Kohtulahend

läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis Harju Maakohtu 21.11.2011 otsuse resolutsiooni muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsuse põhjendustega ning menetluskulud jäid hageja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsuse põhjendustega 30.04.2013. Avaldus ja menetluse käik Kostja II esindaja esitas 7.05.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et kostjale II on õigusabi osutatud tunnihinnaga 1100 krooni (käibemaksuta) ning alates 2011.a 75 eurot (käibemaksuta) 56,6h ulatuses, kokku 5 037 euro 63 sendi eest (käibemaksuga). Tulenevalt piirmäärast palub kostja II hagejalt välja mõista 4 473 eurot 82 senti. Lisaks palus kostja II märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldus kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et kostja II ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja I esindaja esitas 8.05.2013 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtus, et kostjale I on õigusabi osutatud tunnihinnaga 1100 krooni (käibemaksuta) ning alates 2011.a 75 eurot (käibemaksuta) 56,6h ulatuses, kokku 5 037 euro 63 sendi eest (käibemaksuga). Tulenevalt piirmäärast palus kostja I hagejalt välja mõista 4 473 eurot 82 senti. Lisaks palus kostja I märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avalduses sisaldus kinnitus, et kõik märgitud kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega ning et kostja I ei ole alates 22.12.2009 käibemaksukohustuslane. Hageja vastuväited Vastavalt hagile ja kohtuotsusele oli hagi hinnaks 125 334 krooni 52 senti, s.o 8 010 eurot 34 senti. Asjaolu, et hagi esitati solidaarsena kahe kostja vastu, ei mõjuta hagi hinda. Kooskõlas TsMS § 134 lg-ga 2 määratakse hagi hind kooskõlas nõude väärtusega. Seega on nõude väärtuseks nõude summa sõltumata sellest, mitme solidaarvõlgniku vastu see esitatakse. Nõude väärtuseks oli 8 010 eurot 34 senti, mitte aga kahekordne summa. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ on hagihinna puhul 8 010 eurot 34 senti maksimaalne väljamõistetava lepinguliste esindajate kulude piirmäär 4 470 eurot (2235 eurot ühe kostja kohta). Kohtulahendis on pandud menetluskulu hüvitamine hageja kanda ning välja on jäänud toomata, kuidas jagatakse menetluskulude hüvitamine ühe või teise konkreetse kostja kasuks. Kostja on nõudnud menetluskulude hüvitamist mitme esindaja poolt teostatud esinduse osas. Antud juhul oli tegemist tavalise rahalise nõudega, kus ei olnud vaja kasutada mingile väga kitsale õigusharule spetsialiseerunud advokaati. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3, mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse üksnes juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Käesolevas asjas ei ole alust hüvitada mitme lepingulise esindaja kulusid. Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 kohus kontrollib vastuväite esitamise korral lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kuna TsMS § 175 lg 1 käsitleb kulusid, siis tuleb esmalt tõendada kulu olemasolu. Teiseks tuleb põhistada ja tõendada nende vajalikkust. Piirmäära maksimumsummas hüvitatakse kulusid vaid erilise põhjendatuse korral. Vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-2-1-16-11 ja 3-2-1-112-09 peab olema menetluskulu hästi dokumenteeritud. Antud

menetluskulude nimekiri nendele nõuetele ei vasta. Arvete seerianumbrite loogika ei ole selge ega läbipaistev. Lisaks ei ole kostjad lisanud maksmist tõendavat dokumenti. Riigikohtu lahendite 3-2-1-112-09, 3-2-1-161-11, 3-2-1-43-10, 3-2-1-130-10, 3-2-1-161-11 kohaselt on õigusabikulu vajalikkuse kindlakstegemisel oluline sellele kulutatud aeg. Spetsifikatsioon on ilmselt ülepaisutatud, eriti seoses teise – viiekordselt kõrgendatud – makseosaga. Spetsifikatsioon käib ainult kostjale I esitatud arvete suhtes ja see on esitamata kostja II esitatud arvete osas. Spetsifikatsioonis välja toodud positsioonid ei vasta loogikale ega elulisele usutavusele. Näiteks 05.07.2010.a võttis hagiavalduse ja lisade lugemine aega 2,4h, 31.08.2010.a tutvumine menetlusdokumendiga 1,3h, 21.11.2011.a tutvumine kohtulahendiga 1h, 06.01.2012.a tutvumine apellatsioonkaebusega 1,4h. Alates Tallinna Ringkonnakohtu staadiumist on aga ajakulu ületanud igasuguse reaalsuse. Näiteks varasema menetlusega seotud toimikumaterjalidega tutvumine, millega pidi advokaat juba menetluse käigus tutvuma, ja Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tutvumine võtsid aega lausa 9h. 08.02.2013 kulus Riigikohtu otsuse lugemisele 1,5h, ja 01.03.2013 vastaspoole seisukohtadega tutvumisele kulus 2,2h. Selliste dokumentide läbilugemine ei saa nii palju aega võtta ja tegemist on selgelt ülepaisutatud spetsifikatsiooniga. Spetsifikatsioonidest nähtub, et õigusabi on osutatud erinevatel kuudel – juulis, augustis, oktoobris ja novembris 2010; oktoobris ja novembris 2011; jaanuaris, mais, juunis, juulis ja detsembris 2012; veebruaris ja märtsis 2013. Järelikult väitis advokaadibüroo, et ta osutas õigusteenust nimetatud kuudel tema poolt märgitud tunnitasu alusel. Vastavalt käibemaksuseaduse §–dele 1 ja 2 on maksustatav käive teenuste käive, mistõttu tulenevalt käibemaksuseaduse §-st 37 tulnuks igal kuul esitada vastav arve vastavalt kostja esindaja poolt märgitud ühikuhindadele, mida ei ole tehtud. Igakuisest arvete esitamise kohustusest vabastab käibemaksuseaduse § 11 lg 4, mis eeldab vastava kokkuleppe sõlmimisest. Ka esitatud arvetel viidatakse kokkuleppetasu kohastele osamaksetele. Kokkuleppetasu on iseenesest küll lubatav, kuid hageja ei saa menetlusõigusi teostada seni, kuni ta pole näinud vastavat kokkuleppetasu lepingut. Selline kokkuleppetasu leping, mis vastaks arvetele, on ebatavaline ja eluliselt mitteustav. Kulude suurus on üles paisutatud just protsessi eduka tulemusega riimuvalt. Kui kokkuleppetasu leping sisaldab andmeid, mis ei puuduta antud menetlust, siis on hageja nõus, et leping esitatakse üksnes kohtule ja hagejale esitatakse lepingust väljavõte, milles on kinni kaetud teiste asjadega seotud informatsioon. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas kostja I avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja I kasuks menetluskulud 2 767 eurot 51 senti. Kostja I avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1 706 euro 31 sendi ulatuses jättis maakohus rahuldamata. Samuti rahuldas maakohus kostja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 2 767 eurot 51 senti. Maakohus jättis rahuldamata kostja II avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1 706 euro 31 sendi ulatuses. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 3 hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused üksnes juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust hüvitada mitme lepingulise esindaja kulusid, kuivõrd antud juhul oli tegemist tavapärase rahalise nõudega, kus ei olnud vaja kasutada mingile väga kitsale õigusharule spetsialiseerunud advokaati. Antud juhul ei nõuta mitme lepingulise esindaja samaaegselt tehtud toimingute hüvitamist. Nimekirjast nähtuvalt on erinevaid toiminguid teinud erinevad esindajad, v.a 16.12.2012

kliendikohtumine, millel osales nii K. Vilippus kui ka M. Kruus. Seega tuleb hageja vastuväide kostjate menetluskulude avaldusele jätta selles osas tähelepanuta. Hageja leiab, et vastavalt Riigikohtu lahenditele 3-2-1-16-11 ja 3-2-1-112-09 peab olema menetluskulu hästi dokumenteeritud. Antud menetluskulude nimekiri nendele nõuetele ei vasta, kuivõrd arvete seerianumbrite ja maksetähtaegade loogika ei ole selge ega läbipaistev ning hageja soovib veenduda reaalse kulu kandmises. Kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. TsMS § 174 lg 3 teise lause järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama. Kostjad on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvad detailselt tehtud õigusabitoimingud ning nendele kulunud aeg. Kohtul pole mõistlikku alust arvata, et kostjate esindaja osutas kostjatele õigusabi tasuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja vastuväited ka selles osas tähelepanuta ning kostjatelt täiendavate tõendite kogumise ja selgituste küsimise taotlus rahuldamata. Kohus analüüsis kostjate I ja II menetluskulude nimekirjasid kogumis, kuivõrd mõlemas menetluskulude nimekirjas on märgitud samad toimingud sama ajakuluga. Nii tutvus hageja ühe ja sama hagiavaldusega kostja II esindajana 2,4 h ja kostja I esindajana samuti 2,4 h. Kohus arvestas menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel asjaolu, et menetlusosalistel oli ühine esindaja, kes tegi kõik menetlustoimingud ühiselt esindatavate nimel ning ka seda, et kostja II on kostja I juhatuse liige ning osanik. Hagi ese on suunatud mõlema kostja vastu solidaarselt, ka hagi alus on mõlema kostja puhul ühine. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on hagile vastuse koostamiseks ning täiendavate tõendite analüüsimiseks kulunud kokku 10h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Kostjate vastuse sisuline maht on 3,5 lk ning sellele on lisatud 14 lk kirjavahetust, mille puhul ei ole tegemist keerulise tõendusmaterjaliga. Vastus on koostatud mõlema kostja nimel ühiselt, eristamata nende vastu suunatud nõudeid. Arvestades vastuse sisu ja mahtu ning sellele lisatud tõendeid ning nende analüüsiks kuluvat mõistlikku aega, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks 5h, seega tuleb vähendada toimingute märgitud aega 5h võrra. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on vastuse kliendiga kooskõlastamiseks ja kohtule esitamiseks kulunud kokku 1,2h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Arvestades vastuse sisu, mahtu ja sellele lisatud tõendeid, on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 0,4h ning toimingute märgitud aega tuleb vähendada 0,8h võrra. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on hageja 31.08.2010.a menetlusdokumendiga tutvumiseks ja selle koos kommentaaridega kliendile edastamiseks kulunud kokku 2,6h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Esindaja pidi antud dokumendi edastama vaid kostjale II, kuivõrd kostja II oli ka juriidilisest isikust kostja I seaduslik esindaja. Seetõttu ei ole toimingu ajakulu märgitud ulatuses põhjendatud. Arvestades dokumendi sisu, mahtu ja sellele lisatud tõendeid, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks 1h ja toimingute märgitud aega tuleb vähendada 1,6h võrra. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on kliendiga kohtumiseks kulunud kokku 2,4h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Esindaja sai kohtuda vaid kostjaga II, kuivõrd kostja II oli ka juriidilisest isikust kostja I seaduslik esindaja. Seetõttu ei ole toimingu ajakulu märgitud ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1,2h, toimingute märgitud aega tuleb vähendada 1,2h võrra.

Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on kompromissiettepaneku koostamiseks ja hageja vastusega tutvumiseks kulunud kokku 2h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Ettepanek koostati mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud ulatuses põhjendatud. Arvestades ettepaneku ja hageja vastuse mahtu ning sisu, on antud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 1h ja toimingute märgitud aega tuleb vähendada 1h võrra. Tunnihinnaga 84 eurot 36 senti kuulub kostjale I hüvitamisele 6,7h ulatuses õigusabikulusid ehk 565 eurot 21 senti. Kostjale II kuulub hüvitamisele samuti 565 eurot 21 senti. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on kohtuteeside koostamiseks ja istungiks valmistumiseks kulunud kokku 5,4h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Lepinguline esindaja töötas mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud ulatuses põhjendatud. Kohtuteesid on sisuliselt varasemalt esitatud menetlusdokumentides sisalduvate seisukohtade kokkuvõte. Antud toimingute põhjendatud ajakuluks on kokku 2,7h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on istungil osalemiseks kulunud kokku 4h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 1h 40 min. Esindaja osales istungil mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 1,7h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on istungi protokolliga tutvumiseks ja kliendile edastamiseks ning protokolli parandamise taotluse koostamiseks kulunud kokku 2,4h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Esindaja koostas parandamise taotluse mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Protokolliga tutvumise ja kliendile edastamise põhjendatud ajakuluks on 0,5h ning selle parandamise taotluse koostamise ajakuluks on 0,5h. Kohus leiab, et antud toimingute põhjendatud ajakuluks on kokku 1h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning selle koos selgitustega kliendile edastamiseks kulunud kokku 2,8h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Lepinguline esindaja töötas mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei olnud mahukas ning keeruline ning sellele ei olnud lisatud mahukaid ja keerulisi tõendeid. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 2h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud kokku 12h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Vastus koostati mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 6h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on Tallinna Ringkonnakohtu istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kulunud kokku 6,4h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Protokolli kohaselt kestis istung 0,84h. Esindaja osales istungil mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Arvestades istungi kestvust, toimikusse kogunenud materjalide mahtu ning asja iseloomu, peab kohus mõistlikuks istungiks valmistumise ajaks 1h. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 1,84h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on Tallinna Ringkonnakohtu istungi protokolliga tutvumiseks ja kliendile edastamiseks ning protokolli parandamise taotluse koostamiseks kulunud kokku 2,2h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Esindaja koostas parandamise taotluse mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud

(topelt) ulatuses põhjendatud. Protokolliga tutvumise ja kliendile edastamise põhjendatud ajakuluks on 0,5h ning selle parandamise taotluse koostamise ajakuluks on 0,5h. Antud toimingute põhjendatud ajakuluks on kokku 1h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on kassatsioonkaebuse koostamiseks kulunud kokku 18h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Vastus koostati mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 9h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on kliendiga kohtumiseks kulunud kokku 2,6h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Esindaja sai kohtuda vaid kostjaga II, kuivõrd kostja II oli ka juriidilisest isikust kostja I seaduslik esindaja. Seetõttu ei ole toimingu ajakulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on 1,3h. Kostjate menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostjate esindajal on Tallinna Ringkonnakohtus toimunud asja uue läbivaatamisega seonduvalt tekkinud ajakulu kokku 24h. Märgitud ajakulu on ülemäärane. Lepinguline esindaja töötas mõlema esindatava nimel ühiselt ning seetõttu ei ole antud kulu märgitud (topelt) ulatuses põhjendatud. Antud toimingu põhjendatud ajakuluks on kokku 12h. Ülejäänud osas on kostjate lepingulise esindaja kulud märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Järgnevalt tuleb välja selgitada kohaldatav lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 8 010 eurot 34 senti ehk 125 334 krooni 59 senti. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 200 000 krooni, lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 70 000 krooni e 4 473 eurot 82 senti. Kuivõrd hageja pidi ette nägema, et igal kostjal võivad tekkida oma kulud, on käesolevas asjas piirmääraks 8 947 eurot 64 senti (2 x 4 473 eurot 82 senti). Kostjate põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on seaduse alusel kehtestatud piirmääraga kooskõlas. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostjad vastava taotluse esitanud, seega määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus Kostjad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid määruse tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1 706 euro 31 sendi ulatuses ja teha selles osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud kogu piirmäära ulatuses, s.o kokku 4 473 eurot 82 senti. Samuti palusid kostjad tühistada määruse osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja II avalduse menetluskulude väljamõistmiseks 1 706 euro 31 sendi ulatuses ja teha selles osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud kogu piirmäära ulatuses, s.o kokku 4 473 eurot 82 senti. Kostjad esitasid ka taotluse viivise saamiseks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus hindas valesti faktilisi asjaolusid, mis tõi kaasa põhjendamata ja ebaõiged lõppjäreldused.

Vaidlustatava määruse punktides 24-40 analüüsis kohus kostjatele osutatud õigusabiteenuse ajalist mahtu, liites sealjuures ekslikult kostjale I ja kostjale II esitatud töötundide arvestuses näidatud aja. Tegelikkuses on kostjatele esitatud töötundide arvestuses tegemist samade töötundidega, mis mõlema kostja osas kattusid. Vastavat asjaolu on kostjate esindaja selgitanud mõlema kostja nimel nii 7. mail kui 8. mail 2013 kohtule esitatud menetluskulude avalduses. Kuivõrd kostjatele osutatava õigusabiteenuse sisu kattus, leppisid kostjad neid esindava advokaadibürooga kokku, et teostatud õigusabiteenuse eest makstav tunnitasu jagatakse kostjatele esitatavatel arvetel pooleks. 2010 osutas advokaadibüroo kostjatele teenust tunnitasuga 2200 krooni (140 eurot 60 senti), millele lisandus käibemaks. Alates aastast 2011 lepiti õigusabiteenuse tunnihinnaks kokku 150 eurot, millele lisandus käibemaks. Kuivõrd kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, tuleb kõigi summade puhul kuluks lugeda ka tasutud käibemaks. Et sama teenust osutati paralleelselt mõlemale kostjale, jagati arvestatud õigusabitasu kostjate vahel pooleks nii, et mõlemale kostjale arvestati teenuse hinnaks 1100 krooni tunnis 2010 esitatud arvetel ja 75 eurot 2013 esitatud arvetel. Nimetatud asjaolusid on kostjad käesolevas asjas varem selgitanud, kuid see on jäänud kohtu tähelepanuta. Tasumäära suuruse osas ei ole hageja kohtule esitanud mingisuguseid vastuväiteid. Sellest hoolimata on kohus vaidlustatava määruse punktides 30 ja 41 lähtunud ekslikust seisukohast, et kostjate esindaja osutas õigusabiteenust tunnitasuga 84 eurot 36 senti koos käibemaksuga 2010 ja tunnitasuga 90 eurot koos käibemaksuga alates 2011. Kohus asus määruse punktides 30 ja 41 seisukohale, et kokku on kohtumenetluse vältel põhjendatud õigusabiteenuste maht 62,34 tundi. Tegelikkuses on kostjate esindaja kogu kohtumenetluse vältel kostjatele osutanud õigusabiteenust 56,6 tunni ulatuses, s.o. vähem, kui kohus pidas põhjendatuks. Kohus on eksinud ka osutatud õigusabiteenuse hinna sedastamisel, jättes tähelepanuta kostjate algses avalduses esitatud seisukohad. 2010 esitas kostjate esindaja kostjatele kohtuasjaga seonduvalt õigusabiteenuse arve 10 tunni ulatuses, mille eest tuli kostjatel koos käibemaksuga tasuda 26 400 krooni (1687 eurot 27 senti). Vastav summa jagati kostjatele esitatud arvetel pooleks (mõlemale arve summas 13 200 krooni). Kohtuvaidluse lõppedes arvestas kostjate esindaja kostjatele kohtuasjaga seonduvalt õigusabiteenust ülejäänud 46,6 tunni ulatuses, mille eest esitati kostjatele tasumiseks arved koos käibemaksuga 8 388 eurot. Ka see summa jagati kostjatele esitatud arvetel pooleks (mõlemale kostjale arve summas 4 194 eurot). Eelnevast tulenevalt on kostjate esindaja käesolevas asjas kokku osutanud õigusabiteenuseid 56,6 tunni ulatuses. Mõlemale kostjale on sellega kaasnenud õigusabikulu 5037 euro 63 sendi ulatuses. Vastavalt menetluskulude piirmäärale ja määruse punktile 45 ei saa hagejalt kostjate kasuks välja mõista kehtinud piirmäära (4473 eurot 82 senti ühe kostja kohta) ületavat summat. Kostjatele osutatud õigusabiteenuse tundide maht on väiksem sellest, mida kohus pidas määruses põhjendatuks, samuti ei erine advokaadi tunnitasu turul kehtivast määrast ning selles küsimuses puuduvad asjas ka igasugused menetlusosaliste vastuväited. Seega pidi kohus, lähtudes määruses esitatud õiguslikust põhjendusest, hagejalt nii kostjale I kui kostjale II menetluskulud välja mõistma õigusabikulude piirmäära ulatuses, s.o 4473 eurot 82 senti. Vastus määruskaebusele Hageja leidis, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik Maakohus määruskaebust Ringkonnakohtule.

ei

rahuldanud

ja

saatis

selle

läbivaatamiseks

Tallinna

Ringkonnakohtu määrus Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Kolleegium ei nõustu kostjate väitega, mõlemale kostjale tuli õigusabikulusid välja mõista piirmäära ulatuses ehk 4473 eurot 82 senti. Vaidlust ei ole selles, et kummalegi kostjale oli esitatud õigusabi osutamise eest arveid 5037 euro 63 sendi ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on TsMS § 175 lg 1 alusel põhimõtteliselt õigesti ja piisava põhjalikkusega hinnanud kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus selles osas ületanud diskretsiooni piire ja seetõttu puudub alus ringkonnakohtul kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Asjaolu, et maakohus ei ole nõustunud hageja vastuväidetega, ei tähenda, et kohus oleks neid ignoreerinud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole maakohus seda teinud. Maakohus on arvestanud käesolevas vaidluses õigesti õigusabiteenuse mahu hindamisel, et mõlemat kostjat esindas enamuses sama esindaja ning kostja enda esindaja selgitusel jagati õigusabiteenuse maht pooleks. Kaebuse esitaja käsitlus ei ole kooskõlas tema enda poolt menetluses esile tooduga ega anna alust maakohtu määrust muuta ega kahekordistada hagejalt väljamõistmisele kuuluvaid õigusabikulusid. Tulenevalt TsMS § 696 lg-st 1 ja § 178 lg-st 2 saavad menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isik ja menetluskulusid kandma kohustatud isik määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata, kuna kaebuse hind ületab 200 eurot.

TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.