Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-10-9726 võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on äriühingu tegevusvaldkonnaks juuksuriteenustele spetsialiseeruva ilusalongi pidamine. Äriühingu tegevusest laekuv tulu katab vaevalt vaid osa äriühingu otsesest tegevuskulust. Äriühing ei ole võimeline tasuma varasematel perioodidel kogunenud üürivõlgnevust ega ka tulla toime jooksvate kulude korrektse tasumisega. Ajutine pankrotihaldur on 06.04.2010 esitanud ajutise halduri aruande, millest nähtub, et võlgnikul vara on ligikaudu 15 000 krooni. Kohustusi võlausaldajate ees on võlgnikul ajutise halduri hinnangul vähemalt 273 251.26 krooni. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks asjaolu, et võlgniku igakuised müügikulud esmajoones üürikohustused, on võlgniku müügituluga võrreldes olnud ebaproportsionaalselt suured. Ajutisel halduril ei ole andmeid selle kohta, et võlgnik oleks põhjustanud oma maksejõuetuse kuriteoga. Ilmselt on põhjendamatult viivitatud pankrotiavalduse esitamisega. Võlgniku varadest ei piisa pankrotimenetluse katmiseks, mistõttu tuleb ajutise halduri hinnangul lõpetada menetlus raugemisega, pankrotti välja kuulutamata, juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ei maksa kohtu deposiiti 20 000 krooni edasise pankrotimenetluse jätkamiseks. 13.04.2010 määras kohus T OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstavaks summaks 20 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud.

II Kohtuistung 07.04.2010 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

2-10-9726 PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 (kui 30.06.2010 kehtinud redaktsioon) sätestas, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 136 (alates 01.07.2010 kehtima hakanud redaktsioon) sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. T OÜ seaduslik esindaja esitas 01.03.2010 avalduse T OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku vara väärtuseks on ca 15 000 krooni ja see koosneb kasutatud riietest. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 273 251.26 krooni. Võlgniku majandustegevus on kahel järjestikusel aastal olnud kahjumlik: 2008. a on majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 101 509 krooni ja 2009. a majandustegevuse tulemuseks on olnud kahjum 201 200 krooni. Võlgniku omakapital ei vasta alates 2008. a ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2008 on võlgniku omakapital olnud -61 509 krooni ja seisuga 31.12.2009 on omakapital olnud -161 200 krooni. võlgniku majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega on lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tema majandustegevus on lõppenud ning puuduvad võimalused selle taastamiseks, siis on võlgniku PankrS § 1 lg 3 tulenevalt püsivalt maksejõuetu. Võlgniku põhitegevuseks oli juuksuri- ja muu iluteenindus. Võlgnik tegutses alates 2008. a detsembrist aadressil XXX EI nime alla. Teiseks võlgniku põhitegevuseks oli kasutatud riiete müük. Majandustegevus toimus ilusalongis kuni 2009. a lõpuni ja kasutatud riiete kaupluses

2-10-9726 kuni 15.02.2010. Võlgniku ilusalongis töötas 4 juuksurit, kes tasusid võlgnikule kohatasu 3 500 krooni kuus, kokku 14 000 krooni, samas nähtub võlgniku raamatupidamisdokumentidest, et arveldused ilusalongiga toimusid sularahas. Dokumentidest nähtuvalt on võlgnik arvestanud ilusalongist saadud maksetena oluliselt suuremaid summasid, kui eeltoodud 14 000 krooni, näiteks 2009. a oktoobris on maksetena näidatud 26 640 krooni, novembris 18 240 krooni ja detsembris 18 160 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on seetõttu võlgniku sissetulekud olnud suuremad, kui nelja juuksuri poolt igakuiselt tasutud 3 500 krooni. Kasumiaruandest nähtuvalt oli võlgniku müügikäive ilusalongis koos käibemaksuga ajavahemikul 01.01.2008-31.12.2009 277 799.35 krooni, millest tuleneb, et arvestuslik keskmine tulu 13 tegevuskuu jooksul oli kuus 21 370 krooni. Ka kasutatud riiete kaupluses toimus arveldamine sularahas. Võlgniku selgituse kohaselt oli kuu keskmine müügikäive kuni 10 000 krooni kuus. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud kaupluse kassamaksete aruannetest nähtuvalt on näiteks 2009. a oktoobris tehtud sularaha sissemakseid summas 3 365 krooni, novembris 11 249 krooni ja detsembris 10 539 krooni. Ajutine pankrotihaldur on pisteliselt kontrollinud võlgniku esitatud kassategevuse aruandeid ajavahemiku 01.10.2009-22.01.2010 kohta ja on leidnud, et näiteks 2009. a näitajad erinevad oluliselt, kuna kassamaksete aruande kohaselt on oktoobrikuu maksete kogusumma 3 365 krooni, kuid kassategevuse aruande kohaselt on vaid 16.-30. oktoobri 2009 maksed kokku 7 310 krooni. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentidest nähtuvalt on korduvalt ostetud erinevatelt äriühingutelt kasutatud riideid, viimati 12.01.2010. Ostjatele väljastatud kassatšekke ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole. Võlgniku juhatuse liikme H. B selgituste kohaselt tehti viimane inventuur kaupluses 2009. a augustis eelmise juhatuse volituste kehtivuse ajal. Pärast seda on riideid juurde ostetud, kuid nende üle ei ole arvestust peetud. Võlgniku laovarude nimekirja kohaselt on kauplusesse arvele võetud kaupu kogusummas 14 694 krooni eest ja ilusalongi 4 915.84 krooni eest, kokku summas 19 610 krooni. Sama summa on kajastatud ka võlgniku bilansis seisuga 31.12.2009. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud ajutise pankrotihalduri nimetamise aja seisuga laovarude nimekirja ning laovarude liikumise aruannet, kust nähtuks vara ostu ja müügi nomenklatuur, kogus ja väärtused. Võlgniku kaupluse sulgemise järel jäi võlgniku müümata 18 kotti kasutatud riideid, mille väärtust võlgnik ei tea. Ilusalongi sulgemisel oli võlgnikul bilansis kaupadena kajastatud vara, mis võlgniku esindaja selgituse kohaselt koosnes ca 20 ühikust erinevast juuksuri- jms tarvetest, mis olid kasutusel sisustuselementidena ja mille asukohta võlgniku juhatus ei tea. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud ÄS § 183 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Võlgniku juhatuse liikmed jätsid korraldamata nõuetekohaselt majandustegevuse kohta algandmete kogumise ja majandustegevuse tulemuste arvestamise, mille tõttu raamatupidamisdokumendid ei kajasta õigesti võlgniku majandustulemusi. Võlgnik ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud ja on lõpetanud majandustegevuse dokumenteerimise 2009. a detsembris. Seega leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust. Karistusseadustiku (KarS) § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustus süütegu. Võlgniku kasumiaruandest nähtub, et tööjõukulud (töötasu koos kõikide maksudega, s.h koos sotsiaalmaksuga) on olnud tegevuse algusest kuni 31.12.2009 kokku 57 167 krooni. 2010. a jaanuaris on võlgnik deklareerinud väljamakseid kahele töötajale, mõlemale brutosummas 4 350 krooni. Nimetatust ilmneb, võlgniku tööjõukulud on olnud tema tegevusperioodil väiksemad, kui oleks kulunud vähemalt ühe alammääras töötasuga töötaja töötasuks võlgniku tegevusperioodil. Eeltooduga võib kaasneda ka võlgniku juhatuse liikmete poolt

2-10-9726 maksukorralduse seaduse § 8 lg 1 tuleneva maksude arvestamise ja tasumise kohustuse rikkumine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, mis on raskendanud ja osaliselt võimatuks teinud võlgniku reaalse majandustegevuse väljaselgitamise ning esineb kahtlus, et võlgniku juhatuse liikmed võivad olla rikkunud maksude arvestamise ja tasumise kohustust ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud raske juhtimisvea. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vastanud alates 2008. a ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -61 509 krooni ja seisuga 31.12.2009 oli omakapital -161 200 krooni. Kuigi võlgniku omakapital ei vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a, ei järginud võlgniku juhatuse liikmed ÄS § 180 lg 51 nimetatud tähtaega pankrotiavalduse esitamisel. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 01.03.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liikmed, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jätsid pankrotiavalduse esitamata seadusest tuleneva tähtaja jooksul, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine on karistusseadustiku kohaselt süütegu, siis on võlgniku juhatuse liikmed on toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuskirja kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku juhatuse liikmed said märkimisväärsest üürivõlast üürileandjale teada alles pärast juhtimise ülevõtmist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks rasked juhtimisvead. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. Kohus on eelnevalt käsitlenud võlgniku juhatuse liikmete raskete juhtimisvigade olemust ja lisaks nimetatule leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud hoolsuskohustust. Võlgniku juhatuse liikmed on avaldanud, et ei olnud teadlikud suurest üürivõlast enne nende juhatuse liikmeks nimetamist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul osales võlgniku juhatuse liige Heli B võlgniku majandustegevuses juba 2009. a märtsist ja pidi üürivõla olemasolust olema teadlik kasvõi seetõttu, et tegemist on väga väikese ettevõttega. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustuse komponentideks on hoolsus, informatsiooni kogumine ja riskide hindamine. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole olnud piisavalt hoolsad informatsiooni kogumisel, samuti ei ole nad hinnanud riske, mis kaasneb igakuiste suurte üürikuludega olukorras, kus äriühingul oli juba eelnev üürivõlg ning on sellises olukorras jätkanud võlgniku majandustegevust, mis tõi kaasa võlgniku muutumise varatuks. Seega on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud hoolsuskohustust. Lisaks nimetatule seisneb võlgniku juhatuse liikmete hoolsuskohustuse rikkumine selles, et neil puudub informatsioon võlgniku bilansis kajastatud vara – erinevad juuksuritarbed – asukohast. Koosmõjus eeltoodud juhtimisvigadega on võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead toonud kaasa äriühingu maksejõuetuse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalusi, kuna võlgnik on tasunud MH kahel korral 10 000 krooni, mille kohta kassa väljamineku orderil on selgituseks märgitud laenulepingu nr 1 osaline tagasimakse. Laenulepingut ajutisele pankrotihaldurile esitatud ei ole. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud võlgniku juhatuse allkirjastamata otsuse nr 1 kohaselt on 01.10.2009 otsustatud maha kanda võlg juhatuse liikmele MH summas 57 140 krooni. Eeltoodust tulenevalt võib esineda alus vara tagasivõitmiseks, kuna puudub

2-10-9726 laenuleping, mille alusel laenukohustust tagasi maksti, samuti on juhatus vastu võtnud otsuse laenu mahakandmise kohta ning laen on tagastatud võlgniku lähikondsele pärast võlgniku püsivalt maksejõuetuks muutumist. Lisaks nimetatule esineb alus võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamiseks nende poolt toime pandud raskete juhtimisvigadega põhjustatud kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohtu 13.04.2010 määrusega tegi kohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda T OÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 20 000 krooni. Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani kohtu deposiiti tasutud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna T OÜ-l ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb T OÜ pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.