Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-22006
Otsuse kuupäev
Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
IIOÜ hagi FJA ́i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind on 183 159.08 krooni. Hageja: IIOÜ Registrikood XXX XXX Lepinguline esindaja Carlo K Kostja: FJA Isikukood XXX XXX Lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Andrias Palmits Advokaadibüroo Paas & Partnerid Tammsaare Ärikeskus A. H. Tammsaare tee 47 11316 Tallinn T 684 1220 E [email protected] W www.abpp.ee
Kohtuistungi aeg
27.10.2010. a
Otsuse avalikult
kohtukantselei kaudu
teatavakstegemise koht
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 83 159.08 krooni ning viivis 3326.- krooni. Alates 10.05.2010. a mõista kostjalt välja viivis 0.02 % päevas võlgnetavalt summalt kuni nõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud jätta 55% ulatuses hageja ning 45% ulatuses kostja kanda. Menetluse asjaolud ja poolte seisukohad: Hagiavalduse kohaselt sõlmis Osaühing R (registrikood XXX, asukoht XXX) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu (edaspidi Laenuleping). Laenulepingu p 2 kohaselt oli väljamakstud laenu sihtotstarbeks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud ning Saaremaal XXXkinnistu (edaspidi XXX kinnistu) ostmine ja arendamine. Saadud laen oli tagatud esialgse võlausaldaja EL(isikuood XXX, edaspidi Esialgne võlausaldaja) omandis olnud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud Harku vallas Rannamõisa külas asuvale XXXkinnistule (edaspidi XXXkinnistu) seatud hüpoteegi ning ELja kostja käendusega. Hageja andmetel puudub vaidlus, et Osaühing R jäi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile võlgu 278 159.08 krooni, mille tasus EL. Hageja selgituste kohaselt ei olnud tal võimalik oma nõuet Osaühingu R vastu maksma panna. EL on kaaskäendajana kostja suhtes seadusest tulenev tagasinõudeõigus, mis on nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel hagejale loovutatud. Vaatamata võlateatistele ei ole kostja tagasinõuet hüvitanud. Tagasinõude suurus on hageja andmetel 183 159,08 krooni, millele lisandub viivis, mille suurus hagi esitamise seisuga on 7 334,00 krooni. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja kostjalt kokku põhivõla 183 159,08 krooni ning viivise 7 334,00 krooni (kokku 190 493,08 krooni) välja mõista. Alates 10.05.2010. a palus hageja kostjalt välja mõista viivist 0.02 % päevas võlgnetavalt summalt kuni nõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu, juhtides tähelepanu asjaolule, et esialgne võlausaldaja EL on tema omandis olnud XXX kinnistu 11.11.2009. a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel võõrandanud PP’ile (isikukood XXX) ja MON‘le (isikukood XXX). Viidatud asjaõiguslepingu p-de 2.2.1 ja 2.2.2. kohaselt on osa XXX kinnistu ostuhinnast tasutud
hüpoteegipidaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, täites selliselt Osaühing R laenulepingust tuleneva kohustuse. Samas on jätnud hageja selgitamata, et samal kuupäeval, s.o. 11.11.2009. a, on EL ning Osaühing R sõlminud ka asjaõiguslepingu XXX kinnistu omandi üleandmiseks. XXX kinnistu omand anti Osaühingult R üle seetõttu, et EL võõrandas tema omandis olnud XXXkinnistu ning täitis seega Osaühingu R laenulepingust tuleneva kohustuse. XXX kinnistu omandi üleandmisega on Osaühing R kui põhivõlgnik oma võimalikud nõuded esialgse võlausaldaja EL kui käendaja ees rahuldanud.
Seega palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Hageja kostja selgitustega ei nõustunud ning märkis, et XXX kinnistu omandi andis EL üle Osaühing RG, mitte põhivõlgnik Osaühing R . Lisaks eeltoodule oli tegu müügilepinguga, ostuhind on tasunud ning see on ka lepingus fikseeritud Kostja väidetel oli tehing rahatu ning XXX kinnistu omandi üleandmise eesmärgiks oli vabastada kostja käendaja kohustustest. Asjaolu, et leping XXX kinnistu üleandmiseks sõlmiti Osaühinguga RG, mitte Osaühinguga R võttis kostja omaks, kui leidis, et eeltoodu ei muuda tehingu eesmärki. Põhivõlgniku Osaühing R kohustuse esialgse võlausaldaja EL ees võis täita ka kolmas isik, s.o Osaühinguga RG, mille juhatusse kostja kuulub. XXX kinnistu väärtus on hageja nõudest oluliselt suurem ning hagi on seega pahauskselt esitatud.
Kohtuistungil jäid pooled varemesitatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused: Lähtuvalt VÕS § 142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga võlausaldaja ees kolmanda isiku (põhivõlgniku) kohustuste täitmise eest vastutama. Oma olemuselt on käendusleping võlaõiguslik leping, millega üks isik (käendaja) võtab endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees teatud kolmanda isiku (põhivõlgniku) poolsete kohustuste nõuetekohase täitmise eest võlausaldajale. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Seega on väär järeldada, et võlausaldajal on nõue käendaja vastu üksnes siis, kui tuvastatakse, et põhivõlgnik oma kohustusi ei täida (nr 3-2-1-113-06). Tsiviilkolleegiumi selgituste kohaselt mitme käendaja olemasolul ei pea võla tasunud käendaja kandma üksinda põhivõlgniku maksevõimetuse riisikot, vaid seda peavad kandma käendajad ühiselt (kohtuasi nr 3-2-1-55-05). Järelikult ei olene hageja nõudeõigus sellest, kas nõuet saab Osaühing R suhtes maksma panna või mitte. Vaidlus puudub selles, et Osaühing R (registrikood XXX, asukoht XXX) sõlmis Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga (registrikood 10221469, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn) laenulepingu. Laenulepingu p 2 kohaselt (toim lk 11) oli väljamakstud laenu sihtotstarbeks Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare kinnistusjaoskonna registriosa nr XXX all kinnistusraamatusse kantud ning Saaremaal XXXkinnistu (edaspidi XXX kinnistu) ostmine ja arendamine. Laen tagati XXXkinnistule seatud hüpoteegi ning kostja ning EL sõlmitud käenduslepinguga. Nähtuvalt kostjaga sõlmitud käenduslepingust on käendaja vastutuse ülempiiriks 400 000.- krooni (toim lk 16) ning EL sõlmitud käenduslepingu kohaselt on vastutuse ülempiir 190 00.- krooni (lk 42). Vaidlus puudub samuti selles, et Osaühingu R jäi Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile võlgu 278 159.08 krooni,
mille tasus EL. Seega analüüsib kohus alljärgnevaga, kas
XXX kinnistu omandi
üleandmine vabastab kostja hageja poolt esitatavast tagasinõudest. Nähtuvalt VÕS § 78 lg 1, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega on kohustuse täitmine kolmanda isiku (Osaühingule RG) poolt õiguspärane ning vaidlus taandub tõendatuse problemaatikale. Nimetatu tuvastamisel on määrava tähtsusega, kas EL on XXX kinnistu eest faktiliselt tasunud või mitte. Järelduvalt 11.11.2009. a sõlmitud kinnistu müügi ja asjaõiguslepingust võõrandas EL XXX kinnistu PP’ile (isikukood XXX) ja MON‘le (isikukood 37111110314). Viidatud lepingu pde 2.2.1 ja 2.2.2. kohaselt on osa XXX kinnistu ostuhinnast tasutud hüpoteegipidaja Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalile, täites sellega juba viidatud laenulepingust tuleneva kohustuse (toim lk 28 kuni 35). Leping, millega Osaühing RG XXX kinnistu ELv õõrandas on sõlminud samal päeval (toim lk 121). Lepingute ajastatus viitab kohtu hinnangul tehingute omavahelisele seosele. Lisanduvalt kohus märgib, et EL ning kostja äritegevus seostus XXX kinnistu soetamise ning väljaarendamisega. Kostja kuulus nii Osaühingu RG kui ka Osaühing R juhatusse, äriühinguid tehingute sõlmimisel esindades. Järelduvalt
hageja enda selgitustest (toim 146) oli EL isiklik huvi XXX kinnistu suhtes juba enne laenulepingu sõlmimist. Hageja andmetel võeti laen koos Osaühinguga R , sest laen ja kinnistu ostuhind oli soodne. Lisaks eeltoodule kinnitab kahe tehingu vahelise seose olemasolu laenu eesmärk. Laenulepingu p 2 järgi oli laenu sihtotstarve XXX kinnistu ost ning arendamine (toim lk 11). Seega on usutav, et äriedu luhtumisel ning makseraskuste tekkimisel kompenseeriti laenu tagasimaksmisest tulenevaid kohustusi sama kinnistuga. Kohus möönab, et 11.11.2009. a sõlmitud müügi- ning asjaõiguslepingu p 2.1 kohaselt on
ostuhind (100 000.- krooni) enne käesoleva lepingu sõlmimist üle antud. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et laenulepingu rahatuse tõendamisel saab laenaja tugineda asjaolule, et laenuandjal puudus laenamiseks raha, mistõttu ei olnud võimalik ka selle üleandmine laenajale (tsiviilasi nr 3-2-1-147-05). Põhimõte on kasutatav mistahes lepingu rahatuse tõendamisel. Asjaolu, et EL arvel vaidlusalust summat ei olnud, võttis hageja kohtuistungil omaks (toim lk 145). Ostuhinna faktilise tasumise tõendamiseks esitas kostja üksnes ECOÜ arve Nr
XXX (toim lk 143). Nähtuvalt arvest on kostja ostnud 93 600.00 krooni, tasudes selle eest 6 000.- EUR- i sularahas. Arvel on kohati topelttekst, kusjuures tekst on erineva tugevusastmega ning ositi udune. Lisaks eeltoodule puudub arvel kostja allkiri. Märkimisväärne on, et väidetavalt hoidis EL sularaha (6.000.- EUR- i) kodus, mis on summa suurust arvestades ebatavaline. Asjakohast põhjendust, miks ostuhind üldse sularahas tasuti, kostja ei esitanud. Ootuspäraseks arveldusviisiks on ülekandega tasumine. Mingeid selgitusi, mis arve usaldusväärsust põhistaksid, hageja kohtuistungil ei esitanud. Arve ehtsus on vaidlustatud, kaheldav ning kohus jätab analüüsitava tõendiga TsMS § 277 lg 4 alusel arvestamata.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 401 lg 4 kohaselt, kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. Taotlust asja sisulise arutamise täiendamiseks hageja ei esitanud, mistõttu kohus lõpetas asja sisulise arutamise, lähtudes otsuse tegemisel esitatud tõenditest.
Analüüsitut kogumis hinnates jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et XXX kinnistu müügi- ja asjaõigusleping on rahatu. Seega oli tehingu eesmärgiks käenduslepingust johtuva tagasinõue hüvitamine. Kohus nendib, et kostja väide tema puuduliku keeleoskuse kohta jäi tuvastamata. Keeleoskus on hinnanguline küsimus. Lepingu sõlmisel on kostja oma keeleoskust hinnanud selliselt, et lepingudokumendi suulisest tõlkimisest piisab. Samuti jäi kostja väide, mille kohaselt kinnistu väärtus oli lepingu sõlmimisel oluliselt kõrgem kui 100 000 krooni paljasõnaliseks. Kohus märgib, et XXX kinnistu müügi- ning asjaõiguslepingus on kinnistu ostuhinnaks märgitud 100 000 krooni. Lepingu sõlmimisel esindas Osaühingut RG kostja, mistõttu kinnistu ostuhind ning sellest järelduv kinnistu lepingujärgne väärtus pidi kostja jaoks vastuvõetav olema. Tõendid, mille kohaselt kinnistu väärtus ostuhinnast erineb, puuduvad. Kohtuistungi käigus võttis kostja omaks, et XXX kinnistu väärtus käesoleval ajal on 100 000 krooni. Arvestades kinnisvarahindade kestvat madalseisu puudub kohtul alus järeldada, et kinnistu väärtus oluliselt muutus. Seega asub kohus seisukohale, et XXX kinnistu väärtus kattis üksnes osa EL tagasinõudest ning rahuldamisele kuuluv tagasinõue on 83 159.08 krooni (183 159.08 – 100 000 = 83 159.08). VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist nõuda. VÕS § 173 lg 5 kohaselt nõude üleminekul seaduse alusel saab nõude omandaja õiguse kokkulepitud intressile ja leppetrahvile üksnes ulatuses, mis on tekkinud pärast nõude üleminekut. VÕS § 174 järgi käesolevas jaos nõuete ülemineku kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt muude õiguste üleminekule, kui seadusest või õiguse olemusest ei tulene teisiti. Nõude ülemineku kuupäevaks on 11.11.2009. a. Seadusjärgne viivise määr vaidlusalusel võlaperioodil on VÕS § 94 lg 1 kohaselt 8 % aastas ning ühes päevas 0,021 % (s.o 16.63 krooni päevas). Viivise arvutamisel lähtub kohus tõendamist leidnud tagasinõude suurusest. Hagi esitamise seisuga oli viivitatud päevi 200 ning väljamõistetava viivise suurus on seega 3326.- krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Alates 10.05.2010. a mõistab kohus kostjalt välja viivis seega 0.021 % päevas võlgnetavalt summalt kuni nõude täieliku tasumiseni.
Dokumentaalseid tõendeid, mida eraldi ei ole analüüsitud, hindab kohus kogumis usaldusväärseks. Tõendi usaldusväärsuse problemaatika tõstatus üksnes ECOÜ arve suhtes. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled menetluskulud võrdelistes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul jagab kohus menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Väljamõistmisel on menetluskulud tasaarvestuslikud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.