Tsiviilasi nr 2-10-43305
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-43305
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Kxxxx Sxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
25 946,06 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006), esindaja: Artur Maljukov( Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: Kxxxx Sxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx: x
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
BIGBANK AS hagi Kxxxx Sxxxx vastu rahuldada. Mõista välja KxxxxxSxxxxxxxxBIGBANK AS-i kasuks 25 946,06( kakskümmend viis tuhat üheksasada nelikümmend kuus) krooni 06 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast on tagastamata krediidisumma 14 333,98 krooni, sissenõutavaks muutnud tasumata intress 3506,60 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1377,26 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 6728,22 krooni. Mõista välja Kxxxx Sxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks viivis 29,39% tagastamata krediidisummalt( 14 333,98 krooni) aastas alates 08.09.2010.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Viivise nõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei või ületada põhivõla summat ( 14333.98 krooni). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Kxxxx Sxxxxx kanda. Mõista välja Kxxxx Sxxxxxxx BIGBANK
1 (3)
AS-i
kasuks
3090(
kolm
tuhat
üheksakümmend) krooni menetluskulude katteks. Sissenõutavast summast hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni ja dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõiv 90 krooni. Mõista välja KxxxxxSxxxxxxxxBIGBANK AS-i kasuks 1500( üks tuhat viissada) krooni õigusabikulude katteks. Mõista välja Kxxxx Sxxxxxxx 60 krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna. Menetlusdokumentide väljastamise kulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
BIGBANK AS esitas 07.09.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxx Sxxxxx vastu võlgnevuse 14 333,98 krooni ja lisanduva viivise ning intressi nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 15.11.2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Hagimaterjalid on 20.10.2010.a kostjale isiklikult üle antud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud.
Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 18.09.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0701706/15st. Võlaõigusseaduse § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale
2 (3)
krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist.. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg.1 sätestab: Tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Hageja on lepingu üldtingimuste p.6.1 näinud ette tarbijaga sõlmitud lepingu puhul viivise nõudmise seaduses sätestatud maksimaalses määras. Sellises olukorras võib kostjalt kui tarbijalt sissenõutav viivisesumma kujuneda teda kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks, mistõttu kohus piirab kostjalt sissenõutavat viivisesummat põhivõla summaga. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus TsMS § 468 lg.1 p.2 alusel viivitamata täidetavaks.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 3000 krooni ja dokumendi väljatrüki eest tasutud riigilõivu 90 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja palus kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 1500 krooni (tl.20-23). Hageja taotletud lepingulise esindaja kulu (õigusabikulu) on kohane ja proportsionaalne töömahuga selles asjas ja kohus määrab kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud hageja taotletud ulatuses TsMS § 1741 lg.3 alusel.
Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.