2-10-26292/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

11.Menetluskulud jätta täies ulatuses DB kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus 02.06.2010.a. on OÜ SMesitanud Harju Maakohtule avalduse DB pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.06.2008.a. Osaühingu V osa müügilepingu. Osa müügihinnaks oli 500 000 krooni, millest 50 000 krooni kohustus võlgnik tasuma hiljemalt 10.06.2008.a. ja ülejäänud ostuhinna summas 450 000 krooni hiljemalt 30.12.2009.a. osamaksetena summas 25 000 krooni kuus. Võlgnik kohustust nõuetekohaselt ei täitnud ning seisuga 01.06.2010.a. võlgneb võlausaldajale 350 000 krooni. Maksekohustuse mittetäitmisel oli osa müügilepingu kohaselt õigus võlausaldajal nõuda võlgnikult viivist 0,03% ostuhinnast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seisuga 14.05.2010.a. moodustab viivisevõlgnevus 26 850 krooni. 11.01.2008.a. sõlmisid OÜ SMja OÜ V laenulepingu summas 25 000 krooni tähtajaga 01.06.2007.a. 04.06.2008.a sõlmisid OÜ SM ja DB käenduslepingu võetud laenu solidaarses tagamises koos laenuvõtjaga OÜ V . 2009.a alates on OÜ V majandustegevus lõppenud, mistõttu on võlausaldaja esitanud nõude DB summas 29 800 krooni, millest põhivõlg on 25 000 krooni ja intress 4 800 krooni. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajal võlgniku vastu hagi esitamise seisuga tulenev nõue 404 970 krooni. Võlausaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatuse (01.03.2010.a.), milles andis võla summas 404 970 krooni tasumise tähtaja kuni 15.03.2010.a. Võlgnik oma kohustust võlausaldaja ees ei täinud ja ei ole seda käesoleva ajani teinud. Võlgniku vastus Võlgnik pankrotiavaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada DBpankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Jüri Ti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja nõude aluseks on 04.06.2008.a. sõlmitud osaühingu V osa müügileping ja 11.01.2008.a. sõlmitud OÜ SM ja OÜ V vaheline laenuleping summas 25 000 krooni tähtajaga 01.06.2007.a. 04.06.2008.a sõlmisid OÜ SM ja DB käenduslepingu võetud laenu solidaarseks tagamiseks koos laenuvõtjaga OÜ V . PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest:1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 01.03.2010. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse 03.03.2010. a (tl 45). Võlgnik kohustust ei täitnud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub ja kohustuste maht on 6 415 998 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et maksejõuetuks muutus võlgnik 2009 aastal, mil võlgnik ei suutnud täita endale võetud kohustusi ja pidi nende täitmiseks hakkama täiendavaid laenusid võtma. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul äritegevuseks optimistlikult võetud laenud, äride lohakas juhtimine ja pillav ümberkäimine laenatud rahaga. Maksejõuetuse põhjuseks Pankrotiseaduse §22 lg 5 mõistes võib olla KarS § 384 kirjeldatud teo toimepanemine. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur Jüri T on esitanud tasunõude 11,5 töötunni eest kokku summas 10 350 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 10 350 krooni ja tehtud kulutuste eest 440.40 krooni. Võlgnikul vara puudub, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu ja kulutused väljamaksmisele võlausaldaja poolt ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi arvelt. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. Karin Sonntak Kohtunik