Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-130-10 Tartu, 2. detsember 2010. a Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Margus Konsapi hagi Anatoli Kanajevi, Viktor Kaasiku ja Raini Nõmmiku vastu juurdepääsu määramiseks kinnistule ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-24772 Margus Konsapi määruskaebus Hageja Margus Konsap (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja Anatoli Kanajev (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Leon Glikman Kostja Viktor Kaasik (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja Raini Nõmmik (isikukood xxxxxxxxxxx) 15. november 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 2-05-24772 lepingulise esindaja kulude väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Margus Konsapilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Anatoli Kanajevi kasuks välja õigusabikulude katteks 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni.
3.Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
4.
Lugeda kohtumääruse kehtiv resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
4.1.Võtta vastu Margus Konsapi hagist loobumise avaldus ja lõpetada menetlus Margus Konsapi hagis Anatoli Kanajevi, Viktor Kaasiku ja Raini Nõmmiku vastu juurdepääsu määramiseks kinnistule ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks.
4.2.Välja mõista Margus Konsapilt (isikukood xxxxxxxxxxx) Anatoli Kanajevi kasuks õigusabikulude katteks 60 000 (kuuskümmend tuhat) krooni.
4.3.Tagastada Margus Konsapile riigilõiv 2405 (kaks tuhat nelisada viis) krooni riigituludest, kandes selle Margus Konsapi pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxx (SEB Pank).
5.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Tagastada Advokaadibüroo Rando Antsmäe OÜ-le 2. juulil 2010 Margus Konsapi määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi Margus Konsapi (hageja) hagis Anatoli Kanajevi (kostja I), Viktor Kaasiku (kostja II) ja Raini Nõmmiku (kostja III) vastu juurdepääsu määramiseks kinnistule ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks. Kostja I vastu esitas hageja hagi 12. juulil 2005.
Hageja esitas 11. veebruaril 2009 maakohtule kostjate vastu esitatud hagist loobumise avalduse. Kostja I esitas taotluse menetluskulude 391 173 krooni 30 sendi väljamõistmiseks hagejalt.
2.Harju Maakohus võttis 30. aprilli 2009. a määrusega hagist loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse kostjate vastu. Maakohus jättis hageja riigilõivu osalise tagastamise taotluse rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 391 173 krooni 30 senti. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse kooskõlas 1. jaanuaril 2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) §-ga 3 enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS ei näinud ette riigilõivu tagastamist hagist loobumise korral, mistõttu jättis maakohus hageja riigilõivu osalise tagastamise taotluse rahuldamata. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS-i redaktsiooni § 62 lg 1 sätestas, et kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja esitas hagi kostja I vastu enne uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku jõustumist ning hagi teiste kostjate vastu pärast nimetatud aega, kõnealused tsiviilasjad liideti ning menetlust jätkati tsiviilasjas nr 2-05-24772. Maakohus leidis, et arvestades menetluses esile toodud asjaolusid, kostja I esitatud põhjendusi, hageja vastuväiteid ja menetluskulude suurust, tuleb kostja I taotlus rahuldada ning hagejalt kostja I kasuks välja mõista menetluskuluna 391 173 krooni 30 senti. Hageja on sisuliselt esitanud kostja I vastu mitu haginõuet. Asja on menetletud mitmes menetlusstaadiumis, mistõttu kostja I on olnud sunnitud kasutama kvalifitseeritud õigusabi ning kandma märkimisväärseid kulusid. Menetlusdokumentide hulk ja kostja I kogutud tõendite maht on väga suur. Hageja käitumine on olnud vastuoluline, kohut eksitav ja pahauskne, mistõttu on kohus korduvalt juhtinud hageja tähelepanu sanktsioonide kohaldamise võimalusele. Maakohtu hinnangul oleks praeguse tsiviilasja menetlemisel äärmiselt ebaõiglane käsitada teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiirina 50 000 krooni, arvestades tsiviilasja kogumahtu, milleks on 11 köidet ja millest suurem osa on menetlusosaliste seisukohad, erinevad taotlused ja tõendid. Kostja I on tõendanud menetluskulude kandmist arvete ja maksekorraldustega, mistõttu on maakohtu hinnangul menetluskulude suurus asjaolusid arvestades põhjendatud ning tunnitasu kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades tavapärane.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada osas,
millega maakohus jättis hagejale tagastamata riigilõivu 2405 krooni ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 391 173 krooni 30 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
4.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16. juuni 2010. a määrusega maakohtu määruse osas, millega jäeti rahuldamata hageja riigilõivu tagastamise taotlus, ning väljamõistetud õigusabikulu osas. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega mõistis hagejalt kostja I kasuks välja õigusabikulu hüvitamiseks 100 000 krooni ning tagastas hagejale riigilõivu 2405 krooni. Määruse menetluse lõpetamise kohta hagist loobumise tõttu jättis ringkonnakohus muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagist loobumise korral kohaldada avalduse esitamise ajal kehtinud seadust. Hagist loobumise ajal kehtinud TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust. Seega tuleb hagejale tagastada tasutud riigilõivust 2405 krooni ning määrus tuleb selles osas tühistada. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Selles tsiviilasjas ei ole kostja nõuet rahuldanud, seega tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud. Hagiavaldus on esitatud kohtusse 12. juulil 2005, tasutud on 60 krooni riigilõivu, ning hageja on esitanud sisuliselt kaks nõuet, s.o juurdepääsu määramine kinnistule ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kostjate nõusoleku andmise kohustuse tuvastamine. Riigikohtu 14. detsembri 2009. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-139-09 on leitud, et menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, milliseid kulutusi sai isik algselt ette näha. TsMSRS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Õige on hageja väide, et justiitsministri 23. augusti 1999. a määruse nr 42 "Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine" kohaselt oli hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Kinnistule juurdepääsu saamise nõuet luges kohus varaliseks nõudeks, kuid hageja sellega ei nõustunud. Riigikohtu 27. mail 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-47-08 tehtud otsuse kohaselt, kui hagi esitamise ajal kinnistule juurdepääsu võimaldamine oli kehtinud õigusaktide kohaselt hinnata hagi, mida tõendab riigilõivu suurus 60 krooni, siis advokaaditasu ülempiiriks saab olla 50 000 krooni. Ühtlasi on Riigikohus asunud seisukohale, et juurdepääsutasu nõude osas ei pea hagi esitama, seega on põhjendamatu ka nimetatud nõudelt menetluskulu tasumist nõuda. Selles tsiviilasjas on analoogne
olukord, mil hagi esitamisel oli praegune nõue kehtinud seaduse kohaselt hinnata hagi. Sisuliselt on hageja esitanud kaks nõuet, mis on hinnata hagid kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 mõttes, s.o kinnistule juurdepääsu nõude ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kostjate nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõude. Tulenevalt kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 2 luges ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks välja mõista ka teise nõude eest õigusabikulu 50 000 krooni. Õigusabikulu väljamõistmisel tuleb arvesse võtta nii menetlusaega kui ka asja keerukust. Toimiku materjalidest ilmneb, et kostja I on esitanud arvukalt erinevaid tõendeid ning vastuseid hageja väidetele. Menetlus on kestnud peaaegu neli aastat. Kostja I on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on õigusabikulude suuruseks tsiviilasjas kokku 391 173 krooni 30 senti. Nimekirjale on lisatud osutatud teenuse kirjeldus ja esitatud arved ning aruanne ajakulu kohta. Seega on kostja I täitnud TsMS § 1741 lg 1 nõude. Kostja I on tõendanud 391 173 krooni 30 sendi suuruse õigusabikulu kandmist ning kulud on seotud selle tsiviilasjaga. Vastaspoolelt lepingulise esindaja tasu väljamõistmine on aga piiratud. Juhindudes kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-st 2, tuleb lugeda õiglaseks ja mõistlikuks õigusabikulu suuruseks kokku 100 000 krooni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega hagejalt mõisteti kostja I kasuks välja 100 000 krooni, ning teha uus määrus, millega määrata hagejalt kostja I kasuks väljamõistetavad vajalikud ja põhjendatud kulud kostja I esindaja osutatud õigusabi eest, kuid mitte üle justiitsministri 23. augusti 1999. a määrusega nr 42 "Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine" kehtestatud 50 000 krooni suuruse ülempiiri. Muus osas palus hageja jätta ringkonnakohtu määruse muutmata. Justiitsministri 23. augusti 1999. a määruse nr 42 "Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine" kohaselt oli hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Ringkonnakohus kohaldas ja tõlgendas ebaõigesti kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2, kui ta mõistis määruskaebuse esitajalt välja õigusabikulu 50 000 krooni iga hagis esitatud nõude eest. Ringkonnakohtu seisukoht ei ole kooskõlas kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 mõttega. Hinnata hagi esemeks võis olla mitu mittevaralist nõuet. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 ja ka selle alusel kehtestatud määrus nr 42 ei sätesta, et justiitsministri 23. augusti 1999. a määrusega nr 42 kehtestatud hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiri 50 000 krooni võiks kohaldada hinnata hagi esemeks oleva iga nõude suhtes eraldi ning selle tulemusel mõista TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel hinnata hagi puhul poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest suuremas määras kui kokku 50 000 krooni. Kohtupraktikas tõlgendati ja kohaldati kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 selliselt, et isegi kui hinnata hagi esemeks oli mitu nõuet, ei mõistetud hagi rahuldamata jätmisel teiselt poolelt õigusabikulude hüvitamiseks välja advokaaditasu suuremas summas kui 50 000 krooni. Hageja lähtus kostja I vastu hagi esitamisel just sellisest TsMS § 61 lg 1 p 2 tõlgendusest ning kohtupraktikast ega osanud hagiavalduse esitamisel ette näha kostja I õigusabikulude hüvitamise
kulutustena suuremat summat kui TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel kehtestatud ülempiir 50 000 krooni.
7.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ning ringkonnakohtu määrus muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu õigusabikulude väljamõistmise osas. Tühistatud osas on TsMS § 695 ja § 691 p 5 alusel võimalik teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja lepingulise esindaja tasu 60 000 krooni.
9.Kooskõlas TsMS § 695 ja § 688 lg-ga 1 kontrollib Riigikohus ringkonnakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja 100 000 krooni.
10.Hageja leiab, et praegusel juhul kohaldas ja tõlgendas ringkonnakohus valesti kuni
31.detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2, kui ta mõistis määruskaebuse esitajalt välja õigusabikulu 50 000 krooni iga hagis esitatud nõude eest.
11.TsMSRS § 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31. detsembrini 2005 kehtinud TsMS § 62 lg 1 kohaselt, kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Justiitsministri 23. augusti 1999. a määruse nr 42 "Hinnata hagi puhul advokaadi abi eest väljamõistetava summa ülempiiri kehtestamine" kohaselt on hinnata hagi puhul teiselt poolelt väljamõistetava advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et praegusel juhul oli hageja esitanud kaks nõuet, mis olid hinnata hagid varem kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 mõttes, s.o kinnistule juurdepääsu nõude ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kostjate nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõude. Kummagi nõude puhul oli teiselt poolelt väljamõistetavaks advokaaditasu ülempiiriks 50 000 krooni, seega kokku 100 000 krooni. Samas ei nõustu kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et praegusel juhul on põhjendatud hagejalt välja mõista kostja kasuks kummagi hinnata hagi puhul lepingulise esindaja osutatud õigusabi eest tasu määruses nr 42 sätestatud ülemmääras. Kui esitatud on kinnistule juurdepääsu nõue ja sellega seoses kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue, ei nõua kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks kostja nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõue sellises määras lepingulise esindaja tööd, mis põhjendaks lepingulise esindaja tasu väljamõistmist selle nõude eest ülemmääras 50 000 krooni. Ringkonnakohtu määrus ei ole kolleegiumi arvates selles osas põhjendatud. Kolleegium peab praegusel juhul kahe hinnata hagi puhul, arvestades asja keerukust, põhjendatuks mõista hagejalt
kostja I kasuks välja kostja I õigusabikulude hüvitamiseks kokku 60 000 krooni.
12.Hageja määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Praeguses asjas on kautsjoni tasunud hageja eest Advokaadibüroo Rando Antsmäe OÜ. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009 kehtiva TsMS § 149 lg 8 alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada Advokaadibüroo Rando Antsmäe OÜ-le. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.