Viru Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06. detsember 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-48899
Tsiviilasi
Sillamäe linna hagi V C vastu alusetust rikastumisest tulenevas nõudes
Tsiviilasja hind
23 086,30 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Sillamäe linn (Sillamäe Linnavalitsuse kaudu) Registrikood 75003909, Kesk 27, Sillamäe Hageja lepinguline esindaja Deniss Iškin Kostja V C (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.11.2010.a.
Rahuldada hagi. Välja mõista V C Sillamäe linna kasuks 23 086,30 krooni kui alusetult saadu. Välja mõista V C Sillamäe linna kasuks alusetult saadud rahasummalt tasumisele kuuluv intress summas 900,70 krooni perioodi eest 01.04.2009 kuni 25.09.2009.a. ning alates 26.09.2009.a. kuni põhivõlgnevuse (23 086,30 krooni) täieliku tasumiseni seaduses sätestatud intressimääraga 8% aastas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja V C kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.12.2010.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus seoses menetlusabi taotlemisega Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED V C (edaspidi ka Kostja või Töötaja) töötas Sillamäe Linnavalitsuse hallatavas asutuses Sillamäe Kannuka Kool (edaspidi ka Tööandja) kehalise kasvatuse õpetajana alates 09.09.1991. a määramata ajaks sõlmitud töölepingu nr 30 alusel.15.12.2008. a tööandja teatas kostjale kirjalikult oma soovist alandada 23% võrra töökoormust ja vastavalt töötaja palga suurust, töötaja keeldumisel töölepingu tingimuste muutmisel, lubas tööandja lõpetada kostjaga töölepingu kuni 01.07.2009. a kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lg 1 alusel. Kostja tööandja ettepanekuga ei nõustunud. 05.01.2009. a leping lõpetati, vastav kanne tehti töölepingusse ja tööraamatusse. Töölepingu lõpetamisel maksis tööandaja 05. jaanuaril 2009. a kostja abikaasa arveldusarvele hüvitisena 23 086,30 krooni. Kostja esitas 30.01.2009. a Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse Sillamäe Kannuka Kooli vastu, milles palus tunnistada tema töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks ning mõista välja töölepingu lõpetamise hüvitise 4 kuu keskmise palga ulatuses 40 510,43 krooni, kuna 2 kuu eest hüvitise TLS § 82 lg 2 järgi oli ta juba kätte saanud. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24. märtsi 2009.a otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 tunnistati töölepingu lõpetamine töötaja ja tööandaja vahel 05.01.2009. a TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks ning loeti töötaja omal soovil lahkunuks TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamise tegelikust päevast. Sama otsusega mõisteti tööandjalt välja kostja kasuks hüvitis TLS § 119 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 20 255,20 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetud hüvitis kogusummas 20 255,20 krooni tasuti 29. mail 2009. a Viru tööpiirkonna kohtutäitur Andrei Krek arveldusarvele. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt ei pidanud tööandaja töötajale maksma TLS § 82 lõikega 2 ettenähtud hüvitist 2 kuu eest kogusummas 23 086,30 krooni. Tööandja ja hageja saatsid kostjale 31.03.2009. a ja 03.07.2009. a dateeritud nõudekirjad, kuid tänaseni ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud. Sellest tulenevalt leiab hageja, et on endast teinud kõik oleneva, et asi lahendada kohtuväliselt, kuna see paraku tulemusi ei ole andnud on hageja sunnitud pöörduma hagiga kohtu poole, et tagada oma õiguste kaitse. Kostja on kohustatud töölepingu lõpetamisel tasutud hüvitise summas 23 086,30 krooni hagejale tagastama kui alusetult saadu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1
sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul on hageja tasunud kostjale 23 086,30 krooni, mis oli vajalik TLS § 82 lg 2 täitmiseks, mille esimese lause kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24. märtsi 2009. a otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 ilmsiks tulekust on selge, et esialgne kohustus (maksta töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga) on ära langenud. Kohustuse äralangemine VÕS § 1028 lg 1 tähenduses tuleneb Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24. märtsi 2009. a tehtud otsusest töövaidlusasjas nr 9.102/469-2009, millest on ilmne, et tööandajal ei olnud alust töötajaga töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamiseks ja seega hüvituse TLS § 82 lg 2 järgi maksmiseks. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 2009. a märtsis, kui hageja sai teada alusetu rikastumise aluseks olevast asjaolust. Antud juhul ei esine VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud soorituskondiktsiooni välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud VÕS § 1028 lg-s 2. VÕS § 1032 lg 1 esimese lause kohaselt võib käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Kostja on seega kohustatud hagejale tagastama makstud 23 086,30 krooni ja sellest saadud kasu. Vastavalt VÕS § 1032 lg 1 lausele 1 üleandjal õigus lisaks saadu tagastamisele nõuda ka sellest saadud kasu. Kasuna on antud juhul käsitletav rahalt teenitav intress, sest kostja on saanud sisuliselt tasuta hageja raha pika aja vältel kasutada. Intressi tasumise kohustust kinnitab ka VÕS § 1035 lg-tes 1-3 sätestatud pahauskse saaja kõrgendatud vastutus. Nimetatud sätete koosmõjus, kui saaja üleandmise ajal teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks, samuti juhul, kui saadu äratarvitamine või saadule kulutuste tegemine on toimunud pärast seda, kui saaja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mis annavad aluse üleantu tagasinõudmiseks, on saajal kohustus maksta saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Käesolevas hagis viidatud asjaoludel on selge, et kostjal on pahatahtlik soov saadud raha omale jätta. Kostja teadis tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 24. märtsi 2009. a otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 kättesaamise ajal, s.o. 2009. a märtsis. Hageja võtab intressi arvutamise aluseks 01. aprilli 2009. a. Intressi saab hageja nõuda seaduses sätestatud suuruses, mistõttu loetakse VÕS § 113 lg-e 1 alusel viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub seitse protsenti aastas. Tagastamisele kuuluvalt 23 086,30 kroonilt tasumisele kuuluva intressi arvutuse kohta esitab hageja järgneva tabeli, millest nähtub intressi arvutus vastavalt aja jooksul muutunud intressimäärale: Alates
Kuni
Periood (365-pv aastaga)
Intressi määr
Põhivõlgnevus
Intress
01.04.2009 01.07.2009 Kokku
30.06.2009 25.09.2009
8,00% 8,00%
23 086,30 kr 23 086,30 kr
460,50 kr 440,20 kr 900,70 kr
Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud lisaks alusetult saadu tagastamisele tasuma hagejale ka intressi summas 900,70 krooni (seisuga 25. september 2009. a) ning alates 26. septembrist 2009. a kuni alusetult saadu tasumiseni seaduses sätestatud intressimääraga 8% aastas (13. maist 2009. a on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär 1,00%, millele lisandub 7% VÕS § 94 järgi). Hageja palub mõista hageja kasuks V C välja 23 086,30 krooni kui alusetult saadu; mõista hageja kasuks V C alusetult saadud rahasummalt tasumisele kuuluv intress summas 900,70 krooni perioodi eest 01.04.2009. a kuni 25.09.2009. a ning alates 26.09.2009. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni seaduses sätestatud intressimääraga 8% aastas; määrata kindlaks menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud V C kanda ning mõista hageja kohtukulud, s.o hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5 000 krooni, välja V C.
Kostja hagi ei tunnista. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt hagejal puuduvad õiguslikud tagasinõudmise alused. Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 82 alusel hageja on kostjale välja maksnud hüvitise summas 23 086,30 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega 24.03.2009.a. töölepingu lõpetamine oli tunnistatud ebaseaduslikuks ja TLS § 117 lg 2 alusel tööandjalt oli välja mõistetud hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 20255,20 krooni. Nimetatud väljamaksetel on erinevad juriidilised tähendused: esimene summa- seoses töölepingu lõpetamisega väljamaksmisele kuuluv hüvitis, teine summa- tööandja vastutus töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel. Seetõttu 23 086,30 krooni tasumist hageja poolt ei saa lugeda kui kohustuste täitmist töövaidluskomisjoni 24.03.2009.a. otsuse alusel (tl 27).
Kohtuistungil jäi hageja esindaja menetluses varasemalt esitatud väidete ja nõude juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Lisaks kirjalikult esitatud vastuväidetele lisas kostja, et tööandja oleks pidanud ta koondama, teavitades sellest kolm kuud ette ja maksma keskmist palka nelja kuu eest. Kostjat teavitati vallandamisest 20 päeva ette. Kostja soovib saada hüvitist nelja kuu eest. Samuti kostja ei saa aru summast, mida talle maksti, summa kanti üle tagantjärgi. Töövaidluskomisjoni otsusega välja mõistetud kahe kuu palk ei vasta tööandja palgale. Töövaidluskomisjoni otsusest ei nähtu, et kostja peab raha tagasi maksma.
Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et kostja töötas Sillamäe Linnavalitsuse hallatavas asutuses Sillamäe Kannuka Koolis (edaspidi tööandja) kehalise kasvatuse õpetajana määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel (tl 5). 2008.a. detsembris teatas tööandja kostjale kirjalikult soovist vähendada kostja töökoormust alates 01.01.2009.a., paludes kostjal väljendada oma arvamust kirjalikult kuni 30.12.2008.a. Tööandja teatas ühtlasi, et keeldumisel lõpetatakse hagejaga tööleping TLS § 82 alusel hüvituse maksmisega 2 kuu keskmise kuupalga ulatuses. Kostja tööandja ettepanekuga ei nõustunud (tl 6). 05. jaanuaril 2009.a. tööleping lõpetati TLS § 82 järgi (tl 7). 05. 01.2009.a. maksis Sillamäe Linnavalitsus kostja kirjaliku avalduse alusel (tl 8) kostja abikaasa arveldusarvele 33782,25 krooni, millest hüvitis moodustas 23 086,30 krooni (tl 9-10).
30.01.2009.a. esitas kostja Tööinspektsiooni Ida inspektsiooni töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks temaga töölepingu lõpetamine 5.jaanuaril 2009.a. TLS § 82 alusel ning kompenseerida talle 4 kuu töötasu summas 40 510,43 krooni, seoses sellega, et 2 kuud on juba makstud (tl 11). TVK 24.03.2009.a. otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine V C ja Sillamäe Kannuka Kooli vahel 05.01.2009.a. TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks, loeti töötaja omal soovil lahkunuks TLS § 79 lg 1 alusel töölepingu lõpetamise tegelikust päevast ja mõisteti välja V C kasuks hüvitis TLS § 119 lg 2 alusel kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 20 255,20 krooni (tl 12-13). Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ja täidetud. Kostja pöördus TVK otsusega kohtutäituri poole täitemenetluse läbiviimiseks (tl 15) ja TVK otsusega väljamõistetud hüvituse tasus hageja kohtutäituri arveldusarvele. Tööandja ja hageja saatsid kostjale nõudekirjad 23 086,30 krooni tagastamiseks (tl 16-18). Kostja ei ole nimetatud summat tagastanud. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud töölepingu lõpetamisel saadud hüvitise summas 23 086,30 krooni hagejale tagastama kui alusetult saadu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab käesolevas, so 52. peatükis sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. Tulenevalt VÕS § 1028 lg-st 1 kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Antud juhul ei esine VÕS § 1028 lg-s 1 sätestatud soorituskondiktsiooni välistavaid asjaolusid, mis on sätestatud VÕS § 1028 lg-s 2. Õige on hageja seisukoht, et kostja sai hüvitise alusetult, kuna töölepingu lõpetamine tunnistati ebaseaduslikuks. Tööandja Sillamäe Kannuka Kool lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 82 alusel ja maksis talle TLS § 82 lg 2 ettenähtud kahe kuu hüvituse. Kostja avalduse alusel tunnistas töövaidluskomisjon 24.03.2009.a. otsusega töövaidlusasjas nr 9.1-02/469-2009 töölepingu lõpetamise kostjaga TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks, leides, et tööandja lõpetas töötajaga töölepingu asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, ja lõpetas kostjaga töölepingu TLS § 79 alusel. Tööle ennistamist kostja ei nõudnud. Töölepingu ebaseadusliku lõpetamise tõttu mõistis töövaidluskomisjon tööandjalt kostja kasuks TLS § 117 lg 2 alusel välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses brutosummas 20255,20 krooni. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ja täidetud. Kohus on seisukohal, et töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisega töövaidluskomisjoni poolt langes ära õiguslik alus hüvitise saamiseks ning hagejal on õigus kostja poolt alusetult saadu tagasi nõuda. Hagi lahendamisel ei oma tähendust kostja väited, et tööandja oleks pidanud kostja koondama, teavitades kolm kuud ette ja maksma hüvitust nelja kuu eest; et kostjat teavitati vallandamist kakskümmend päeva ette, kuna kohus ei vaata läbi töövaidlusasja. Kohus selgitas seda kostjale ka kohtuistungil. Kostja on taotlenud TVK-s töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel ebaseaduslikuks tunnistamist ja 6 kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmist. TVK 24.03.2009.a. otsus on jõustunud ja täidetud. Alusetud on kostja väited, et ta ei saa aru summast, mis talle üle kanti, summa kanti üle tagantjärgi, TVK otsusega välja mõistetud kahe kuu palk ei vasta tööandja palgale. Kostja avalduse (tl 8) alusel on kostja abikaasa arvele 05.01.2009.a., so kostja töötamise viimasel päeval, kantud V C palk kogusummas 33782,25 krooni (tl 9), millest hüvitis moodustab 23 086,30 krooni (palgalehed tl 10). Kostja väitele, et TVK otsusest ei nähtu, et kostja peab raha tagasi maksma, märgib kohus, et TVK lahendas V C esitatud avaldust töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes. Peale TVK otsuse jõustumist ja täitmist tekkis Sillamäe linnal õigus pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu alusetust rikastumisest tulenevas nõudes, kuna kostja vabatahtlikult alusetult saadud 23086,30 krooni ei tagastanud.
Rahuldamisele kuulub ka intressi nõue VÕS § 1032 lg 1, § 1035 lg 1-3, § 113 lg 1, § 94 alusel. Intressinõuet ega selle suurust kostja ei vaidlustanud. Intressi arvestus on korrektne ja intress tuleb hageja nõutud määras kostjalt välja mõista. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda.
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.