Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

2-10-48430 kohtutäituri tegevuse peale. Taotluse esitaja palub rahuldada tema taotlus ning lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 169/2010/590 tema väljatõstmiseks majast aadressil XXX Narva-Jõesuus. Kohtumääruse põhjendused Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et taotluse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega saab isik pöörduda kohtusse eelkõige enda eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, kui seaduses pole sätestatud teisiti. TsMS § 371 lg 1 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 on maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel. V A on esitanud taotluse täitemenetluse lõpetamiseks, mis ei kuulu kohtu pädevusse. Vastavalt TMS § 50 lg 1 kohaselt täitemenetluse peatab või lõpetab kohtutäitur otsusega. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS § 48. Kooskõlas TMS § 11 lg 1 p 4 võib kohtule esitada kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis lahendatakse hagita menetluses TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt. TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asja materjalidest ei nähtu, et V A oleks vaidlustanud kohtutäituri otsust. Samas ei nähtu, et ta oleks läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse kohtutäiturite juures. Juhul kui taotluse esitaja soovib esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, siis kuulub TMS § 218 lg 1 tulenevalt eelnevalt kohustuslikult läbimisele TMS § 217 sätestatud menetlus, st eelnevalt peab kohtutäitur tegema otsuse, mille peale saab esitada kaebuse maakohtusse. Täitemenetlusega seotud hagid on sätestatud TMS § 220-223. V A taotlus ei sisalda sellist nõuet, mida oleks võimalik hagina esitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 2(3)

2-10-48430 TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja (avalduse esitaja) kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avalduse esitaja kanda.

Geete Lahi Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.