Kohtulahend

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Aino Tarum, Tamara Matškevitš ja Jelena Beskrovnaja esitasid Viru Maakohtule hagi Konstantin Mazalovi vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja olukorra taastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad 2003. a eemaldanud A. R. kuuluvas korteris Jõhvis, XXX kaasomandisse kuuluvast keskküttesüsteemist osa ilma kaasomanike nõusolekuta. G. R. eemaldas A. R. kuuluvast korterist kõik radiaatorid ning torud ning asendas torud peenikeste plastmasstorudega, mille läbilaskevõime on neli korda väiksem võrreldes asendatud torude läbilaskevõimega. A. Tarumile kuuluvas ja samas elamus teisel korrusel asuvas korteris on tekkinud peenikeste torude paigaldamise tõttu soojuspuudujäägid ning hagejale kuuluvas esimesel korrusel asuvas korteris on tekkinud ülekuumenemine, mille tõttu peab hageja laskma soojust läbi lahtiste akende õue. Kostja on rikkunud teiste korteriomanike õigusi. Korter kuulub alates 16.09.2004 K. Mazalovile. K. Mazalov leidis vastuses hagiavaldusele, et küttesüsteemi muudeti juba enne tema omanikuks saamist. Korterit köetakse puudega ja taoline korteri kütte viis on vastavuses hooneregistri dokumentatsiooniga. Kostja ei ole teinud hagejatele takistusi keskküttesüsteemi kasutamisel. Ühise katla või boileriga ühendatud radiaatorite kaudu ruumide küttesüsteemi reguleerimiseks on ette nähtud spetsiaalsed ventiilid ja regulaatorid, kuid kostja korteri piires neid ei ole.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus jättis 10. märtsi 2010 otsusega hagi rahuldamata.

Otsuse põhjenduste kohaselt on Jõhvi linna arhiivi tõendi kohaselt vaidlusalune hoone ahiküttega. Nimetatud tõend on ainus elumaja XXX küttesüsteemi kohta. Maja küttesüsteemi projekti ei ole. Seda, et majas oli varem ahiküte ja keskküte pandi hiljem, kinnitasid pooled. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud ei ole nimetatud nõuet täitnud sellega, et juba 1999. aastast hakati majas küttesüsteemi muutma ja rikkuma, mis on jätkunud mitme aasta vältel kõikide korteriomanike poolt. Maja oli algselt ehitatud ahiküttel toimivana. Ajal, kui maja kuulus Eesti Põlevkivile, ehitati majja keskkütte süsteem. Kõikides korterites on korteriomanike poolt muudetud algset küttesüsteemi radiaatorite või osade ribide eemaldamisega ja koridorist radiaatori eemaldamisega. Küttesüsteemi muutmine on aset leidnud juba alates 1999. aastast. Küttesüsteemi olulist muutmist majas on kinnitanud korteriomanik A. Tarum ja esindaja K. T. neile kuuluvas korteris, kus nad on eemaldanud juba 1999. aastal radiaatori. Küttesüsteemi muutmist kinnitas L. M. enda korteris. A. Tarum kinnitas küttesüsteemi muutmist L. M. korteris juba 2004 aastal. N. Maiorova kinnitas küttesüsteemi muutmist temale kuuluvas korteris nr x. Korteriteomanikud A. Tarum, L. M. ja N. Maiorova kinnitasid küttesüsteemi muutmist korteris nr x, mis kuulub K. Mazalovile. OÜ FLUK TEHNIK poolt 25.06.2003 väljastatud kinnituse kohaselt teostas OÜ FLUK TEHNIK aadressil XXX Jõhvi radiaatorite mahalõikamise ja küttesüsteemi sulgemise. Küttesüsteemist tehtud muutusi kinnitas ka Kohtla-Järve Soojus poolt 13.10.1999 teostatud soojusseadmete ülevaatuse akt nr 503786, mille kohaselt A. Tarumi korteris on tehtud soojuse koormuse ümberarvestamine. Akti kohaselt on korteris vähendatud radiaatori ribisid. Küttesüsteemis tehtud muutusi kinnitab ka AS Kohtla-Järve Soojus tarbijate nimekiri aadressil XXX. Nimekirjast tulenevalt on korteris nr X kütte osakaal 1,93, korteris nr X 85,7 ja korteris nr X 37,5 ja korteris nr X 100 %. Maja küttesüsteemi mittekorrapärast toimimist on kinnitanud tunnistaja A. B. , kelle ütlustega on kinnitust leidnud, et korteris nr X oli juba 2002 aastal liigkütmine. Samuti on A. Tarum kohtuistungil 25.09.2006 avaldanud, et tema eemaldas oma korterist 1999 aastal radiaatoritelt ribisid. Küttesüsteemi muutmist majas on kinnitanud K. T. kohtule 21.12.2009 sellega, et eemaldas maja koridorist radiaatori. N. Maiorova avaldas, et tasus soojuse eest vähem ja tema korteris oli üks radiaator. Kohus määras maja küttesüsteemi kontrollimiseks ja arvamuse andmiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 1-14/86 kohaselt ei toimi elamu küttesüsteem normaalselt. Käesoleval ajal ei ole võimalik tuvastada, milline oli endine olukord majas ja kostjale kuuluvas korteris. Seega ei ole võimalik tuvastada ka, millise olukorra peaks kostja taastama. Sellest tulenevalt ei pruugi kostja poolt enda reaalosa piires asuva küttesüsteemi osa taastamine hagejate poolt nõutud viisil kaasa tuua küttesüsteemi toimimist viisil, mis rahuldaks hagejaid. Kohus ei saa dokumentaalse tõendina hinnata K. T. poolt omakäeliselt esitatud küttesüsteemi projekti. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 teostatakse õigusi hea usu põhimõttel ja õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hagejad, olles teadlikud, et majas on ka teiste korteriomanike poolt rikutud küttesüsteemi, ei ole toiminud hea usu põhimõtete kohaselt, esitades hagi ühe korteriomaniku vastu. Hagejate nõue, et kostja kohustub taastama esialgse olukorra, ei ole täidetav, kuna puuduvad projektid, mille järgi võiks kostja taastada endise olukorra. Hea usu põhimõtete kohaselt oleks kostjale hagejate poolt nõutud kohustuse panemine vastuolus hea usu põhimõttega ja tekitaks kahju

kostjale. Asja lahenduseks oleks, kui majas XXX korteriomanikud telliks küttesüsteemi projekti ja vastavalt projektile taastataks või ehitataks välja küttesüsteemi. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud omandit. Kui omanik kannatab rikkumise tagajärjel kahju, saab ta nõuda hüvitust võlaõigusliku hagiga, mitte negatoorhagiga. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise hagi, sega ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Tarum, T. Matškevitš ja J. Beskrovnaja esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu 10. märtsi 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõigusnormi, rikkus oluliselt menetlusnormi ja tuvastas ebaõigesti asjaolusid. Teistes korterites (va. kostja korter) on keskküttesüsteem säilinud ja kuna see oli paigaldatud analoogselt on teiste korterite järgi võimalik koostada projekt ka kostja korteri keskküttesüsteemi taastamiseks. Hageja esindaja poolt omakäeliselt koostatud plaani järgi on näha radiaatorite asukoht, torude asukoht ja nende läbimõõt ja ka selle plaani järgi on võimalik kostja korteris keskkütte taastamine. Kostja poolt kõigi radiaatorite eemaldamine ja torude asendamine peenematega tegi võimatuks teistele keskkütte kasutamise. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et hagiga kohtusse pöördumine oma õiguste kaitseks on hea usu põhimõtte rikkumine. Sellega kohus väidab, et oma õiguste kaitseks oleks hagejad pidanud valima omakohtu tee. Kohus on jätnud tähelepanuta hagejate 21.12.2009 istungil tehtud kompromissettepaneku, et ühiselt tellitakse keskkütte taastamise projekt ja selle alusel taastavad kõik korteriomanikud oma korterites keskkütte. Ainult kostja ei ole nõus oma korteris muudatusi tegema. Kohus on rikkunud TsMS § 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõuet, et hageja ja kolmas isik taastaksid oma korterites keskkütte, ei ole esitatud. Kohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata asjaõigusseaduse (AÕS) § 89, kuna leidis, et kostja ei ole rikkunud omandit. Sama kohus on kahe eelneva kohtuliku arutamise tulemusena leidnud, et kostja on rikkunud AÕS § 89, kuid nüüd leiab kohus ilma mingi põhjenduseta, et mingit rikkumist ei olnud. Kohus on õigesti tõlgendanud AÕS § 89, kuid ebaõigesti jätnud selle kohaldamata. K. Mazalov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tuvastamist leidnud, et kõikide korterite omanikud on erinevatel aegadel muutnud keskküttesüsteemi. Kolmanda isiku seletuse kohaselt on tema korteris tehtud osa muudatusi juba enne korteri ostmist tema poolt. Järelikult ei ole küttesüsteem ka teistes korterites säilinud. Kõik korterid on erineva planeeringuga ja seetõttu ei saa teistes korterites osaliselt säilinud keskküttesüsteemi alusel taastada küttesüsteemi kostja korteris. Elamu keskküttesüsteem oli paigaldatud ilma projektita. Ehitisregistri kohaselt on elamus ahjuküte. K. T. poolt koostatud omakäelise joonise alusel ei saa taastada kostja korteri keskküttesüsteemi, sest joonis ei ole usaldusväärne, seal ei ole näidatud radiaatorite suurust. Kõik radiaatorid ei saagi olla ühe suurused, sest ribide arv sõltub köetava ruumi suurusest.

Tunnistaja A. B. ütluste kohaselt ei toiminud maja küttesüsteem juba 2002. aastal, mis väljendus kostja korteri liigkütmises. Apellandid ei ole toiminud heas usus, kui esitasid nõude ainult ühe korteriomaniku vastu olukorras, kus elamu keskküttesüsteemi on muutnud kõik korteriomanikud.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

tegemiseks, siis on hagejatel iseenesest tekkinud AÕS § 89 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt rikkumise kõrvaldamist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.