanikuks oli, kuna oli liiga väike selliste asjade jaoks. S. S. ́i teada kasutas tema isa kogu aeg seda garaaži. S. S. teab, et isa sõitis Pobedaga, kuid teab täpselt, et sõiduauto Moskvitš kuulus kindlalt S. S. ́i isale. Koosolekutel käis kogu aeg S. S. ́i isa, kuna S. S. käis väiksena mõnikord isaga koosolekutel kaasas. Millal täpselt garaaži erastamine käis, seda S. S. ei teadnud, kuid ta teadis, et isa maksis garaaži erastamise eest oma kollase kaartiga, sellest ei jätkunud ja isa maksis raha veel juurde. Umbes 2004.a. paiku, kui isa ennast juba halvasti tundis, siis kutsus isa S. S. ́i kaasa garaažikooperatiivi esimehe V. A. ́i juurde, et vormistada ümber garaažiboks nr.7 S. S. ́i nimele. V. A. käskis kirjutada avaldused. Isal oli käsi kipsis ja ta ei saanud kirjutada garaaži liikmest väljaastumise avaldust, mille tõttu kirjutas S. S. mõlemad avaldused (nii isa, kui ka enda oma). S. S. kirjutas alla mõlemale avaldusele. Kohus luges hagi tõendamatuks, põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Tsiviiltoimik nr.2-06-4896 I – köide: P.T. ́i lepingulise esindaja, V. V., poolt 07.märtsil 2006.a. kohtule esitatud hagiavaldusega (tl.3-5). Lääne Viru Maakohtu 27.märtsi 2000.a. kandeotsusega Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 äriregistrisse kandmise kohta (tl.6). Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 asutamislepinguga 09.märtsist 2000.a. (tl.7), mille kohaselt võttis Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 asutamiskoosolekust osa ning osales asutamislepingu sõlmimisel ka 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx). Jõhvi Vallavalitsuse poolt koostatud valminud ehitise ülevaatuse aktiga nr.6/2000 12.juulist 2000.a. (tl.8-9), mille kohaselt rekonstrueeris Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 oma jõududega garaažide hoone, ehitustööd lõpetati 2000.a.
juulis. Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 asutamiskoosoleku protokolliga 13.juulist 1972.a. (tl.10-11), mille kohaselt moodustati garaaži – ehituskooperatiiv kaheksa liikmelisena, kooperatiivi esimeheks valiti B.. Avaldusega Kohtla – Järve RSN TK-le Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 registreerimise kohta (tl.12-13) koos kooperatiivi liikmete nimekirja ja nendele kuuluvate sõiduauto numbrite äranäitamisega. Kohus luges tõendatuks, et nimekirjas järjekorranumbri 1 all oli nimetatud B. I. I. p, kellele kuulus sõiduauto numbrimärgiga xxx. Fotoärakirjaga omakäelisest avaldusest (tl.1415), milles 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) palub enda asemel võtta Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks oma poja, S. S. ́i. Fotoärakirjaga S. S. ́i omakäelisest avaldusest (tl.16), milles S. S. palub võtta ennast Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks. Fotoärakirjaga P.T. ́i omakäelisest avaldusest 26.märtsist 2005.a. Garaažiühistule Jõhvi Küla 10 (tl.17-19). Fotoärakirjaga L. B. ́i avaldusest (tl.20-22), mille kohaselt müüs tema surnud abikaasa J. B. Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 P.T. ́ile. Fotoärakirjaga 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) välismaalase passist (tl.23). Fotoärakirjaga Osaühingu SHM Medicor tõendist nr.139 18.novembrist 2005.a. (tl.24), mille kohaselt oli meditsiinilise dokumentatsiooni alusel 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ajavahemikul alates 16.juunist 2004.a. kuni 08.septembrini 2004.a. kontaktne, sõi ja jõi iseseisvalt. SEB Panga maksekorraldusega nr.27 20.veebruarist 2006.a. (tl.28) riigilõivu maksmise kohta. Viru Maakohtu 05.aprilli 2006.a. määrusega (tl.29-30) hagi menetlusse võtmise kohta. Garaažiühistu Jõhvi Küla 10 kirjaliku vastusega hagile (tl.35). Garaažiühistu Jõhvi Küla 1 (registrinumber: 48016660) Eesti Ettevõtteregistris registreerimise tunnistusega 04.maist 1994.a. koos liikmete nimekirjaga (tl.3637), millega kohus luges tõendatuks, et liikmete nimekirjas järjekorranumbri 7 all oli nimetatud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) elukohaga: Narva mnt.31 – 37. 31.märtsil 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.67-77), koos tunnistajate ülekuulamise protokollidega. P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e, kirjaliku taotlusega 05.maist 2008.a. käekirjaekspertiisi määramise nõudes (tl.78-89). Garaažiühistu Jõhvi Küla 1 põhikirjaga (tl.82-88), millega luges kohus tõendatuks, et põhikirja p.6.2 ja p.6.3 sätete kohaselt toimus ühistu liikmeks vastuvõtmine liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel, millele oli lisatud vara omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi tõestatud ärakiri. Kui vara uus omanik oma avalduses kohustus täitma põhikirja nõudeid, ei olnud üldkoosolekul õigust keelduda tema vastuvõtmisest ühistu liikmeks. Avaldus ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaadati läbi ühe kuu jooksul avalduse päevast arvates. Põhikirja p.10.6 kohaselt võis ühistu endine liige, kes ei nõustunud üldkoosoleku otsusega, tema väljaarvamise kohta, pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Kohus luges tõendatuks, et Garaažiühistu Jõhvi Küla 1 põhikirja kohaselt ei olnud muudel
juhtude ülekoosoleku otsuste peale kaebamist üldse põhikirjas ette nähtud ning ülejäänud üldkoosoleku otsused ei olnud selle asjaolu tõttu liikmete poolt kaevatavad. Põhikirja p.11 kohaselt läksid ühistu liikme varalised õigused ja kohustused üle tema pärijatele. Ühel pärijatest oli õigus saada ühistu liikmeks, kui ta vastas ühistu põhikirjas esitatavatele tingimustele ja esitas kirjaliku avalduse. Avaldus vaadati läbi koos endise ühistu liikme ühistust väljaarvamise küsimusega. Pärijate vaidluse korral liikmeks saamise üle lahendas vaidluse kohus. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 põhikirjaga (tl.89-93), millega kohus luges tõendatuks, et p.12 kohaselt, garaažiühistusse kuuluva garaažiomaniku garaažiomandi võõrandamisel loeti omandaja garaažiühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Pärandi vastuvõtnud pärija garaažiühistu liikmeks astumise päevaks loetakse pärandi avanemise päeva. Kohus luges tõendatuks, et selle punkti põhikirja lülitamisega muudeti oluliselt Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks astumise korda (võrreldes varasema korraga (nagu Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 ja Garaažiühistu Jõhvi küla 1). Kuna Garaažiühistu Jõhvi küla 10 p.30 oli liikmete üldkoosoleku ainupädevusest välja jäetud uute liikmate ühistusse vastuvõtmine ja vanade liikmete ühistust väljaarvamine, aga samuti põhikirja p.40 ei sätestanud, et liikmete vastuvõtmisega ja liikmete väljaarvamisega tegeleks ka juhatus (põhikirja p.40.1 sätestab ainult, et juhatuse pädevusse kuulus ühistu liikmete arvestus), siis asus kohus seisukohale, et põhikirja p.12 kohaselt võis Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks saada ainult võlaõigusliku tehinguga uue liikme ja vana liikme vahel või siis pärandi vastuvõtmisega pärija poolt, ilma et uue liikme vastuvõtmist arutaks, kas Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete üldkoosolek või siis Garaažiühistu Jõhvi küla 10 juhatus. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete üldkoosoleku otsustele ja juhatuse otsustele ei olnud ette nähtud edasikaebamise korda, millega luges kohus tõendatuks, et Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete üldkoosoleku otsused ja juhatuse otsused ei olnud kaevatavad, ei ühistu liikmete poolt ega ka kolmandate isikute (mitteliikmete) poolt. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 põhikirja p.13 sätestab, et garaažiühistu pidi pidama oma liikmete registrit, millesse kanti garaažikruntide numbrid, juriidilisel isikul aga nimetus, juriidiline aadress, esindaja nimi ja aadress, tasutud osamaksu suurus ja selle tasumise päev ning osamaksu puudutavad muudatused ja ühistu liikmest lahkumise päev. Eelnimetatud asjaoluga luges kohus tõendatuks, et kohtule esitatud Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirja näol (tl.94) ei olnud tegemist millegi muuga, kui Garaažiühistu Jõhvi küla 10 põhikirja p.13 sätestatud, juhatuse poolt teostava ühistu liikmete arvestamise kaartiga. Kuna põhikirja p.13 ei näinud, ette, et arvestuskaardile peaks ühistu liige isiklikult alla kirjutama, siis ei ole liikmete allkirjadel (nii isiku enda kirjutatutel kui ka teise liikme eest kirjutatutel) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete arvestuskaardil
õiguslikku tähendust, kuna Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete arvestuskaart oleks kehtiv (põhikirja p.13) ka ilma ühegi allkirjata. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 09.märtsil 2000.a. toimunud asutamiskoosoleku protokolliga (tl.95). Garaažiühistu Jõhvi küla 10 garaažibokside paiknemist kujutava plaanimaterjaliga (tl.96). Garaažiühistu Jõhvi küla 10 09.märtsi 2000.a. asutamislepinguga koos Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjaga (tl.126-127), millega luges kohus tõendatuks, et mõlemas dokumendis oli Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmena nimetatud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx). Jõhvi Vallavalitsusest saabunud Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjaga (tl.139) ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepinguga (tl.136), mis oli juba varem viidatud. Tegemist oli fotoärakirjadega. Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liikmete nimekirjaga (tl.135), millega kohus luges tõendatuks, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli juba Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liige. Kohus luges tõendatuks, et Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liige – 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) – oli ka Garaažiühistu Jõhvi küla 10 üks asutajatest. Iseseisva nõudega III – isiku, T. T., kirjaliku taotlusega käekirjaekspertiisi määramise asjus (tl.155-156). Maksekorraldusega nr.81 13.juulist 2008.a. (tl.158) ekspertiisitasu ettemaksmise kohta. Viru Maakohtu 10.septembri 2008.a. kohtuekspertiisi määrusega (tl.161164). 29.septembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.179-192), mille juurde kuulus ka S. S. ́i poolt kohtuistungil antud allkirjanäidised, esitamiseks ekspertiisiasutusele. 06.oktoobril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.203). P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e kirjaliku taotlusega (tl.204) kohtuistungi edasilükkamise kohta. Tsiviiltoimiku nr.2 – 06 – 4896 II – köide: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10.oktoobri 2008.a. ekspertiisiaktiga nr.DK-0239-08/4567 (koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta) (tl.1-8), millega kohus luges tõendatuks, et ekspertiisiks esitatud materjalide alusel oli käekirjaekspertiisi läbiviimine võimalik. Eksperdid asusid järgmisele seisukohale: a) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepingul 09.märtsist 2000.a. ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjas ning Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liikmete nimekirjas esinev 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkiri ei olnud identne 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) alalise elamisloa taotluse XA33J/992673 taotlusankeedil; 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) välismaalase passi V0312383 taotlusankeedil; Aktsiaseltsi Hansapank deebetkaarti kasutamise lepingul 23.juulist 2004.a. ning Aktsiaseltsi Hansapank otsekorralduse lepingul 09.jaanuarist 2003.a. esineva 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkirjaga. b) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepingule 09.märtsist 2000.a., Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjale ning Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liikmete nimekirjale ei olnud allkirja andnud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) ise, vaid
nimetatud dokumentidele oli 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) eest alla kirjutanud keegi teine isik. Vaidlustatud allkirju tõenäoliselt ei olnud kirjutanud S. S.. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 27.oktoobri 2008.a. ekspertiisiaktiga nr.DM0241-08/4595 (koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta) (tl.9-13), millega kohus luges tõendatuks, et eksperdid jõudsid järgmisele seisukohale: käekirjaekspertiisiga DK-239-08/4567 tuvastati, et allkirjad N. S.i nimelt ei olnud kirjutatud N. S.i poolt ning ekspertiisiks esitatud Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjas oli üheksal parempoolsel allkirjal, sh allkirjal N. S.i nimelt, tunnuseid, mis viitasid sellele, et need ei olnud kirjutatud nende isikute poolt, vaid võisid olla jäljendatud Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepingul 09.märtsist 2000.a. olevatelt allkirjadelt. Nimetatud ekspertiisiaktidega luges kohus tõendatuks, et P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e ja iseseisva nõudega III – isiku, T. T., poolt vaidlustatud 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkirju ei olnud omakasupüüdlikult võltsinud Hooneühistu Jõhvi Küla 10 praegune liige ja garaažiboksi nr.7 kasutaja, S. S.. Kohus luges tõendatuks, et S. S. ei olnud käitunud pahauskselt ega ka omakasupüüdlikult garaažiboksi omandamisel ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks saamisel. Kohus luges tõendatuks, et S. S. oli kogu aeg käitunud heas usus ning kooskõlas heade kommetega. 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkirjade erinevus (va ekspertide poolt tuvastatud üheksa allkirja jäljendamine Garaažiühistu Jõhvi küla 10 asutamislepingult 09.märtsist 2000.a. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete nimekirjale) võib tuleneda sellest, et ekspertiisi aluseks olevad dokumendid olid 2000.a. ja enne seda. Võrdlusmaterjal pärines ajast, umbes 2003.a. ja peale seda. Kohtuistungil leidis tõendamist, et alates 2003.a. halvenes 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) tervis järsult, mis tipnes 28.mail 2004.a. peaajuinfarktiga, koos kaasneva vasakpoolse halvatusega. Kohus luges tõendatuks, et 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́il (isikukood: xxx) esinenud peaajuveresoonte järk – järguline ahenemine, mis lõppes peaaju veresoonte ummistumisega (peaajuinfarktiga) võis avaldada (ja kindlasti ka avaldas) mõju nii 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) käekirjale üldse kui ka tema allkirjale, millega võis olla tõenäoliselt seletatav 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkirjade erinevus, aastatel 2000.a. ja varem, hilisematest allkirjadest (umbes 2002.a. ja hiljem). Viru Maakohtu 04.novembri 2008.a. määrusega (tl.28) ekspertiisitasu maksmise kohta. Kodakondsus – ja Migratsiooniameti säilikute ajutise väljalaenutamise aktiga nr.152L 16.juunist 2008.a. (tl.29). Viru Maakohtu kirjaga 04.novembrist 2008.a. (tl.30) Aktsiaseltsile Swedbank 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) pudutava pangadokumentatsiooni tagastamise kohta. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja S. S. ́i kirjaliku vastusega 17.veebruarist 2009.a. hagile (tl.39-42). Advokaat M.K.e kirjaliku taotlusega 25.veebruarist 2009.a.
(tl.46) kohtuistungi edasilükkamise kohta. 25.veebruaril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.50-51). Viru Maakohtu 02.märtsi 2009.a. määrusega (tl.60-61). P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e, poolt kohtule esitatud haginõuete täpsustustega 27.novembrist 2009.a. (tl.75-77). Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusoakonna, Ida – Viru Jaoskonna registriosast nr.1911508 (tl.78), millega kohus luges tõendatuks, et kinnistu: suurusega 454 m2, elamumaa, asukohaga: Jõhvi vald, Jõhvi küla, GÜ Jõhvi küla 10, ei ole mitte kõigi garaažibokside omanike ühises omanduses, vaid kinnistut moodustav maatükk, koos selle oluliste osadega (garaažihoonega), oli Garaažiühistu Jõhvi küla 10, kui juriidilise isiku, ainuomanduses, millega kohus luges tõendatuks, et kõik vaidlused selle üle, kes oli garaažiboksi nr.7 omanikuks, olid mõttetud, sest nii kogu Garaažiühistu Jõhvi küla 10 hoone kui ka garaažiboksi nr.7 ainuomanikuks oli kinnistusraamatu järgi Garaažiühistu Jõhvi küla 10, juriidilise isikuna. Kinnistusraamatu kanne loetakse seaduse kohaselt õigeks ja kohustuslikuks kolmandate isikute suhtes. S. S. sai olla ainult garaažiboksi nr.7 kasutajaks, kes kasutas garaažiboksi liikmelisuse alusel Garaažiühistus Jõhvi küla 10 ja Hooneühistus Jõhvi Küla 10. P.T. mitteliikmena ei saanud omada garaažiboksi nr.7 kasutamisõigust. Kasutusõiguse saamiseks oleks P.T. pidanud sõlmima, näiteks rendilepingu. Garaažiboksi nr.7 omanik ei saanud P.T. olla mitte mingil juhul. Väljatrükiga äriregistri teabesüsteemist Hooneühistu Jõhvi Küla 10 andmetega (tl.79-82), millega kohus luges tõendatuks, et S. S. oli Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige liikmelisuse nr.7 all. Kohus luges tõendatuks, et isegi kui lugeda käekirjaekspertiisi aktide alusel võltsituks kõik dokumendid, milles 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) oli nimetatud Garaažiühistu Jõhvi küla 1 ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks ja mitte arvestada neid dokumente tõenditena, siis ei avalda nende dokumentide mittearvestamine käesolevas asjas tõenditena mitte mingit mõju S. S. ́i liikmelisusele Hooneühistus Jõhvi Küla 10, mis oli tõendatud äriregistri andmetega. Äriregistri andmed olid seaduse kohaselt õiged ja kohustuslikud kolmandate isikute suhtes st kohustuslikud kõigi mitteliikmete suhtes (sh ka P.T. ́i suhtes). 30.novembril 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.87-90). Viru Maakohtu 07.detsembri 2009.a. määrusega (tl.92-93). Väljatrükiga äriregistri andmebaasist (tl.98) Hooneühistu Jõhvi Küla 10 andmetega. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirjaga (tl.99-103), millega luges kohus tõendatuks, et põhikirja p.12 kohaselt võis ühistu liige hoone osa ainukasutusõiguse ja sellega seotud õigused (liikmelisuse) võõrandada. Liikmelisuse võõrandamise leping pidi olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Põhikirja p.14 kohaselt sai liikmelisuse võõrandamisel ja pärimisel liikmelisuse omandaja liikmeks liikmelisuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. Liikme õigused ja kohustused tekkisid liikmelisuse võõrandamise lepingu sõlmimise hetkest, kui lepingus ei olnud sätestatud teisiti. Põhikirja p.21 sätestas, et liikme
liikmest väljaarvamise otsustas üldkoosolek. Põhikirja p.23 kohaselt, väljaarvamisotsuse peale, mille oli teinud üldkoosolek, võis liige edasi kaevata maa – või linnakohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmete nimekirjaga 10.märtsist 2008.a. (tl.104), millega luges kohus tõendatuks, et liikmelisuse nr.7 all oli S. S. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige alates 09.märtsist 2000.a.. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 moodustamiseks kokkukutsutud Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmete üldkoosoleku protokolliga 10.märtsist 2008.a. (tl.106-107). Vastmoodustatud Hooneühistu Jõhvi Küla 10 üldkoosolekust osavõtnute nimekirjaga 10.märtsist 2008.a. (tl.108). Hooneühistu Jõhvi Küla 10 ja S. S. ́i kirjaliku vastusega haginõude täpsustustele (tl.110-113). Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 üldkoosoleku protokolliga 08.aprillist 1994.a. (tl.114), millega reorganiseeriti Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 Garaažiühistuks Jõhvi küla 1. Garaažiühistu Jõhvi küla 1 üldkoosoleku protokolliga nr.3 06.septembrist 1994.a. (koos tõlkega) (tl.115-116), millega luges kohus tõendatuks, et juba siis osales üldkoosolekul 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 1 liikmena. P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e, kirjaliku taotlusega 25.märtsist 2010.a. (tl.126-129), S. S. ́i kostjana menetlusse kaasamise nõudes. 05.aprillil 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (koos ülekuulamiste protokollidega) (tl.135-141). Fotoärakirjaga garaažikooperatiivi liikmete nimekirjast (tl.139), mille kohus jätab tõendina arvestamata, kuna dokumendi vormistusest ei ole võimalik aru saada, millise garaažikooperatiiviga oli tegemist, aga samuti ei olnud võimalik aru saada, mis ajal nimekiri koostati. Peale selle figureerib nimekirjas nimi I.B., mis viitab sellele, et dokument koostati 1978.a. või enne seda (T. T. vande all antud ütluste kohaselt müüs I.B. P.T. ́ile garaažiboksi 1978.a.), kuid samas oli näha, et dokument oli koostatud personaalarvutiga. Kohus luges üldiselt teadaolevaks faktiks asjaolu, et enne 1980.a. Eestis reeglina personaalarvuteid tsiviilkäibes ei esinenud, mille tõttu ei kuulunud nimekiri arvestamisele nõuetekohase tõendina. Viru Maakohtu 14.aprilli 2010.a. määrusega (tl.143-145) S. S. ́i kostjana menetlusse kaasamise kohta. P.T. ́i lepingulise esindaja, advokaat M.K.e, poolt esitatud haginõuetega S. S. ́i vastu (tl.154-155). 27.oktoobril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Garaažiühistu Jõhvi Küla 1 põhikirja, mille p.6.2 ja p.6.3 sätete kohaselt toimub ühistu liikmeks vastuvõtmine liikmeks astuja kirjaliku avalduse alusel, millele on lisatud vara omandiõiguse üleminekut tõendava dokumendi tõestatud ärakiri. Kui vara uus omanik oma avalduses kohustub täitma põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolekul õigust keelduda tema vastuvõtmisest ühistu liikmeks. Avalduse ühistu liikmeks vastuvõtmise kohta vaadatakse läbi ühe kuu jooksul avalduse
päevast arvates. Garaažiühistu Jõhvi küla 1 põhikirja p.10.6 kohaselt võib ühistu endine liige, kes ei nõustu üldkoosoleku otsusega tema väljaarvamise kohta, pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Garaažiühistu Jõhvi küla 1 põhikirja p.11 kohaselt lähevad ühistu liikme varalised õigused ja kohustused üle tema pärijatele. Ühel pärijatest on õigus saada ühistu liikmeks, kui ta vastab ühistu põhikirjas esitatavatele tingimustele ja esitab kirjaliku avalduse. Avaldus vaadatakse läbi koos endise ühistu liikme ühistust väljaarvamise küsimusega. Pärijate vaidluse korral liikmeks saamise üle lahendab vaidluse kohus. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 põhikirja p.12 kohaselt, garaažiühistusse kuuluva garaažiomaniku garaažiomandi võõrandamisel loetakse omandaja garaažiühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Pärandi vastuvõtnud pärija garaažiühistu liikmeks astumise päevaks loetakse pärandi avanemise päeva. Garaažiühistu Jõhvi küla 10 põhikirja p.13 sätestab, et garaažiühistu peab oma liikmete registrit, millesse kantakse garaažikruntide numbrid, juriidilisel isikul aga nimetus, juriidiline aadress, esindaja nimi ja aadress, tasutud osamaksu suurus ja selle tasumise päev ning osamaksu puudutavad muudatused ja ühistu liikmest lahkumise päev. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirja 12 kohaselt saab ühistu liige hoone osa ainukasutusõiguse ja sellega seotud õigused (liikmelisuse) võõrandada. liikmelisuse võõrandamise leping peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirja p.14 kohaselt saab liikmelisuse võõrandamisel ja pärimisel liikmelisuse omandaja liikmeks liikmelisuse üleminekuga ilma liikmeks vastuvõtmise menetluseta. Liikme õigused ja kohustused tekivad liikmelisuse võõrandamise lepingu sõlmimise hetkest, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirja p.21 sätestab, et liikme liikmest väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Põhikirja p.23 kohaselt, väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maa – või linakohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest. Rakendamisele kuuluvad ka MTÜS §7 sätted, mille kohaselt peab mittetulundusühingu põhikiri olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida: 1) mittetulundusühingu nimi; 2) mittetulundusühingu asukoht; 3) mittetulundusühingu eesmärk; 4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning mittetulundusühingust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 5) liikmete õigused; 6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada; 7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused; 8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord; 8.1) juhatuse liikmete arv või nende ülem- ja alammäär; 9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral; 10) muud seaduses sätestatud tingimused. Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole
seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut. Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see on asutatud määramata tähtajaks. Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud, millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab. MTÜS §13 kohaselt otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek. Vastavalt MTÜS §14 sätetele, ei saa liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus. MTÜS §19 kohaselt, kuulub üldkoosoleku pädevusse: 1) põhikirja muutmine; 2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; 3) volinike valimine ja tagasikutsumine; 4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; 5) majandusaasta aruande kinnitamine; 6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; 7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; 8) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. MTÜS §19 lg.1 p.1-p.6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. MTÜS §24 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS §24 lg.1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud MTÜS §24 lg.1 nimetatud hagi. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne,
kui on möödunud MTÜS §24 lg.1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. MTÜS §24 lg.1-lg.6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Kohus pidas vajalikus rakendada ka MTÜS varasemat redaktsiooni vastu võetud 06.juunil 1996.a., välja kuulutatud EV Presidendi otsusega nr.732 14.juunist 1996.a.. MTÜS §13 kohaselt otsustas mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise juhatus, kui seda ei olnud põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse. Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldus taotlejat liikmeks vastu võtmast, võis taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustas üldkoosolek. MTÜS §14 kohaselt ei saanud ka tollel ajal liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Liikmelisus säilis juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõppesid. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilis jaguneva juriidilise isiku liikmelisus. MTÜS §24 kohaselt võis kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus olnud üldkoosoleku otsuse, kui avaldus oli esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. MTÜS §24 lg.1 sätestatud korras võis nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et P.T. ́i hagi Hooneühistu Jõhvi Küla 10 ja S. S. ́i vastu oli kõigi nõuete osas (I. varem esitatud nõuded: 1) tunnistada S. S. ́i Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmise otsus tühiseks; 2) tunnistada 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.i (isikukood: xxx) Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks vastuvõtmine tühiseks ning 3) arvata Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks P.T., kelle käsutusse jäi garaažiboks nr.8 ning II. hiljem esitatud nõuded: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt
15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks) põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et P.T. ́il ei ole kunagi esinenud: ei Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu, ei Garaažiühistu Jõhvi küla 10 vastu, ei Garaažiühistu Jõhvi küla 1 vastu ega ka Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 vastu, omandiõigusest tulenevat nõuet. Garaažide ehitise (ja sellest tulenevalt ka kõikide garaažibokside) omanikuks (operatiivseks haldajaks nõukogude ajal) oli kogu aeg olnud juriidiline isik: Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10. Nimetatud kohtu seisukoht oli tõendatud ka kohtule esitatud kinnistusraamatu kandega Garaažiühistu Jõhvi küla 10 omandiõiguse kohta, mille kohaselt oli kinnistu (maatüki koos selle oluliste osadega (näiteks ehitisega)) omanikuks Garaažiühistu Jõhvi küla 10. Ühistu liikmed (erinevatel aegadel) olid ainult garaažibokside kasutajateks, kelle kasutusõigus tekkis liikmelisusest ühitus. Kohus luges tõendatuks, et P.T. saamaks garaažiboksi nr.7 kasutamisõigust sai esitada nõuet ainult ühingu liikmelisuse saamiseks või taastamiseks, mitte aga omandiõigusest tulenevat nõuet, kuna omandiõigust garaažiboksi nr.7 suhtes ei saanud P.T. ́il mitte kunagi olla, ega olnudki. Kohus luges tõendatuks, et nii Garaaži – Ehituskooperatiivis Sverdlova – 1, Garaažiühistus Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistus Jõhvi Küla 10 võeti ühistu liikmeks ja arvati liikmest välja, kas liikmete üldkoosoleku otsusega ja juhatuse otsusega või muu põhikirjas ettenähtud ühistu organi otsusega. Kohtule ei olnud teada, milline oli sätestatud hagi aegumise tähtaeg üldkoosoleku otsuse ja juhatuse otsuse vaidlustamiseks tollel ajal kehtinud „Garaaži – ehituskooperatiivi näidispõhikirjas“, kuid kohus luges tõendatuks, et mitte mingil juhul ei saanud aegumistähtaeg olla pikem kui tollel ajal kehtinud ENSV Tsiviilkoodeksis, milleks oli kolm aastat. Kohus luges tõendatuks, et Garaaži – Ehituskooperatiivist Sverdlova – 1 tulenevate nõuete osas pidi P.T. saama oma õiguste rikkumisest teada hiljemalt Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 reorganiseerimisel. Kohtule esitatud tõenditest selgus, et Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1 reorganiseeriti 08.aprillil 1994.a.. 28.juunil 1994.a. vastu võetud TsÜS §113 kohaselt oli hagi aegumise tähtajaks kümme aastat. P.T. pöördus hagiga kohtusse 07.märtsil 2006.a. so üksteist aastat ja üheksa kuud hiljem, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et P.T. ́i hagi Garaaži –
Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 vastu tulenevate kõigi nõuete osas oli aegunud, mille tõttu ei kuulunud hagi rahuldamisele. Hiljem kehtestatud MTÜS erinevate redaktsioonide kohaselt oli olnud nii Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 kui ka Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmete üldkoosoleku otsuste ja juhatuse otsuste vaidlustamise tähtajaks kolm kuud, alates vastava organi otsuse vastuvõtmise päevast. Kohus luges tõendatuks, et kõik P.T. ́i liikmelisusest tulenevad nõuded Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vastu olid aegunud, kuna olid esitatud hiljem kui kolm kuud nende vastuvõtmisest. Kohus luges tõendatuks, et MTÜS erinevate redaktsioonide kohaselt ei saanud liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist üle anda ega pärandada, kui seaduses ei olnud sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Kohtule esitatud Garaažiühistu Jõhvi küla 1, Garaažiühistu Jõhvi küla 10 ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirjad nägid küll ette ühistu liikme osamaksu pärimist või müüki kolmandale isikule, kuid seaduse kohaselt pidi osamaksu müügile või pärimisele järgnema alati ühistu vastava organi otsus ostja või pärija liikmeks arvamise kohta. Kohus luges tõendatuks, et P.T. lahkus Eestist elama Venemaale umbes 1988.a. paiku, Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 tegutsemise ajal. P.T. ́i esindajate väidete ja tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud P.T. oma osalust Garaaži – Ehituskooperatiivis Sverdlova – 1 mitte kellelegi müünud, ega muul viisil võõrandanud. Isegi kui oletada, et P.T. oli kunagi Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 liige, siis ei lubanud seadus, et sellel alusel oleks P.T. automaatselt Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige. Kohus luges tõendatuks, et kõige tõenäolisemalt arvas Garaaži – Ehituskooperatiiv Sverdlova – 1 oma 1988.a. Venemaale lahkunud liikme, P.T. ́i, liikmest välja ning võttis vabanenud kohale uue liikme, kes hakkas kasutama sama garaažiboksi nr.7. Kohtule esitatud tõenditest võis kohtus teha järelduse, et tõenäoliselt oli selleks uueks liikmeks 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx). Kuid kuna Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 vastavaid dokumente ei ole kohtule esitatud, siis ei saa ka kohus lugeda tõendatuks, et P.T. oli kunagi Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 liige, aga samuti ei saa lugeda tõendatuks, et tema asemel sai Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 liikmeks 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. (isikukood: xxx). Kohus luges tõendatuks, et kõik eelnev ei omanud mitte mingisugust tähendust heauskselt käitunud S. S. ́i liikme õigustele Hooneühistus Jõhvi Küla 10 ja liikme õigustest tulenevale garaažiboksi nr.7 kasutusõigusele. Kohus luges tõendatuks, et isegi kui arvata käekirjaekspertiisi aktides nimetatud, 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) allkirja puudutavad, dokumendid tõendite hulgast välja, siis oli veel ikkagi hulgaliselt tõendeid selle kohta, et S. S. oli Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige. Nii oli S. S. peale Garaažiühistu Jõhvi küla
10 ümberkujundamist Hooneühistuks Jõhvi Küla 10 10.märtsil 2008.a. koostatud Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmete nimekirjas (seda nimekirja ei ole tühistatud). S. S. viibis 10.märtsil 2008.a. üldkoosolekul, kus toimus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 asutamine Garaažiühistu Jõhvi küla 10 õigusjärglasena. Samuti oli tõendiks äriregistri kanne selle kohta, et S. S. oli Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige. Kohus luges tõendatuks, et hetkel kehtiva Hooneühistu Jõhvi Küla 10 põhikirja p.21 kohaselt sätestatakse, et liikme liikmest väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Põhikirja p.23 kohaselt, väljaarvamisotsuse peale, mille on teinud üldkoosolek, võib liige edasi kaevata maa – või linakohtusse ühe kuu jooksul, arvates otsusest teadasaamisest. Kohtule ei ole esitatud üldkoosoleku otsust S. S. Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmest väljaarvamise kohta, millega luges kohus tõendatuks, et S. S. oli endiselt heauskselt ja seaduslikult Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liige ja temal oli, liikmeksolekust tulenevalt, täiesti seaduslik õigus kasutada garaažiboksi nr.7. Peale selle asus kohus seisukohale, et P.T. oli esitanud ebaõigesti tuvastushagi nõuded (õigussuhte tuvastamiseks või õigussuhte puudumise tuvastamiseks) järgmiselt: 1) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvat garaažiboksi nr.7 (pindalaga 20,2 m2) ainukasutusõigust; 2) tuvastada õigussuhte puudumine, mille kohaselt 15.aprillil 2005.a. surnud N. S.il (isikukood: xxx) ei olnud õigust võõrandada S. S.ile (isikukood: xxx) õigust Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmelisuse omamiseks; 3) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il ainukasutusõigus Hooneühistule Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) kuuluvale garaažiboksile nr.7 (pindalaga 20,2 m2); 4) tuvastada õigussuhte olemasolu, mille kohaselt on P.T. ́il õigus Hooneühistu Jõhvi Küla 10 (endine Garaažiühistu Jõhvi Küla 10) liikmelisuse omamiseks. Kohus asus seisukohale, et õigussuhe oli midagi muud kui faktiline asjaolu. Õigussuhte juures oli tegemist antud hetkel olemasoleva õigusliku suhtega kas isikute või isikute ja eseme vahel. Lisaks sellele oli nõutav, et õigussuhe oleks kehtiv hagi kohtusse esitamise hetkel. Hagi kohtusse esitamise hetkel P.T. ́i ja kostjate vahelist õigussuhet ei olnud olemas, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et P.T. ́i poolt esitatud tuvastushagi nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus luges tõendatuks, et väidetavalt ostis P.T. garaažiboksi nr.7 omal ajal I.B.ilt. Seega sai õigussuhe tekkida ainult P.T. ́i ja I. B. vahel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et õigussuhe tekkis: P.T. ́i ja Garaaži – Ehituskooperatiivi Sverdlova – 1 vahel; P.T. ́i ja Garaažiühistu Jõhvi küla 1 vahel; P.T. ́i ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 vahel; P.T. ́i ja Hooneühistu Jõhvi Küla 10 vahel; P.T. ́i ja S. S. ́i vahel ning P.T. ́i ja 15.aprillil 2005.a. surnud N. S. ́i (isikukood: xxx) vahel. Kohus luges tõendatuks, et P.T. ja 15.aprillil 2005.a.
surnud N. S. (isikukood: xxx) olid omavahel sugulased, kuid sugulussuhteid ei saa tuvastada õigussuhte tuvastushagiga kohtus. Liikmelisusest tulenevat õigussuhet välistasid MTÜS §14 erinevad redaktsioonid, mis sätestasid, et liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõppes. Samuti asus kohus seisukohale, et abstraktne õigusküsimus (nagu näiteks kas P.T. saab olla Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks) ei saa olla tuvastushagi esemeks. Kohus luges tõendatuks, et P.T. ́i Hooneühistu Jõhvi Küla 10 liikmeks ja Garaažiühistu Jõhvi küla 10 liikmeks arvamine ei kuulu kohtu pädevusse ning on nende ühistute sisesuhte küsimus, mille tõttu luges kohus tõendatuks, et P.T. ́i hagi tuleb ka selles suhtes jätta rahuldamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikus panna P.T. ́i enda kanda.
Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.