Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtuistung 02.03.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-10-3531 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 (kuni 30.06.2010 kehtinud redaktsiooni) sätestas, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. TCOÜ seaduslik esindaja esitas 22.01.2010 avalduse TCOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on vara arvestuslikus väärtuses 10 000 krooni, millest raha pangakontodel on 2 090.15 krooni, maksude ettemaks 1 kroon, sülearvuti jääkväärtusega 7 500 krooni, ebatõenäoliselt laekuv nõue CTOÜ vastu summas 391 947.33 krooni ja ettemaks hankijatele 592.05 krooni. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 2 208 586.50 krooni, suurimaks võlausaldajaks on U OY nõudega summas 1 291 753.07 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Töölepingud enamuse töötajatega on lõpetatud, v.a lapsehoolduspuhkusel viibiva töötajaga. Võlgnik on mitmel järjestikusel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 774 269.66 krooni, 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 363 130 krooni ja 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 813 537 krooni. Võlgniku omakapita ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -1 903 680 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital 1 128 014 krooni ja seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 741 614 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, võlgniku majandustegevus on lõppenud ning enne seda olnud aastaid kahjumlik, siis ei ole võlgniku kasumlik majandustegevuse jätkamine võimalik ja seetõttu on võlgnik PankrS § 1 lg 3

2-10-3531 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund on tema majanduslikust olukorrast tulenevalt püsiva iseloomuga. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatuse liige osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapita ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital – 1 903 680 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -1 128 014 krooni ja seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 741 614 krooni. eeltoodust tuleneb, et võlgniku kohustused ületasid võlgniku vara olulisel määral juba 2007. a ja seetõttu pidanuks võlgniku juhatuse liikmed ÄS § 180 lg 51 tulenevalt esitama pankrotiavalduse kohtule juba 2007. a. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu on võlgnik muutunud varatuks ja seetõttu on süvenenud võlgniku maksejõuetus. Tulenevalt KarS § 384 on maksejõuetuse põhjustamine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluskulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja sellest tulenev maksejõuetuse süvendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks 2009. a suvel tekkinud tellimuste mahu vähenemine miinimumini, mille põhjustas Soome Vabariigi ja Rootsis Kuningriigi majanduslik olukord. Samuti lõppesid toorainete ja lisandite tellimused ja mitmed hankijad sattusid raskesse majanduslikku olukorda ega suutnud oma kohustusi ettevõtte ees täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei saa võlgniku põhjendusi pidada päris adekvaatseks, kuna see on vastuolus pankrotimenetluse käigus väljaselgitatud asjaoludega. Võlgniku endise juhatuse liikme JR kinnitusel lõppes võlgniku aktiivne majandustegevus juba aprillis 2009. a ja juba enne seda oli otsustatud ettevõtte tegevus peatada ning klientidele saadeti väljateated tegevuse peatamise kohta. Seega ei saa kaupadetellimuste lõppemist pidada võlgniku üheks maksejõuetuse põhjuseks. Tellimuste vähenemine on üheks, kuid mitte põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks pidada ka võlgniku juhatuse liikmete tegevust: võlgniku juhatuse liikmed ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, kuigi ettevõtte omakapital oli negatiivne. Õigeaegse pankrotiavalduse esitamise korral oleks olnud suurem võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus on käesolevas pankrotimääruses eelnevalt andnud hinnangu võlgniku juhatuse liikmete tegevusele seoses pankrotiavalduse mitteõigeaegse esitamisega ja sellest tulenenud maksjõuetuse süvenemisele. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esinevad vara tagasivõitmise võimalused. Võlgnik on 11.05.2009, s.o perioodil, mil võlgniku makseraskused olid alalise iseloomuga, teinud väljamakse summas 190 000 krooni Ameerika Ühendriikide äriühingule CI. Arve oli esitatud LJP JV poolt, kes on võlgniku osanikuks, aastatel 2005 – 2009 osutatud konsultatsiooniteenuste eest, mis osutati CI kaudu. Alates võlgniku asutamisest ei ole on eelnimetatud ettevõte tegelenud Ameerika Ühendriikide turuga ega ole võlgnikule ühtegi arvet esitanud. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile esitanud dokumente, mis kinnitaks äriühingu CI olemasolu. Kuna võlgnik on teinud eelnimetatud väljamakse oma lähikondsele ajal, mil võlgniku makseraskused olid alalise iseloomuga, siis on võimalik eelnimetatud tehing tagasi võita.

2-10-3531

Harju Maakohtu 04.03.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja komandatele isikutele maksta kohtu deposiiti 20 000 krooni TCOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani kohtu deposiiti tasutud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna TCOÜ ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb TCOÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.