Võlaõigus › Töövõtulepingud

täieliku täitmiseni. 1.03.2006 sõlmiti poolte vahel töövõtuleping nr 5/ATVL 41-06, mille kohaselt toimus hageja toodangu tarnimine ja paigaldustööde teostamine kostja poolt ehitatavatele Kodu Grupp AS objektidele Jüri Tehnopargis. Tööde maksumuseks oli 795 862 krooni 80 senti. Nimetatud lepingulistele toodetele lisandusid lisatööd-materjalid 7646 krooni 40 senti ja kokku oli lepingu maksumus 803 509 krooni 20 senti. Kokku on kostjale esitatud arveid summas 803 509 krooni 36 senti, millest kostja on tasunud 754 890 krooni 10 senti. Kostja võlgnevus hageja ees on 48 619 krooni 40 senti, millele lisandub töövõtulepingus kokkulepitud viivis 0,1% viivitatud 474 kalendripäeva eest 23 045 krooni 88 senti. 16.02.2007 esitas hageja kostjale arve maagaasi tarbimise eest Kesk tee 23 Jüri Tehnopargi objekti eest 21 403 krooni 76 senti. Kostja ehitas hagejale kontorija laohoonet, tarbides hageja elektrienergiat ja maagaasi, kostja selle eest tasunud ei ole. Kostja vastuhagi

nõuete täitmiseks tähtaja 31.07.2009, kuid kostja võlga ei tasunud. 3.08.2009 esitas hageja kostjale vastastikuste nõuete tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma leppetrahvinõude ja kahju hüvitamise nõude kostja lepingujärgse viimase osamakse tasumise nõudega 2 114 094 krooni 46 senti. Maakohtu otsus

pidi kostja teadlik olema, et täitedokumentatsioon ei ole nõuetekohane. Kuna teisi selgesisulisi tõendeid peale 8.03.2007 saadetud puuduste loetelu täitedokumentatsioonis esinevate puuduste kohta materjalidest ei nähtu, siis leidis kohus, et puuduste kõrvaldamisel juhindus kostja nimetatud puuduste loetelust, esitades täitedokumentatsiooni uuesti 23.10.2007. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 15.1 kohaselt toimub töö vastuvõtt (nii etappide kui lõplik) tellija poolt kahepoolse üleandmis-vastuvõtu aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole volitatud esindajad. Lepingu p 15.2.2 kohaselt kui tellija ei esita viie (5) tööpäeva jooksul motiveeritud otsust akti vastuvõtust keeldumise kohta, siis loetakse akt aktsepteerituks. Kuna asja materjalidest nähtub, et hageja poolt esitati puuduste loetelu teostusdokumentatsioonis, samuti nähtub kostja vormistatud vaegtööde aktist, et osad tööd olid tegemata, samuti fikseerisid pooled ülevaatusel töödes esinenud puudusi ((I kd, t.lk 163-165), siis leidis kohus, et märtsi algul 2007 keeldus hageja põhjendatult töid vastu võtmast. Tähtsust omab asjaolu, kas hageja keeldus põhjendatult ka 2008 alguses kostja töid vastu võtmast. Vaidlus puudub selles, et 8.03.2007 vaegtööde aktis märgitud tööd olid 2008 alguseks tehtud, v.a tee ääres sissesõidu ümbruse haljastustööd. Asja materjalidele lisatud kirjast (I kd, t.lk 130-132) nähtub, et kostja väidetel anti vaegtööd üle 25.06.2007 ja lõplik teostusjooniste komplekt 23.10.2007. Asja materjalidest nähtub, et seisuga 14.12.2007 (I kd, t.lk 155) on hageja ehitusjärelevalve loetlenud puudused tehtud töödes ja viidanud, et teostusjoonised on puudulikud. Kostja on 9.01.2008 (I kd, t.lk 130-132) teatanud, et tema arvates on teostusjoonised korrektsed ja esitanud uuesti 8.03.2007 tehtud tööde üleandmise - vastuvõtmise akti. 17.01.2008 vastas hageja (I kd, t.lk 140-142), et täitedokumentatsioon ei vasta nõuetele ja ta teeb ettepaneku tellida täitedokumentatsiooni ekspertiis. Edasi sisaldab poolte kirjavahetus vaidlust selle kohta, kas ja millised tööd on tehtud puudustega ja poolte vahel võimaliku kokkuleppe leidmine. Arvestades vaidluse iseloomu, leidis kohus, et kostja poolt 9.01.2008 kirja sisust tulenevalt ja üleandmise-vastuvõtmise akti saatmist hagejale tuleb lugeda järgnevaks katseks tööd üle anda. Asjaolu, et üleandmise-vastuvõtmise aktil olev kuupäev oli 8.03.2007, ei muuda olematuks, et kostja nõudis lepingujärgsete summade tasumist, kuna tööd on tehtud. Kohus leidis, et asjas ei saa olla vaidlust selles, et 2008 alguses olid tehtud töödes puudused, kuivõrd hageja saatis kostjale 17.01.2008 puuduste loetelu (I kd t.lk 143-144). Kuigi hiljem on selgunud, et osad pretensioonid olid alusetud (nt kastmiskraani liini väljaehitamise küsimus, läbiviigu tihendamise küsimus), nähtub, et lõplikult said töödes esinenud puudused kõrvaldatud kevadel 2009, seejuures teostusdokumentatsioonis on puudused seniajani. Tähtsust omab see, kas tehtud töödes esinenud puudused olid nii olulised, et hageja poolt tööde vastuvõtmata jätmine oli õigustatud. Nimelt võib VÕS § 110 lg 1 järgi tellija keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest, kui töö on puudustega, kuid hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest puuduste tõttu, mis on ebaolulised. Selleks, et hinnata, kas esinenud puudused olid nii olulised, et hageja oli õigustatud tööd mitte vastu võtma, tuleb juhinduda poolte vahel sõlmitud lepingust. Lepingu p 15.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et kui tellija avastab töö üleandmisel-vastuvõtmisel töö mittevastavuse lepingu tingimustele või lepingu lisadele (töö on ebakvaliteetne või töövõtja on teinud töid väiksemas mahus või töövõtja on teinud töid, milles pooled ei ole kokku leppinud jms mittevastavus lepingu tingimustele), mille tulemusena ei ole tellijal võimalik tööd (ehitist) kasutada selleks ettenähtud otstarbel, on tellijal õigus keelduda töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest. Pooltel on kohustus fikseerida aktis avastatud puudused, näidates selles ühtlasi ära mõistliku aja puuduste kõrvaldamiseks. Nimetatud sättest nähtub, et olulisteks puudusteks pidasid pooled seda, kui ehitist ei ole tellijal võimalik kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Asjas puudub vaidlus, et 2008 alguseks oli hageja nimetatud ehitist kasutanud sihtotstarbeliselt juba üle aasta. Seega tuleb asuda seisukohale, et nimetatud ajal oli ehitist võimalik ettenähtud otstarbel kasutada. Asjas on küll tunnistaja T. R. andnud ütlusi, et tema arvates ei ole ehitist võimalik sihipäraselt kasutada, kuid need ütlused ei lükka ümber fakti, et ütluste andmise ajal oli hageja vaidlusalust ehitist kasutanud ligemale 3 aastat. Kohus leidis, et

lepingu objekti vastuvõetuks lugemisel tuleb arvestada ka puuduste võimaliku likvideerimise hinda. Kostja esitatud seisukohast (I kd, t.lk 326-328) nähtub, et võimalikuks puuduste kõrvaldamise maksumuseks hindas kostja ligikaudu 100 000 krooni, sh teostusdokumentatsiooni korrastamise kulud ligikaudu 40 000 krooni koos km-ga (I kd t.lk 334). Arvestades, et hageja nimetatud puuduste kõrvaldamise ligikaudsele maksumusele vastu ei vaielnud, samas oli hagejal kostjale tasumata lepingujärgsest hinnast üle 2 000 000 krooni, siis leidis kohus, et hageja käitus hea usu vastaselt, jättes jaanuaris 2008 kostja tööd vastu võtmata. Kohus leidis, et jaanuari 2008 seisuga tuleb lugeda hageja poolt tööd vastuvõetuks. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ning et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuna hageja on kostja 9.01.2008 kirja koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga posti teel kätte saanud 11.01.2008 (I kd, t.lk 140), siis leidis kohus, juhindudes lepingu p-st 15.2, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks 16.01.2008 ja p-st 8.2, et kostja põhinõue 2 114 094 krooni 46 senti muutus sissenõutavaks 26.01.2008. Kostja on palunud hagejalt välja mõista viivis 1 837 480 krooni 66 senti. Lepingu p 12.2 sätestab, et tellija tasub töövõtjale arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,1% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest (üleantud arvete alusel). Seisuga 19.08.2009 on hageja viivitanud viimase töölepingujärgse makse tasumisega üle 500 päeva, mille järgi moodustab viivis rohkem kui 1 000 000 krooni. Hageja on palunud viivist vähendada. Arvestades esitatud asjaolusid ja eelkõige seda, et ka käesolevaks hetkeks ei ole kostja kõiki puuduseid tehtud töös kõrvaldanud (puudused on täitedokumentatsioonis) ja seda, et pärast tööde vastuvõetuks lugemist pidi hageja tegema jätkuvalt kulutusi õigusabile ja ehituse järelevalveteenuse eest tasumiseks, leidis kohus, et viivist tuleb vähendada 30%-ni põhinõudest. Seega on viivise mõistlikuks suuruseks 634 288 krooni 35 senti. Hageja on tasaarvestanud kostja vastuhaginõude. Käesolevas asjas on kostja tuginenud sellele, et hageja ei saa tasaarvestada oma nõuet, kuna kostja on esitanud sellele vastuväiteid. Samuti on kostja tuginenud sellele, et kuna hageja kostja vastuhagis esitatud nõuet ei tunnista, siis ei saa ta ka enda väidetavat nõuet tasaarvestada. Kohus leidis, et kostja vastuväited tasaarvestuse võimatusele ei ole põhjendatud. Hageja esitatud leppetrahvi nõudeõigus tuleneb pooltevahelisest lepingust ja seega ei ole tegemist ebaselge nõudega. Kuigi üldreeglina on tingimuslikult tehtud tasaarvestusavaldus tühine, on kohtu arvates VÕS § 198 mõtte kohaselt võimalik protsessuaalselt teha tasaarvestust ka viisil, et vastaspool taotleb tasaarvestust juhul, kui kohus leiab, et esitatud nõue on põhjendatud. Pooltel on vaidlus selles, kas hagejal on kostja vastu töövõtulepingust tulenev leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Lepingu p 12.3 kohaselt maksab töövõtja tellijale lepinguliste tööde lõpptähtajaks üle andmata töö eest leppetrahvi 0,1% lepingu etapi hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest. Erandina on esimese viivitatud päeva eest leppetrahv 1% lepingu hinnast. Lisaks hüvitab töövõtja tellijale kahju, sealhulgas otsesed kulutused kuludokumentide alusel (konsultatsioonide kulud ekspertidele, õigusabi- ja kohtukulud, ehitusjärelevalve kulud jne). Käesolevas asjas puudub vaidlus, et pooled leppisid kokku tööde lõplikuks üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks 15.02.2007. Kokkulepe nähtub ka asja materjalide juurde esitatud tõendist (I kd, tlk 67). Eelpooltoodust nähtub, et kohus luges tööde üleandmise tähtajaks 16.01.2008. Seega luges kohus tõendatuks, et kostja on viivitanud tööde üleandmisega ligikaudu aasta. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel sõlmitud lepingu maksumus oli 17 916 060 krooni, seega vastavalt lepingu p-le 12.3 põhjendatud hageja leppetrahviarvestus esimese viivituses oldud päeva ees 179 160 krooni 60 senti. Alates 17.02.2007 kuni 16.01.2008 oli kostja viivituses 333 päeva. Kuna lepingu p 12.3 sätestas, et leppetrahvi arvestatakse 0,1% lepingu etapi hinnast, siis tuleb leppetrahvi arvestada viimase etapi hinnast ehk kostja vastuhagi põhinõudest 2 114 094 krooni 46 senti. Seega moodustab leppetrahv 333 päeva eest 703 993 krooni 45 senti. Kokku moodustab leppetrahv 883 154 krooni 05 senti (703 993 krooni 45 senti + 179 160 krooni 60 senti). Pooled leppisid lepingu p-s 12.3 kokku, et kostja kohustub hüvitama hagejale tekkinud kahju, kui lepingulised tööd jäävad kokkulepitud tähtajaks üle andmata. Hageja on kahjuna märkinud

tsiviilasjas esitatud dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus leidis, et Finantsplaneerimise OÜ-le (III kd, t.lk 13-16) dokumentaalse tõendi eest tasutud kulu on vastavalt TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2 ja § 143 p-le 2 menetluskulu ning seega ei kuulu väljamõistmisele kahju hüvitamiseks. Samal põhjusel ei saa kahju hüvitamiseks välja mõista ka kohtumenetluse ajal tehtud kulutusi õigusabile. Arvestades kokkulepitud tööde valmimise lõpptähtaega ja tööde vastuvõetuks lugemise aega, leidis kohus, juhindudes lepingu p-st 12.3, et kahjunõue on põhjendatud järgnevalt: 50% omaniku järelevalveteenuse eest tasutud summast veebruari 2007 eest s.o 14 750 krooni (III kd, t.lk 44), omanikujärelevalve teenus märtsi 2007 eest (III kd, t.lk 42) 19 558 krooni 50 senti, aprillikuu 2007 eest (III kd, t.lk 40) 16 107 krooni ja maikuu 2007 eest (III kd, t.lk 38) 23 393 krooni 50 senti ja juunikuu 2007 eest (III kd, t.lk 36) 29 913 krooni, juulikuu 2007 eest (III kd, t.lk 33) 7286 krooni 50 senti ja jaanuari 2008 eest 50% s.o 3259 krooni 75 senti. Kuna OÜ Hevac kaudu on vaidlusaluse ehitise töödele antud arvamus, siis on põhjendatud nõutav kahju ka 6136 krooni (III kd, t.lk 17). Arvestades tööde vastuvõetuks lugemise aega, on põhjendatud kahjunõue ka kohtueelse menetluse õigusabikulud 15 101 krooni 30 senti (III kd, t.lk 66). Kokku moodustab hageja põhjendatud kahju hüvitamise nõue 135 505 krooni 55 senti. Eeltoodu alusel on asjas tõendatud, et kostja vastuhaginõue on põhjendatud summas 2 748 382 krooni 81 senti (2 114 094 krooni 46 senti + 634 288 krooni 35 senti). Hageja on kostja vastuhaginõudega põhjendatult tasaarvestanud leppetrahvi ja kahjunõuded summas 1 018 659 krooni 60 senti (883 154 krooni 05 senti +135 505 krooni 55 senti). Seega on põhjendatud ja tõendatud kostja vastuhaginõue summas 1 729 723 krooni 21 senti (2 748 382 krooni 81 senti 1 018 659 krooni 60 senti). Kuna põhihagi asjas kuulus rahuldamisele ja kostja tasaarvestas temale kuulunud nõudega põhihagis esitatud nõude, siis leidis kohus, et tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 1 621 582 krooni 32 senti (1 729 723 krooni 21 senti - 108 140 krooni 89 senti). Hageja apellatsioonkaebus

hagejale üleantuks lugemise 16.01.2008 ja kostja tasunõude 2 224 094 krooni 46 sendi sissenõutavaks lugemise 26.01.2008. Kohus tuvastas õigesti, et lepingujärgsed tööd ei olnud märtsi alguseks 2007 valmis ja hageja keeldus põhjendatult nende vastuvõtmisest. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja töötajate R. S. ja E. E. ütlusi. Hageja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, mille kohaselt lõplik teostusjooniste komplekt anti kostja poolt hagejale üle alles 23.10.2007. Hageja on seisukohal, et lõplikku (st lepingu nõuetele vastavat) teostusjooniste komplekti ei ole hagejale käesoleva ajani üle antud. Ka kostja poolt garantiikirja tellimine Eesti Ühispangast perioodiks 15.02.2007 kuni 15.05.2009 ei tõenda asjaolu, et kostja esitas 8.03.2007 hagejale allkirjastamiseks tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtu akti. Nimetatud asjaolu kinnitab vaid seda, et kostja tegi küll ettevalmistusi tööde lõplikuks üleandmiseks, kuid ei kinnita ega tõenda kuidagi 8.03.2007 akti esitamist hagejale vastaval kuupäeval. Ainus akt, mille kostja võis hagejale märtsi alguses 2007 esitada, oli igakuine tööde akteerimise akt, mis ei ole käsitletav tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtu aktina. Kohus on jätnud kostja sellekohase ebaõige seisukoha arvesse võtmata hinnangu andmisel sellele, kas märtsis 2007 esitas kostja hagejale allkirjastamiseks lepingu tingimustele vastava tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti või mitte. Kohus on jätnud menetlusõiguse norme rikkudes analüüsimata poolte vahel

15.03.2007 toimunud meilivahetuse, millest nähtub, et hageja esindaja on teatanud kostja esindajale, et viimane 10% lepingu hinnast kuulub tasumisele pärast töö lõplikku üleandmist ning kostja esindaja on sellega nõustunud ja teatanud vastuseks vaid seda, et 10% ületava osa võiks hageja siiski kostjale ära maksta. Seega ei põhine maakohtu poolt tehtud järeldus akti üleandmise kohta kostjalt hagejale märtsi alguses 2007 kogutud tõenditel. Ebaõige on kohtu seisukoht, mille kohaselt olevat hageja jätnud hea usu vastaselt 2008 jaanuaris tööd kostjalt vastu võtmata ja 16.01.2008 seisuga tuleb lugeda hageja poolt tööd vastuvõetuks ning kostja põhinõue summas 2 114 094 krooni 46 senti sissenõutavaks 26.01.2008.a. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et kostja poolt hagejale jaanuaris 2008 vastuvõtmiseks esitatud tööd olid sellise valmidusastmega, et hageja oli kohustatud nimetatud tööd jaanuaris 2008 vastu võtma ja töid tuleb lugeda nimetatud ajahetke seisuga valminuks. Ebaõige on, et tasunõue muutus sissenõutavaks 26.01.2008. Kohus on jätnud tähelepanuta lepingu p 15.5, mille kohaselt saab ehitise lõplik üleandminevastuvõtmine (mis eeldab lepingujärgsete tööde valmimist) toimuda üksnes juhul, kui töös esinevad puudused on töövõtja poolt ja tema kulul nõuetekohaselt kõrvaldatud. Puudustega tööd ei saa lugeda valminuks ja hagejal ei teki kohustust see vastu võtta. Kohus ei ole lepingu p 15.5 sõnastust analüüsinud. Tõenditega vastuolus on kohtu järeldus, mille kohaselt ei olevat 16.01.2008 seisuga töödes esinenud puudused olnud olulised. Maakohus on töödes esinevate puuduste olulisuse hindamisel jätnud sisuliselt analüüsimata ekspert T. R. arvamuse, hinnanud ebaõigesti eksperdi poolt kohtuistungil antud ütlusi ja tunnistaja A. A. ütlusi ja jätnud tähelepanuta asjakohased dokumentaalsed tõendid. Asjaolu, et nimetatud ajahetke seisuga esinesid töödes olulised ehituslikud puudused, on tõendatud poolte poolt 18.03.2008 koostatud pretensioonide ülevaatuse protokolliga, millest nähtub rea oluliste ehitustööde tegematajätmine ja mittenõuetekohane tegemine; kostja 27.03.2008 kirjaga, millega kostja kinnitas tegemata tööde ning esinevate puuduste olemasolu ning võttis kohustuse need omal kulul kõrvaldada; poolte poolt 5.02.2009 allkirjastatud pretensioonide ülevaatuse protokolliga; kostja 16.02.2009 ettepanekuga, millega on kostja kinnitanud töödes ja selle osaks olevas teostusdokumentatsioonis puuduste olemasolu; poolte poolt 24.03.2009 allkirjastatud pretensioonide ülevaatuse protokolliga (3) ning kostja esindaja R. S. elektronkirjaga 26.03.2009, millega kostja töötaja on kinnitanud ehitusobjektil ehitustööde tegemist. Kohus on lähtunud üksnes puuduste kõrvaldamisel kostja poolt väidetud ning hageja poolt vaidlustatud maksumusest, mis ei hõlmanud kaugeltki mitte kõigi töödes esinevate puuduste ja tegematajätmiste korda tegemist. Oluline on ka see, et hageja vaidles kostja poolt hagejale 13.02.2009 kohtuväliselt saadetud ettepanekule kompromissi sõlmimiseks vastu oma 19.02.2009 kirjas kostjale. Hageja on teatanud, et ei pea reaalseks, et kostja poolt kompromissettepanekus märgitud rahalise maksumuse eest oleks võimalik kõrvaldada kõik poolte vahel 5.02.2009 protokollis märgitud puudused. Maakohus ei ole hageja vastust kostja kompromissiettepanekule hinnanud. Kohus on ebaõigesti hinnanud OÜ Ahti Väin poolt 6.02.2009 koostatud arvamust kostja poolt esitatud teostusdokumentatsioonis esinevate puuduste ja tegematajätmise kõrvaldamiseks vajalike tööde maksumuse seisukohalt. Kuna kohus on arvamust pidanud tööde valmimise hindamise seisukohalt üheks kaalukamaks tõendiks ja seda ilmselgelt ebaõigesti hinnanud, siis taotleb hageja OÜ Ahti Väin poolt 27.11.2009 edastatud selgituse juurdevõtmist täiendava dokumentaalse tõendina. Maakohus on jätnud analüüsimata ja seisukoha võtmata hageja poolt esitatud väidete ja tõendite osas, mis puudutavad ehitustööde teostusdokumentatsiooni tähendust ehitise kasutamise seisukohalt, samuti jätnud analüüsimata kostja väited ja tõendid, mis puudutavad kostja poolt hagejale märtsis 2009 esitatud teostusdokumentatsioonis esinevaid puudusi.

Kohus on jätnud tähelepanuta hageja poolt esitatud väite, mille kohaselt hagejal puudub kohustus ilma nõuetekohase teostusdokumentatsiooni koostamiseta tehtud töid kostjalt vastu võtta. Olukorras, kus teostusdokumentatsiooni koostamine on nii lepingust kui seadusest tulenevalt üksnes ehitaja kohustus, siis soovib hageja ka nimetatud kohustuse nõuetekohast täitmist kostja poolt (VÕS § 646). Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et olukorras, kus ehitisele on väljastatud kasutusluba ning hageja on seejärel ehitist faktiliselt kasutama asunud, ei ole võimalik rääkida sellest, et ehitise sihipärane kasutamine oleks takistatud. Kohus on jätnud hindamata ekspert T. R. ekspertarvamuse ja ehitusjärelevalve teostaja A. A. ütlused ja on ebaõigesti hinnanud ekspert T. R. poolt istungil antud ütlusi. Ehitise sihipärane kasutamine eeldab nii ekspert R. kui ka omanikujärelevalve teostaja A. A. poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt teostusdokumentatsiooni olemasolu ulatuses, mis võimaldab Eesti Vabariigi Standardi 807/2004 (kinnisvara korrashoiu tagamise tegevus) ehitist hooldada ja kasutada. Olukorras, kus suur osa ehitise tehnoseadmete hooldus- ja kasutusjuhendeid on puudu või ei ole nõuetekohases vormis või hoone tehnoseadmete joonis ei vasta nõuetele või tegelikkusele (mis on tõendatud nii ekspert R. ekspertarvamuse kui ka kohtuistungil antud ütlustega, samuti A. A. ütlustega), on ehitise hooldamine ja kasutamine standardi tähenduses takistatud. Hagejale märtsis 2009 esitatud teostusdokumentatsioonis esinevate puuduste täpsem kirjeldus on fikseeritud eksperdi poolt koostatud kirjalikus ekspertiisiaktis ja selle lisades. Kohus on jätnud nimetatud tõendid hindamata. Kasutusloa väljastamine ehitisele ei tõenda ehitustööde lõpetamist (ehitise valmimist) vastavalt lepinguga kokkulepitud nõuetele ega töö vastuvõtmist tellija poolt (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-05). Samuti ei ole asjaolu, et tellija on asunud objekti kasutama, tõendiks töö vastuvõtmise (mis eeldab töö valmimist) kohta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08 p 22). VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud vastu võtma üksnes valmis töö. Lepingu p 15.5 tähenduses saab rääkida valmis tööst arvates ajahetkest, kui kostja on kõrvaldanud tehtud töödes omal kulul kõik selles esinevad puudused. Töö peab vastama lepingutingimustele VÕS § 77 ja § 641 mõttes. Kuna lepingu esemeks olev töö ei vasta käesoleva ajahetkeni lepingu tingimustele (seoses nõuetekohase teostusdokumentatsiooni puudumisega), mis on käsitletav nii ehitise sihipärast kasutamist takistava asjaoluna kui ka olulise puudusena lepingu ja seaduse tähenduses, siis ei ole hagejal tekkinud ka kohustust nimetatud töö vastuvõtmiseks. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühelt poolt on kohus asunud seisukohale, et töödes esinevad ka käesoleval ajahetkel puudused ning kohtu hinnangul on nende kõrvaldamise eeldatav maksumus umbes 100 000 krooni ning töödes puuduste esinemine ei võta hagejalt VÕS § 76 lg 1 kohast võimalust nendele tugineda, kuid samas on kohus leidnud, et isegi kohtu poolt tuvastatud puuduste maksumuse summas, s.o umbes 100 000 krooni lepingu hinna viimasest osamaksest (2 114 094,46 krooni) kinnipidamine ei ole põhjendatud ning kogu viimane osamakse kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele koos viivisega. Hageja keskseks vastuväiteks kogu menetluse ajal on olnud see, et ta ei pea tasuma osalt tegemata ja puudustega töö eest. Hageja on kompromissiläbirääkimistes kostjaga seadnud selgeks tingimuseks nõude, et kostja esitab hagejale nõuetekohase tööde teostusdokumentatsiooni. Seega on hageja sisuliselt tuginenud VÕS § 111 lg-le 1. Kohustuse täitmisest keeldumine on käsitletav täitmist edasilükkava vastuväitena. Kohus on jätnud ka juhul, kui töödes esinenud puudused oleksid olnud ebaolulised, ebaõigesti kohaldamata VÕS § 111 ja arvestamata Riigikohtu lahendi 3-2-1-80-08 p-des 30-34 toodud põhimõtted. Ebaõige on kohtuotsus osas, millega hagejalt mõisteti välja viivis 634 288 krooni 35 senti. Olukorras, kus töid ei saa lugeda valminuks jaanuariks 2008 ega hageja poolt vastuvõetuks arvates 16.01.2008, on viivise nõue alusetu. Ebaõige on kohtuotsus osas, millega kohus jättis tunnustamata hageja nõude leppetrahvi saamiseks ajaperioodi eest arvates 17.01.2008 kuni käesoleva ajahetkeni. Hageja ei nõustu, et kohus on jätnud leppetrahvi väljamõistmata ajaperioodi eest arvates 17.01.2008 kuni 14.07.2009 ning et leppetrahvi arvutamisel on kohus võtnud aluseks lepingu p 8.3 järgse viimase akteerimise osa, s.o 10% lepingu

hinnast. Olukorras, kus töid ei saa lugeda valminuks jaanuariks 2008 ega hageja poolt vastuvõetuks arvates 16.01.2008, pidanuks maakohus lähtuvalt lepingu p-st 12.3 lugema põhjendatuks leppetrahvi nõude arvestuse kuni 14.07.2009. Seega pidanuks kohus arvestama jooksvat leppetrahvi seega mitte 333 päeva, vaid 878 päeva (17.02.2007-14.07.2009) summas 15 909 470 krooni 28 senti. Kohus on lepingu etappide väljaselgitamisel jätnud analüüsimata A. A. ütlused. Isegi kui lugeda õigeks maakohtu poolt leppetrahvi arvestuse aluseks võetud summa, pidanuks olema leppetrahv 16.02.2007 - 14.07.2009 eest 2 035 344 krooni 55 senti. Ebaõige on kohtuotsus osas, millega kohus jättis tunnustamata hageja nõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 85 991 krooni 10 sendi ulatuses ja omaniku järelevalveteenuse lisakulude hüvitamiskulud arvates 15.02.2007 kokku 148 975 krooni. Kulud on tekkinud seoses tööde tähtaegse mittevalmimisega. Kohus on ebaõigesti lugenud kostjapoolse tasunõude ja viivistenõudega summas 2 114 094 krooni 46 senti tasaarvestatuks üksnes hagejapoolse leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõuded kokku 1 018 659 krooni 60 senti. Kohus oleks pidanud lugema hageja poolt 3.08.2009 tehtud tasaarvestusavaldusega vastuhagi esemeks olnud lepingujärgse viimase osamakse tasunõude 2 114 094 krooni 46 senti täielikult lõppenuks. Isegi juhul, kui lugeda õigeks maakohtu poolt leppetrahvi arvestuse aluseks võetud summa (s.o 2 114 094,46 krooni), pidanuks kohus tunnustama hageja leppetrahvi nõuet 2 035 344 krooni 55 senti ja kahju hüvitamise nõuet 241 102 krooni 10 senti, st hageja nõudeid kostja vastu kokku 2 276 446 krooni 65 senti. Ka nimetatud juhul pidanuks kohus lugema hageja poolt 3.08.2009 tehtud tasaarvestusavaldusega kostja vastuhagi esemeks olnud lepingujärgse viimase osamakse tasunõude 2 114 094 krooni 46 senti täielikult lõppenuks. Kostja vastuapellatsioonkaebus

vaidlus puudub). Kostja ei ole kunagi omaks võtnud puuduste või oluliste puuduste esinemist oma töös, mis oleksid hagejale takistuseks tööde vastuvõtmisel. Hageja pole võimalikele puudustele õigeaegselt tuginenud, lootes niiviisi kostjale tasumisest vabaneda. Kostja on teinud pärast märtsi 2007 vaid parendusliku iseloomuga töid (näiteks varikatuse kalde reguleerimine) ja töid, mida võib kvalifitseerida garantiitöödeks. Kõik tööd, mida kostja tegi pärast märtsi 2007, tehti kostja poolt vastutulelikkusest hagejale ning ainult selleks, et lõpetada vaidlus hagejaga ning saada hagejalt kätte viimane makse (vastuhagi põhisumma). Kohus on õigesti leidnud, et ehitist on üle kolme aasta sihipäraselt kasutatud, kuid ekslikult märkinud, et ekspert T. R. on vastuspidisel seisukohal. Ka ekspert on istungil väitnud, et ehitist saab kasutada. Kohus on ekslikult leidnud, et kostja nõue muutus sissenõutavaks alles 26.01.2008. Kohus oleks olemasolevate tõendite põhjal (ekspertide arvamused ja ütlused ning ehitusjärelvalvet teostanud A. A. ütlused) pidanud tegema järelduse, et ei esinenud puudusi, mis oleks takistanud ehitise kasutamist juba märtsi alguses 2007 (8.03.2007), mil kostja esindaja andis üle lõppakti. Selliste puuduste esinemist, mis annavad aluse tellijale töö vastuvõtmisest keeldumiseks, peab tõendama tellija. Töö oli lõppakti üleandmise ajal 8.03.2007 hageja poolt juba täies mahus etappide kaupa vastu võetud ning hageja oli tasunud töö eest (lepingu p 8.2) juba 90% ulatuses. Hagejal ei esinenud lõppakti allkirjastamiseks ja töö lõplikuks vastuvõtmiseks mingit takistust. Kõik teostatud tööde aktid olid ilma hagejapoolsete pretensioonideta allkirjastatud ning hageja peab siiani alusetult viimast 10% suurust makset (kostja vastuhagis põhinõue) kinni. Viimane 10% suurune makse muutus sissenõutavaks lõppakti üleandmisest 8.03.2007. Hagejalt väljamõistetavate viivise vähendamine 30%-ni kostja põhinõudest ei ole põhjendatud. Kohus on lähtunud sellest, et täitedokumentatsioonis esinevad siiani puudused. Viivisenõue 1 837 480 krooni 66 senti ei ole põhjendamatult suur, kuna see ei ületa põhinõuet 2 114 094 krooni. Ka kostja on teinud kohtuväliselt kulutusi õigusabile ja korduvatele püüdlustele teostusdokumentatsiooni korrastada. Hageja õigusabikulude ja ehitusjärelvalvele tehtud kulutuste väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud. Kohus on kostja viivisenõuet vähendades 30%-ni kostja põhinõudest kohelnud kostjat hagejaga võrreldes ebavõrdselt, sest olukord, kus hageja ei keeldub puuduste arusaadavast ja täpsest väljatoomisest, ei võimaldagi kostjal võimalikke puudusi likvideerida. Võrdse kohtlemisena saaks käsitada olukorda, kus kohus oleks ka hageja viivisenõuet 70% vähendanud. Kohus on põhjendamatult leidnud, et hageja avaldus kostja vastuhagi tasaarvestamiseks on põhjendatud. Hageja ei ole oma avaldusega kostja nõude tasaarvestamiseks tasaarvestanud kostja viivisenõuet, vaid ainult kostja põhinõude, mis tähendab seda, et kostja viivisenõuet hageja vastu ei saa tasaarvestada. Kostja vaidleb hageja tasaarveldusavaldusele vastu ning leiab, et selle avalduse näol on tegemist ebaselge nõudega. Hageja on kostja nõude tasaarvestamiseks tehtud avaldusega aktsepteerinud kostja nõuet, mis tähendab, et kostja põhinõude osas vaidlus puudub. Hageja on teinud tingimusliku tasaarvestuse, mis on tühine. Hageja viivisenõudel puudub faktiline ja õiguslik alus, mistõttu puudub alus selle tasaarvestamiseks kostja nõudega. Menetluskulude jaotus on ebaõiglane. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

objektiivselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hagejale anti märtsi alguses 2007 üle tööde lõplik üleandmise-vastuvõtmise akt. Kohtu seisukoht rajaneb tõendite hindamisel kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1. Hageja heidab maakohtule ette, et hindamata on jäetud poolte e-kirjavahetus, kuid ei selgita, mis sellest kirjavahetusest tuleneb kohtulahendi jaoks. Et poolte e-kirjavahetus 2007 märtsis kajastas poolte vahel kokkulepitut, s.o 10% tasu saamist pärast töö lõplikku üleandmist, ei ole uudne, vaid tuleneb lepingust ega anna hagejale õigustust lugeda akti mitteesitatuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja keeldumine töid 2007 märtsis vastu võtmast oli põhjendatud, ega nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et tegemist ei olnud tööde lõpliku üleandmisega, mida pole siiani tehtud ega kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus oleks pidanud lugema 2007 märtsis tööd vastuvõetuks. Kohus rajas oma seisukoha tõenditele, mille kohaselt esitas hageja puuduste loetelu teostusdokumentatsioonis ja vormistatud vaegtööde akt näitas, et osa töid oli tegemata ja osades töödes tuvastati ülevaatusel puudused (I kd, t.lk 163-165). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tööd tuleb lepingu p 15.2 kohaselt lugeda vastuvõetuks 16.01.2008 ja et kostja põhinõue muutus sissenõutavaks lepingu p 8.2 kohaselt 26.01.2008. Maakohus on hinnanud tõendeid, poolte kirjavahetust ja leidnud, et 8.03.2007 vaegtööde aktis märgitud tööd peale haljastuse olid 2008 alguseks tehtud. 17.01.2008 on hageja teatanud, et teostusdokumentatsioon ei vasta nõuetele. Maakohus leidis, et tegemist ei ole oluliste puudustega töös ja töö tuleb lugeda hageja poolt vastuvõetuks. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ja ei korda neid. Poolte apellatsioonkaebuste väited ei anna alust hinnata tõendeid töö vastuvõetuks lugemise kohta teisiti. Pooled olid menetluse kestel erinevatel seisukohtadel selles, kas hagejale esitatud teostusdokumentatsioon oli nõuetekohane või mitte. Vastavalt lepingu p-le 4.2.6 kohustus töövõtja andma tellijale üle kogu ehitusdokumentatsiooni, mis koosneb lepingu p-s 4.2.1 märgitud dokumentidest (I kd, lk 49-63). Hageja väitis kohtus, et kostja poolt esitatud dokumentatsioon on puudustega, s.t osa vajalikke dokumente ja jooniseid puudub. Kuivõrd pooled sisustasid maakohtus dokumentide esitamise nõuet erinevalt, on kohus hinnanud teostusdokumentatsiooni korrastamise kulusid ja asjaolu, et ehitist kasutatakse kolm aastat ning tuvastanud, et tegemist ei ole olulise puudusega ja hageja poolt tööde vastuvõtmata jätmine 2008 jaanuaris on hea usu vastane käitumine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et lepingutingimust tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg-te 6 ja 7 järgi koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Hageja on kasutanud mõistet „nõuetekohane teostusdokumentatsioon“. Kuna ehitist oli 2008 alguseks kasutatud sihtotstarbel üle aasta, siis ei olnud tegemist olulise puudusega töös. Kostja poolt koostatud ja hagejale üleantud teostusdokumentatsioon sisaldas kohtu hinnangul piisavalt osasid, mis olid vajalikud tellijale ehitise sihtotstarbekohaseks kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kui kostja poolt koostatav teostusdokumentatsioon ei oleks olnud nõuetekohane ja oleks takistanud hagejal ehitise kui terviku sihtotstarbekohast kasutamist, oleks see saanud olla hagejale aluseks keelduda töö vastuvõtmisest. Töö valmiduse hindamisel on keskseks kriteeriumiks töös esineva puuduse iseloom. Ebaolulise puudusega töö tuleb arvata valminuks ja käesoleva vaidluse puhul viitab puuduse ebaolulisusele ehitise sihtotstarbekohase kasutamise võimalus ja ehitise ohutus, mis on peamiseks eelduseks ehitisele ametkondliku kasutusloa väljastamiseks. Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt puudub tal kohustus töö vastu võtta ilma dokumentatsiooni esitamiseta, sest tellijal on töö vastuvõtmise kohustuse tekkimise aluseks töö faktiline ehk sisuline valmidus. Maakohus tuvastas õigesti, et jaanuaris 2008 oli töö valminud ja puudused töös kõrvaldatud määral, mis tõi hagejale kaasa kohustuse töö vastu võtta ja sellest keeldumisel andis aluse lugeda töö

seaduse kohaselt vastuvõetuks. Rae Vallavalitsus on hoonele 13.03.2007 kasutusloa väljastanud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-08 p-s 22 märkinud, et VÕS-st ei tulene, et ehitise kasutuselevõtmisega tuleks pidada tööd vastuvõetuks. Samas on erialakirjanduses leitud, et tööde vastuvõtmisele kui tellija kaudsele tahteavaldusele võib viidata ehitise eesmärgipärane kasutuselevõtmine tellija poolt („Juridica“, IV, 2010). Ekslik on hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei ole maakohus hinnanud piisavalt tunnistajate A. A. ja T. R. ütlusi ja neist tehtud järeldused pole õiged. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid, kaasa arvatud poolte kirjavahetust kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja antud hinnanguid ei ole alust muuta. Kohus ei ole jätnud tõendeid hindamata ega teinud neist vastuolulisi järeldusi, millele hageja apellatsioonkaebuses viitab. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka hageja kaebuse väide, mille kohaselt kohus ei analüüsinud ega hinnanud tema vastust kostja kompromissiettepanekule, kuna ei nähtu, mida sellest pidi kohus järeldama ja kuidas nimetatu muudaks kohtulahendit. Vaidlust ei ole, et kostja soovis vaidlust kompromissiga lõpetada, kuid hageja tema ettepanekuga ei nõustunud. Kohtuotsus on seaduslik hagejalt viivise 634 288 krooni 35 sendi väljamõistmise osas, sest pooled olid lepingu p-s 12.2 viivise tasumises kokku leppinud ning ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi nendega nõustudes. Kohtuotsus on seaduslik ka leppetrahvi väljamõistmise osas. Leppetrahvi arvutamise alused olid sätestatud lepingu p-s 12.3, s.o 0,1% lepingu etapi hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest. Esimese viivituses olnud päeva eest arvestas kohus leppetrahvi lepingu maksumusest 17 916 060 krooni ja edasise viimase etapi hinnast 2 114 094 krooni 46 senti. Pooled olid kokku leppinud tööde üleandmise-vastuvõtmise tähtajaks 15.02.2007 ja kohus luges tööde üleandmise tähtajaks 16.10.2008. Ekslik on kaebuse väide, mille kohaselt oleks pidanud kohus arvestama leppetrahvi kuni hageja poolt leppetrahvi nõude esitamiseni 14.07.2009 summas 15 909 470 krooni 28 senti. Hageja väide põhineb eeldusel, et kohus ei saanud lugeda tööd vastuvõetuks 16.10.2008, vaid töö on lõpetamata ja oluliste puudustega käesoleva ajani. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik dokumentaalse tõendi saamise kulu ja kohtumenetluse ajal õigusabile tehtud kulutuste kahjuna väljamõistmata jätmise osas ja omanikujärelevalve teenuse eest tasu väljamõistmises kuni jaanuar 2008 (kaasa arvatud). Maakohus mõistis välja kohtueelse menetluse õigusabikulude katteks 15 101 krooni 30 senti. Maakohtu poolt tehtud tasaarvestus on õige ja seaduslik. Õige ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kostja viimase osamakse tasunõue on lõppenud hageja 3.08.2009 tehtud tasaarvestusega. Vastuseks kostja vastuapellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et tõendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt muutus viimane 10% suurune makse sissenõutavaks 8.03.2007. Ringkonnakohus jääb eespoolöeldu juurde, mille kohaselt sai töö lugeda vastuvõetuks 16.01.2008 ja 2 114 094 krooni 46 sendi nõue muutus sissenõutavaks 26.01.2008. Viivise vähendamise ja kahjuhüvitise väljamõistmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust lahendit muuta. Ülejäänud vastuapellatsioonkaebuse väidetele on ringkonnakohus otsuse põhjendustes eelnevalt vastanud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Ele Liiv

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.