Asjaõigus › Omandiasjad

Mõista hagejatelt solidaarselt välja ekspertiisitasu summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi tagatistekonto nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või arvele nr 221023778606 Hansapank, viitenumber 2900072136 ).

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud Leonid M. esitas Viru Maakohtule 22. juunil 2004 hagiavalduse A. R.`i ja G. R.`i vastu, milles palus lõpetada omandiõiguse rikkumine ja taastada küttesüsteem. Hagiavalduse kohaselt on kostjad 2003. a eemaldanud A. R.`ile kuuluvas korteris Jõhvis, xxx kaasomandisse kuuluvast keskküttesüsteemist osa ilma kaasomanike nõusolekuta. G. R. eemaldas A. R.ile kuuluvast korterist kõik radiaatorid ning torud ning asendas torud peenikeste plastmasstorudega, mille läbilaskevõime on neli korda väiksem võrreldes asendatud torude läbilaskevõimega. A. T.`ile kuuluvas ja samas vaidlusaluses elamus 2. korrusel asuvas korteris on tekkinud peenikeste torude paigaldamise tõttu soojuspuudujäägid ning hagejale kuuluvas 1. korrusel asuvas korteris on tekkinud ülekuumenemine, mille tõttu peab hageja laskma soojust läbi lahtiste akende õue. Hageja leiab, et G. R.`i tegevuse tõttu on tekkinud olukord, kus keskkütte arved (kusjuures enamuse soojuse on hageja sunnitud õue laskma) peab tasuma hageja. Hageja on seisukohal, et kostjad on rikkunud teiste korteriomanike õigusi. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja esitas 7. septembril 2005 avalduse, milles palus kaasata hageja poolel menetlusse kolmandate isikutena A. T. ja N. M.. Kohus andis 29. novembril 2004 toimunud eelistungil hagejale täiendava tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.

Kuna hagiavaldusel on maha kriipsutatud hageja N. M. nimi ja andmed, siis kostja esitas taotluse N. M. kaasamiseks protsessi kolmanda isikuna. 04.06.2006 kohtu määrusega kostja taotluse alusel on kaasatud N. M. protsessi kolmanda isikuna kostja poolel, kuna N. M. hagiavaldusele, mis oli esitatud hagejate L. M.i ja A. T.i poolt ei ole hagejana märgitud N. M.t.

Kostja vastus Kostja esitas 15. juunil 2005 kirjaliku arvamuse, milles teatas, et ta hagi nõudeid ei tunnista. Küttesüsteemi muudeti juba enne tema omanikuks saamist. Korterit köetakse puudega (ahjuküte) ja taoline korteri kütte viis on vastavuses hooneregistri dokumentatsiooniga. Elamu keskkütte dokumentatsiooni pole kostja kuskilt leidnud. Kostja ei ole teinud hagejatele takistusi keskkütte süsteemi kasutamisel. Ühise katla või boileriga ühendatud radiaatorite kaudu ruumide küttesüsteemi reguleerimiseks (balansseerimiseks) on ette nähtud spetsiaalsed ventiilid ja regulaatorid, kuid kostja korteri piires neid pole ja seega puudub kostjal igasugune võimalus hagejate kasutuses oleva küttesüsteemi reguleerimiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hagejate kanda. Kohus tegi asjas otsuse 16.10.2006, millega rahuldas hagi osaliselt. Viru Ringkonnakohus 13.04.2007 tühistas menetlusnormide rikkumise tõttu maakohtu otsuse ning saatis asja tagasi uueks arutamiseks. Ringkonnakohus oma otsuses märkis, et asjas on esitatud mitu hagiavaldust, algselt esitas L. M. avalduse A. R.`i ja G. R.i vastu, siis esitasid hagi L. M., A. T. ja N. M. hagi kostjate A. R.`i ja G. R.`i vastu. Lisaks sellele esitas L. M. taotluse asendada kostjad A. ja G. R. kostja K. M.iga. 04.12.2004 on N. M. esitanud avalduse, et tal ei ole mingeid pretensioone seoses küttesüsteemiga elamus, samas ei nähtu, et ta oleks oma hagiavaldusest loobunud. Kohus on kaasanud N. M. kolmanda isikuna kostja poolel. Ringkonnakohus leidis, et kohus ei ole välja selgitanud menetlusosalisi. Viru Maakohtus jätkas asja menetlemist ja 11.12.2007 toimunud istungil loobus N. M. hagist ja nõustus jääma protsessi kolmanda isikuna kostja poolel. Kohus protokollis loobumise ja võttis protokolli selle kohta allkirja /tl.88 kd II). Samal istungil loobusid hagejad L. M. ja A. T. hagist A. ja G. R.i vastu ja kinnitasid, et kostjaks jääb K. M.. Nimetatud loobumise kinnitasid hagejad protokollis oma allkirjadega ja kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohus tegi asjas otsuse 19.12.2007 , millega rahuldas hagi. Viru Ringkonnakohus tühistas otsuse 08.12.2008 põhjendusel, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus leidis, et maakohus, rikkudes TsMS § 392, on jätnud eelmenetluse käigus selgitamata hagejate nõuded, kes on menetlusosalised (mis staatuses nad on hageja, kolmas isik), mis nõuded ja kelle vastu maakohtu menetluses on.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejad L.M., A.T. ja N.M. esitanud hagi A. R.i ja G. R.i vastu omandiõiguse rikkumise ja endise olukorra taastamise nõudes (kd.1 tl 1-4, 51-52). 25.04.2005 toimunud kohtuistungil on hageja A.T.i esindaja taotlenud kostjate A.R.i ja G.R.i asendamist K. M.iga. 09.05.2005 esitasid L.M. ja A.T. hagi K.M.i vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja endise olukorra taastamise nõudes. Antud juhul ei kuulu kohaldamisele TsMS § 208 lg.1, sest hagejad L.M. ja A.T. motiveerisid kostja asendamise taotlust ja hagi esitamist K.M.i vastu sellega, et A.R. ja G.R. võõrandasid oma korteri K.M.ile, mitte eksimusega kostja valikul TsMS § 208 lg.1 mõttes. TsMS § 210 lg.1 ja 2 kohaselt hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või loovutada vaidlusalune nõue. Vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg.3 kohaselt õigusjärglane võib TsMS § 210 lg.2 nimetatud juhul vastaspoole nõusolekul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Vastaspoole nõusolekuta võib õigusjärglane astuda menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Ringkonnakohus on seisukohal, et TsMS § 210 lg.3 tuleneb, et K.M.i menetlusse astumiseks kostjana eriõigusjärgluse korras A.R.i ja G.R.i asemel, oli vajalik K.M.i enda avaldus. Antud juhul on aga L.M. ja A.T. esitanud uue hagi K.M.i vastu. Maakohus on edasises menetluses asendanud kostjana A.R.i ja G.R.i K.M.iga, jättes tähelepanuta, et N.M. ei ole taotlenud kostja asendamist ega loobunud hagist A.R.i ja G.R.i vastu. 11.12.2007 toimunud kohtuistungil on L.M., A.T. ja N.M. loobunud hagist R.ide vastu. TsMS § 428 lg.1 p.3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja loobub hagist. TsMS § 429 lg.1 ja 2 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 433 lg.1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Antud juhul on maakohus küll hagist loobumise protokollinud, kuid jätnud määruse menetluse lõpetamise kohta tegemata, rikkudes sellega TsMS §-d 428 lg.1 p.3, 429 lg.1 ja 2. Maakohus, jättes N.M. hagi A.R.i ja G.R.i vastu tähelepanuta, on kaasanud N.M. 04.06.2006 määrusega menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel L.M.i ja A.T.i hagis K.M.i vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja endise olukorra taastamise nõudes. Seega tekkis olukord kus, N.M. oli ühes ja samas tsiviilasjas hagejaks L.M.i, A.T.i ja N.M. hagis A.R.i ja G. R.i vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja endise olukorra taastamise nõudes ning kolmandaks isikuks kostja poolel L.M.i ja A.T.i hagis K.M.i vastu omandiõiguse rikkumise ja endise olukorra taastamise nõudes. Ringkonnakohtu istungil kinnitas N.M., et ei ole oma hagist loobunud. TsMS § 442 lg.5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg.5 sätestatut.

Ringkonnakohus on seisukohal, et eeltoodud menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada TsMS § 656 lg.2 alusel apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata, nimetatud rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ja asi tuleb saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Seoses asja saatmisega esimese astme kohtule uueks arutamiseks ei ole ringkonnakohus võtnud seisukohta apellatsioonkaebuse väidete osas, mis käsitlevad vaidlust sisuliselt. Ringkonnakohus juhib esimese astme kohtu tähelepanu sellele, et vastavalt TsMS § 442 lg.5 peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega kui hagejad nõuavad hagis endise olukorra taastamist, siis tuleb kohtul tuvastada, milline oli see olukord, mille taastamist hagejad nõuavad ja kas see nõue on täidetav. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja asja saatmisega esimese astme kohtule uueks arutamiseks lahendatakse menetluskulude jaotuse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Otsus jõustus 15.01.2009 ja Viru Maakohus on jätkanud menetlust. Asja käik

Kohus on saatnud hagejate esindajale nõude täpsustatud hagiavalduse esitamiseks. 31.03.2009 on Viru Maakohtusse saabunud taotlus hageja L. M.i üldõigusjärglase T. M.i menetlusse lubamiseks. 24.09.2009 on saabunud kohtule taotlus lubada protsessi hageja L. M.i seadusliku pärijana tema tütar J. B.. Nimetatud taotlused kohus rahuldas määrusega 05.10.2009 ja lubas hagejatena astuda menetlusse üldõigusjärglastel T. M.il ja J. B.l. Hagejad esitasid kohtule haginõude täpsustuse 08.05.2009, kus nad kinnitasid, et on endiselt seisukohal, et hagist G. R.i ja A. R.i vastu on nad loobunud ja ka üldõigusjärglased jäävad loobumise juurde. N. M. on esitanud avalduse hagist loobumises G. ja A. R.i vastu ja on loobunud oma hageja õigustest. Kohus on saatnud hagist loobumise teated A. R.ile ja G. R.ile, kes on kohtule 21.09.2009 teatanud, et nõustuvad sellega, et hagejad on loobunud hagist nende vastu ja nõustuvad, et kostjaks jääb K. M.. 28.09.2009 määrusega kohus lõpetas menetluse kostjate A. R.`i ja G. R.i vastu kuna hagejad on nõudest kostjate vastu loobunud ja kohus on loobumise vastu võtnud. Kohus jätkab menetlust kostja K. M.i vastu. 14.10.2009 esitasid hagejad A. T., T. M. ja J. B. täpsustatud hagiavalduse kostja K. M.i vastu tuginedes AÕS § 89 ja paluvad lõpetada omandiõiguse rikkumine ja kohustada kostjat taastama küttesüsteemi K. M.i reaalosa piirides asuv osa.

Kohus määras 30. detsembri 2005 määrusega asjas ekspertiisi, milles esitas eksperdile järgmised küsimused: 1) kas ja millal ning millistes korterites on majas, asukohaga Jõhvi, Rahu tn18 küttesüsteemi muudetud? 2) kuidas on küttesüsteemis tehtud muutmised mõjunud maja küttesüsteemile ja millistele korteritele ning mil viisil? 19.01.2006.a. esitatud ekspertiisiakti kohaselt on majas korterist nr. 2 välja lõigatud radiaatorid ja vahetatud püstiku torud, mis ei vasta küttesüsteemis ettenähtuid mõõtude normatiivile ,mistõttu ei toimi elamu küttesüsteem normaalselt ja ekspert leiab, et lahendus on võimalik kahel viisil: 1- paigaldada ringluspump ja püstikutele tasakaalustusventiilid või 2- taastada krt .2 küttesüsteem endisel kujul /tl175/.

Kohtuistungitel Nii eelistungitel kui kohtuistungitel on hagejad jäänud oma nõude juurde, kuna keskküttesüsteem on majas rikutud ning selle tagajärjel oli ühes korteris liiga külm ning teises liiga palav. Kostja korteris olevad torud on liiga väikese diameetriga, mille tagajärjel ongi probleemid tekkinud. Hagejad jäävad oma nõude juurde taastada kostja korteris küttesüsteem endises olukorras, asendades torud, mis on kostja korteris ja on läbimõõduga 18 mm varem olnud 21 mm diameetriga torudega. Hagejad paluvad hagi rahuldada ja soovivad, et kostja taastaks keskküttesüsteemi enda reaalosa piires ja paluvad välja mõista menetluskulud, tuginedes VÕS § 1055 AÕS § 89 ja TsÜS § 138. Samuti paluvad välja mõista kostjalt kohtukulud. Kolmas isik soovib, et kostja taastaks endise olukorra. Kostja esindaja on leidnud istungitel ja oma vastustes, et puuduvad tõendid selle kohta, et kostja korteris on väiksema diameetriga torud. Kostja väitel oli ta korterit ostes teadlik sellest, korter on ilma keskkütteta. Pealegi on küttesüsteemi rikkunud ka teised korteriomanikud, eemaldades radiaatoreid oma korteritest. Ka ei ole olnud võimalik saada majas oleva küttesüsteemi projekti, kuna maja oli esialgselt ehitatud ahiküttega, keskküte oli pandud korterisse hiljem, ilma mingi projektita ja ebaseaduslikult selleaegse hoone valdaja Eesti Põlevkivi poolt ja projektdokumentatsiooni ei ole võimalik saada. Hooneregistri andmetel on hoone kütteallikaks ahjud. Kuna keskkütte on paigaldatud mittespetsialistide ( kaevurite ) poolt ja ilma projektita, ei saa nõuda ebaseadusliku ehitise osade taastamist. Kostja esindaja selgitas, et praegusel momendil ei ole ühelegi kaugkütte lepingule alla kirjutatud ja sellepärast ei ole majas lülitatud soojust sisse. Maja on praegusel momendil külm. Kirjalikus seisukohas , mis on saadetud 18. septembril 2006 kohtule kirjalikult teatab kostja, et radiaatorite taastamine korteris nr 2 ei ole otstarbekas, kuna teised korteriomanikud ei soovi elamu korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluvate tehniliselt amortiseerunud ühiskommunikatsioonide avariiolukordasid ennetavat väljavahetamist. Kostja on seisukohal, et AS Minu Vara Ida poolt tehtud ekspertiisi akt tuleb jätta tähelepanuta, sest ekspert ei täitnud talle kohtu poolt antud ülesannet, jättes välja selgitamata algandmed ja võimalikud rikkumised teiste korteriomanike poolt. Teised kohtu toimikus asuvad arvamused korterit nr 2 läbiva keskküttetorustiku ja sellest tulenevate soovituste kohta tuleks jätta tähelepanuta, sest neis on vääralt kasutatud algandmeid torude läbimõõdu kohta. Kostja leiab ka, et kuna Jõhvi linna ehitiste registrisse pole kantud Rahu tn 18 elamu keskkütte olemasolu, siis ei saa nõuda ebaseaduslike ehitiste osade taastamist. Korteri nr 2

omanik pole kunagi takistanud teistel korteriomanikel elamu keskküttesüsteemi kasutamist. Elamus keskkütte puudumise põhjuseks on teiste korteriomanike poolt lepingu sõlmimata jätmine keskkütte tarnijaga. Eelistungil, mis toimus 7. novembril 2005, teatas hageja A. T., et tema korteris oli juba vene ajal 5 ribi välja lõigatud, kuna oli liiga palav. Nimetatud korteris oli 34 ja nüüd on 29 ribi juba üle 10 aasta. Eelistungil, mis toimus 23. jaanuaril 2006, leidis hageja esindaja, et nõustuda võib variandiga, mille kohaselt paigaldatakse ringluspump. Kui kostja lahendab probleemi ja teistel majaelanikel tekivad pretensioonid, siis nad juba omavahel lahendavad need probleemid. Kostja teatas, et on nõus paigaldama ringluspumba koos ventiilidega. Hagejad nimetatud ettepanekuga ei nõustunud. Eelistungil, mis toimus 29. mail 2006, kuulas kohus üle tunnistaja L. R., kelle ütluste kohaselt ta ei võrrelnud radiaatorite ribide arvu korterites. Rikkumine seisnes selles, et ühes korteris olid radiaatorid välja lõigatud. Tunnistaja ei ole kunagi elumaja projekti näinud ja selle järgi ekspertiisi ei teinud ja ei küsinud ka korteriomanikelt, kas keegi neist varem oli radiaatori ribisid välja lõiganud. Hageja L. M.`i istungil antud selgituse kohaselt on tema korteris üks radiaator eemaldatud, kuid pärast seda kui tehti ümberehitus R.ide korteris . Eelistungil, mis toimus 25. septembril 2006, selgitas kolmanda isikuna kaasatud N. M., et kui ta ostis korteri neli aastat tagasi, siis olid juba radiaatorid välja võetud. Kaks aastat tagasi paigaldas ta neli radiaatori ribi tagasi. Kohtuistungil, mis toimus 14. novembril 2007, kuulas kohus üle tunnistaja A. B., kelle ütluste kohaselt elas korteris Jõhvis, xxx tema poeg ning ta käis pidevalt poja juures 2002-2003 aastal. Kui tunnistaja külastas poega ja tema lapsi, siis oli korteris alati väga palav, lapsed olid pidevalt haiged ja samuti nad maksid ka soojuse eest päris palju. Korter oli väga soe juba enne 2002. aastat. Kostja tegi istungil ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, mille kohaselt paneb ta lisatorud olemasolevale, mis annaks üldläbimõõdu 21 mm ja mille ühenduskohad oleksid K. T.i korteris, kuid K. T. A. T.i esindajana ei ole sellise ettepanekuga nõus, sellega ei nõustu ka teine hageja. Ka ei ole hagejad nõus ringluspumba paigaldamisega, kuna see ei lahenda probleemi ja hagejad soovivad endise olukorra taastamist. Kohtuistungil, mis toimus 11. detsembril 2007, loobusid hagejad A. T. ja L. M. hagist G. ja A. R.i vastu. Kohus võttis loobumise vastu. Varem hagejana A. ja G. R.i vastu hagi esitanud N. M. loobub hagist nende vastu ja kohus võtab hagist loobumise vastu. Kostja esindaja jääb oma varemöeldud seisukohtade juurde ja palub jätta hagi rahuldamata, kuna enne korteris nr. 2 toimunud keskküttesüsteemi ümberkorraldusi oli korteris ülekütmine ja korteriomanikud ei olnud võimelised kokku leppima ümberehitamises ning ka teised korteriomanikud on rikkunud küttesüsteemi. Kostja tugineb AÕS § 89 ja leiab, et rikkujad

peavad vastutama solidaarselt. Pealegi on küttesüsteemi taastamine ebamõistlikult kulukas , kostja on pakkunud õigusrahu säilitamise nimel erinevaid kokkuleppe variante, kuid hagejad ei ole nõustunud. Kohus on korduvalt pooltele teinud ettepanekuid kompromissi sõlmimiseks, et lahendada majas küttesüsteemiga tekkinud olukord, pooled kompromissile ei ole jõudnud. Istungil, mis toimus 21.12.2009 soovisid pooled aega kompromissi sõlmimiseks, kuna leidsid ühiselt, et küttesüsteem on kogu majas rikutud, projekti ei ole ja lahenduseks oleks, kui tellitaks maja küttesüsteemi projekt.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad ning hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Viru Ringkonnakohus 08.12.2008 otsuses viitab, et kui hagejad nõuavad hagis endise olukorra taastamist, siis tuleb kohtul tuvastada, milline oli see olukord, mille taastamist hagejad nõuavad ja kas see nõue on täidetav. Kohus on tuvastanud, et elamus Jõhvi, Rahu tn 18 on neli korterit. Korter nr 1 kuulus Leonid M. ́ile ( käesoleval ajal on hagejateks pärijad T. M. ja J. B.) , A. T.`ile (korter nr 3), N. M.`le (korter nr 4) ja korter nr 2 K. M.`ile alates 16. septembrist 2004. Nimetatud korter kuulus varem A. R.`ile (tl 44). Korterid on kantud Ida-Viru Maakohtu kinnistusregistrisse (tl 6-7, 24-25). Jõhvi linna arhiivi tõendi kohaselt on hooned ahiküttega /tl 78 I kd/. Nimetatud tõend on ainus tõend elumaja Rahu 18 küttesüsteemide kohta. Kohus on tuvastanud poolte ütlustega, et maja küttesüsteemi projekti ei ole, seega ei ole pooled seda ka kohtule esitanud. Seda, et majas oli varem ahiküte ja keskküte pandi hiljem, on pooled ka kinnitanud. Kohus ei saa välja selgitada, milline oli esialgne olukord majas küttesüsteemi paigaldamisel. Tunnistaja N.R., kes teostas ekspertiisi väidab, et ei ole kunagi näinud küttesüsteemi projekti. Sama on kinnitanud ka kõik korteriomanikud. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud ei ole nimetatud nõuet täitnud sellega, et juba 1999 aastast hakati majas küttesüsteemi muutma ja rikkuma ja rikkumine on jätkunud mitme aasta vältel kõikide korteriomanike poolt nii korterites kui ka sellega , et K. T. veel 2007-2008 aastal eemaldas koridorist radiaatori .

Maja Rahu tn 18 oli algselt ehitatud ahiküttel toimivana. Põlevkivile, ehitati majja keskkütte süsteem.

Ajal, kui maja kuulus Eesti

Kohtus on tõendamist leidnud, et kõikides korterites on korteriomanike poolt muudetud algset küttesüsteemi radiaatorite või osade ribide eemaldamisega ja koridorist radiaatori eemaldamisega. Küttesüsteemi muutmine on aset leidnud juba alates 1999 aastast. Maja küttesüsteemi muutmise fakti on kinnitanud hagejad ja kolmas isik nii suusõnaliselt kohtuistungitel kui ka kirjalikult ja on tõendatud kirjalike tõenditega: -Küttesüsteemi olulist muutmist majas on kinnitanud korteriomanik – hageja A. T. ja esindaja K. T. neile kuuluvas korteris, kus nad on eemaldanud juba 1999 aastal radiaatori. -Küttesüsteemi muutmist on kinnitanud istungitel L. M. enda korteri osas. -A. T. on kinnitanud küttesüsteemi muutmist L. M. korteri osas juba 2004 aastal /tl 176, 304 I kd/. - N. M. on kinnitanud küttesüsteemi muutmist temale kuuluvas korteris nr. 4. - Korteriteomanikud A. T., L. M. ja N. M. on kinnitanud nii esitatud hagis kui istungitel küttesüsteemi muutmist korteri nr 2 osas, mis kuulub K. M.ile. -Muutustest, mis on toimunud korterite küttesüsteemis on kinnitanud ka kohtule esitatud OÜ FLUK TEHNIK poolt 25. juunil 2003 väljastatud kinnitus, mille kohaselt teostas OÜ FLUK TEHNIK aadressil Rahu 18-2 Jõhvi radiaatorite mahalõikamist ja küttesüsteemi sulgemist (tl 83). - Küttesüsteemist tehtud muutusi kinnitab ka kohtule esitatud Kohtla-Järve Soojuse poolt

- N. M. on kohtuistungil 25.09.2006 avaldanud, et tasus soojuse eest vähem ja tema korteris oli üks radiaator Kohus määras maja küttesüsteemi kontrollimiseks ja arvamuse andmiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 1-14/86 kohaselt ei toimi elamu küttesüsteem normaalselt ja on põhjustanud maja küttesüsteemi tegevuse häire. Kohus nõustub sellise poolte 21.12.2009 istungil esitatud seisukohaga, et kuna majas on rikutud kogu küttesüsteem kõikide korteriomanike poolt ja elumaja ja küttesüsteemi kohta projekte ei ole ja neid ei ole võimalik saada, siis on vajalik teha majas küttesüsteemi projekt ja hakata vastavalt projektile toimima. Käesoleval ajal ei ole võimalik tuvastada, milline oli endine olukord majas ja kostjale kuuluvas korteris. Seega ei ole võimalik tuvastada ka, millise olukorra peaks kostja taastama, seda olukorras, kus majas on kõikides korterites võetud erinevatel aegadel vähemaks radiaatoreid, st. rikutud küttesüsteemi ja samuti on koridorist ära võetud radiaator. Sellest tulenevalt ei pruugi kostja poolt enda reaalosa piires asuva küttesüsteemi osa taastamine hagejate poolt nõutud viisil kaasa tuua küttesüsteemi toimimist viisil, mis rahuldaks korteriomanikke ja hagejaid. Kohus ei saa dokumentaalse tõendina hinnata K. T.i poolt omakäeliselt esitatud küttesüsteemi projekti. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 teostatakse õigusi hea usu põhimõttel ja õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hagejad, olles teadlikud, et majas on ka teiste korteriomanike poolt rikutud küttesüsteemi, ei ole toiminud hea usu põhimõtete kohaselt esitades hagi ühe korteriomaniku vastu. Kohus leiab, et hagejate nõue, et kostja kohustub taastama esialgse olukorra , ei ole täidetav, kuna puuduvad projektid , mille järgi võiks kostja taastada endise olukorra. Hea usu ( TsÜS § 138) põhimõtete kohaselt oleks kostjale hagejate poolt nõutud kohustuse panemine vastuolus hea usu põhimõttega ja tekitaks kahju kostjale. Kohus märgib, et asja lahenduseks oleks, kui majas Rahu tn 18 korteriomanikud telliks küttesüsteemi projekti ja vastavalt projektile taastataks või ehitataks välja küttesüsteemi . Hageja on oma nõudes tuginenud AÕS §-st 89 ja VÕS 1055. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. AÕS § 89 mõttes on tegemist negatoorhagiga . Negatoorhagiga ( actio negatore) saab omanik kõrvaldada kasutamis- ja käsutamisõiguse rikkumisi. Negatoorhagiga saab nõuda rikkumise ja selle tagajärje kõrvaldamist. Rikkuja on see, kes teoga rikub võõrast omandit või kes vastutab asja eest, mis kahjustab omandit. Negatoorhagi võib kasutamisõiguse rikkumise kõrvaldamiseks esitada sel ajal, kui

leiab aset õigusrikkumine. Kui rikkumine on lõppenud, on ka alus hagi esitamiseks ära langenud. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja oleks rikkunud omandit. Kui omanik kannatab rikkumise tagajärjel kahju, saab ta nõuda hüvitust võlaõigusliku hagiga, mitte negatoorhagiga. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise hagi, sega ei kuulu kohaldamisele VÕS § 1055. Menetluskulud TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on kohtule esitatud 22. juunil 2004.

Kuni 01. jaanuarini 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 60 lg 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt (TsMS) § 61 lg 1 p 2 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejate menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas: 60 krooni ja advokaadi tasu kokku summas 8 600 krooni.

Viru Maakohtu 06. märtsi 2006 määrusega on hagejale A. T.`ile määratud riigi õigusabi osutaja ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Ida-Viru Advokaadibüroo poolt on riigi õigusabi osutajaks määratud vandeadvokaadi vanemabi I. G.. Viru Maakohtu 17. oktoobri 2006 määrusega on hüvitatud vandeadvokaadi vanemabile I. G.`il riigi õigusabi tasu summas 2 377,70 senti. Õigusabi oli määratud hageja A. T.ile ilma õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Nimetatud õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda. Kostja hagi ei ole tunnistanud ja palub jätta kohtukulud hagejate kanda. Kostja esindaja kohtule kohtukulude nimekirja ei ole esitanud Kostja ja hageja on taotlenud ekspertiisi teostamist. Kohus määras 30. detsembri 2005 määrusega asjas ekspertiisi. Eksperditasu kohtu tagatiste kontole ette ei tasutud. Viru Maakohtu 11. aprilli 2006 määrusega hüvitati AS-ile Minu Vara Ida ekspertiisile tehtud kulutused summas 1500 krooni.

Seega kuulub hagejatelt solidaarselt väljamõistmisele eksperditasu summas 1 500 krooni riigituludesse.

Kohtunik Evi Kool

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.