Tsiviilasi nr 2-10-50270
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
03. detsember 2010a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-50270
Tsiviilasi
Salunimus OÜ avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Võlgnik: Salunimus OÜ (registrikoodxxxxxxxxx; asukoht Vilina küla Jõgeva vald Jõgevamaa 48404); juhatuse liige Rxxx Mxxxxx (aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Võlgniku lepinguline esindaja: Ene Ahas (Advokaadibüroo Lillo ja Lõhmus, Rävala pst 8 Tallinn 10143, e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (OÜ Prolex, Uus 11-33 Tartu 50603, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
22.11.2010. a
ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Menetluskulude jaotus Tasuda ajutise pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise halduri tasu ja kulud määratakse kindlaks eraldi määrusega. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
Võlgnik OÜ Salunimus esitas 13.10.2010.a. Tartu Maakohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse põhjal olid makseraskuste tekkimise põhjused järgmised: 2007.a. toimus vargus 214 000 krooni väärtuses (+käibemaks). Varastati saematerjali, mille kohta esitati politseile avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks. Menetlus lõpetati, kuna ei tuvastatud isikuid, kes varguse toime panid. Töödejuhataja ei täitnud nõuetekohaselt töölepingust tulenevaid kohustusi, millega tekitas otsese varalise kahju summas 140 000 krooni. Vastav rikkumine avastati 28.11.2008.a. 2009.a. tekkisid makseraskused, mis said alguse eelnimetatud sündmustest ja mida süvendas turusituatsiooni muutus – nõudluse langus, koostööpartnerite makseraskused. Alalised makseraskused kujunesid välja pärast seda, kui selgus, et üks hankija (Westendintie 35b AS OY) jättis tasumata arveid kokku summas 36 000 EUR. Ettevõtte juhatus ja ainuosanik on otsinud võimalusi makseraskuste ületamiseks, kuid praeguseks on tekkinud olukord, kus on ammendunud võimalused sissenõutavaks muutunud võlgnevuste likvideerimiseks võlausaldajate ees ja juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, kehtivaid töölepinguid ei ole.
21.oktoobri 2010.a. a määrusega otsustas kohus võtta avaldus menetlusse ja algatada Salunimus OÜ pankrotimenetlus. Kohus määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Taela. Määrusega 21.10.2010 peatas kohus Salunimus OÜ vara suhtes toimuvad sundtäitmised. Kohus edastas määruse äriregistrile ja 22.10.2010 avaldati see ka väljaandes Ametlikud Teadaanded 22.11.2010. a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande Salunimus OÜ majandusliku olukorra kohta.
Võlgniku selgituste kohaselt on mõlemad sõidukid täielikult amortiseerinud, sõidukitel puudub turuväärtus. Kokku varad 55 759,89 krooni.
2007.aastal ettevõttes toimunud saematerjali vargus ei saa olla maksejõuetuse peamiseks põhjuseks. 2008.aastal töödejuhataja poolt põhjustatud varalise kahju tekitamine summas 140 000,00 krooni ei saanud samuti põhjustada äriühingu püsivat maksejõuetust, kuna majandusaasta kahjum oli 1,4 miljonit krooni ja sellest tingituna tekkisid makseraskused. Ajutise halduri hinnangul on äriühingu maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008.aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis saavutas oma kõrgpunkti 2009.aastal. Selle tõttu pooleliolevad ehitusprojektid külmutati, uusi ei algatatud, kinnisvaraalane ehitustegevus seiskus. Kuid võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks oli elamute ja mitteeluruumide ehitus. Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku ehitustööde maht ja käive vähenes sedavõrd, et kahjumit ei suudetud vältida, samuti täita oma kohustusi, mis näitavad selgelt tõusutrendi. Arvestades võlgniku poolt esitatud bilanssi 21.10.2010 seisuga, on võlgniku kohustused kokku 1 812 826,00 krooni, millest 1 041 679 krooni ehk 57,46 % on maksuvõlad. On
arusaamatu, miks ei lõpetatud kahjumlikku majandustegevust ära varem. Praeguseks ületavad äriühingu võlakohustused äriühingu varasid, võimalused ettevõtte tervendamiseks puuduvad, võlausaldajatele ei ole võimalik tasuda, mistõttu maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Äriühingu juhatuse liige ilmselgelt nägi juba 2008.aasta kasumiaruannetest, et ettevõte majandab kahjumiga ja tulenevalt sellest oleks pidanud ettevõtte juht nägema esimesi ohumärke. Vaatamata sellele jätkati kahjumlikku majandustegevust ja loodeti, et olukord iseenesest paraneb. 2009. ja 2010.aastal kahjumi tootmine jätkub ja juhil puudub tahe või finantsarvudest arusaamine, sest kahjumlikku tegevust ei lõpetata ja äriühingu majandustegevus jätkub vaatamata sellele, et omakapital on alates 2009.aastast negatiivne ja äriühing majandab alates 2008.aastast kahjumiga. Majanduslikult käsitletavaks juhtimisveaks on planeerimisoskuse puudumine muutuvas keskkonnas tegutsedes ja majandustegevuse arvandmetest mittearusaamine ja seetõttu järelduste – muutuste mitte tegemine ettevõtte tegutsemise kavas. Ajutise halduri hinnangul tulnuks pankrotiavaldus esitada juba 2010.a. alguses ja mitte oodata 11.okoobrini. Juhatuse liige, jättes õigeaegselt pankrotiavalduse esitamata pani selle kohustuse täitmata jätmisega toime õigusvastase teo, milleks oli seaduses ettenähtud kohustus, mille ta pidi isiklikult täitma, et äriühingu võlausaldajatele ei tekiks kahju. Tegemist on KarS § 3851 järgi kvalifitseeritava kuriteoga juhatuse liikme poolt.
Seisuga 21.10.2010 on võlgnikul kohustusi 1 832 631,91 krooni, võlgniku vara väärtus 55 759,89 krooni. Võlgnik on maksejõuetu. Äriühingul puudub maksevõime. Kohustused ületavad äriühingu vara väärtust. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks 2008.aastal alanud üleüldine majanduskriis, mis 2009.aastal süvenes ja mille tõttu võlgniku poolt pakutavate ehitusalaste teenuste maht märkimisväärselt vähenes, mis tõi kaasa müügitulu vähenemise, käibe languse ja iga-aastase kahjumi, millest tingituna ei suutnud võlgnik täita oma kohustusi. KOHTUISTUNG ja POOLTE TÄIENDAVAD SEISUKOHAD Kohtuistungil 22.novembril ja võlgniku esindaja seisukohale, et ettevõte on maksejõuetu ja pankrot tuleb välja kuulutada. On toimunud muutus võlgniku varade ja kohustuste koosseisus: on toimunud laekumine ja rahalised vahendid on suurenenud, vahendid pankrotimenetluse kulude katteks on olemas. Võlgnikul olemas olnud sõidukid on utiliseeritud. Töölepingud lõpetatud. Huvide kese on Soomes, kuna tegevus toimus 90% Soomes ja 10% Eestis. Võlausaldajaid ei tohiks Soomest enam juurde tulla. Võlgnik on maksukohuslane Eestis. Vastuväiteid ajutise halduri tasutaotlusele ei ole. Võlgniku esindaja edastab juhatuse liikme seisukoha, et ei ole nõus sellega, et pankrotiavalduse esitamisega viivitati. Juhatuse liige soovib tõendada, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on vabandatav. Ajutine haldur jäi seisukohale, et võlgnik on pankrotiavalduse esitanud põhjendamatult hilja. Enamus Maksu- ja Tolliameti nõudest on tulu- ja sotsiaalmaks. Võlgnik on maksejõuetu ja pankrot tuleks välja kuulutada.
Kohus, kuulanud ära võlausaldajate seisukohad, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu poolt uuritud materjalidest nähtub, et Salunimus OÜ on maksejõuetu PankrS § 1 mõistes. Ajutine pankrotihaldur on ajutise menetluse käigus kindlaks teinud, et võlgnikul on võlgasid kokku vähemalt 1 832 631.91 krooni väärtuses ja vara 55 759.89 krooni väärtuses. Võlgnikul puuduvad vahendid nõuete täitmiseks ja igasugune esemeline vara. Võlausaldaja (Maksu- ja Tolliamet) nõuded on muutunud sissenõutavaks juba 2008. aastal. Eeltoodu alusel võib järeldada, et võlgniku maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks PankrS § 31 lg 1 järgi. Kohus nõustub ajutise halduriga võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas ja samuti sellega, et juba 2010.a. alguses olid objektiivselt olemas äriühingu maksejõuetuse tunnused. PankrS § 28 lg.1 avalduse esitamine jääb pankrotimenetluse käigus halduri pädevusse. Kuna pankrotiavalduse esitamisega viivitamine ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, ei märgi kohus seda määruse resolutiivosas. Kohus määrab võlgniku pankrotihalduriks Sirje Taela, kellel on kohtu usaldus, kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on selleks kohtule ka oma nõusoleku andnud. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 28. detsember 2010. a kell 11.00 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
Pankrotimenetluse kuludeks on ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud. PankrS § 150 lg.2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega. Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.