Tsiviilasi nr 2-10-26889
Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2010.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-26889
Tsiviilasi
Swedbank AS hagi Jxxxx Sxxx vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
46 406,58 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (endine nimi AS Hansapank; registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8 Tallinn 15040); esindaja: Silva Kark( Rakvere 5, 41592 Jõhvi, e-post: [email protected]); Kostja: Jxxxx Sxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx e- post: xxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Swedbank AS hagi Jxxxx Sxxxx vastu rahuldada. Mõista välja Jxxxx SxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks 56 004,65( viiskümmend kuus tuhat neli) krooni 65 senti võlgnevuse katteks. Mõista välja Jxxxx Sxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis protsendina põhinõudelt (46 406,58 krooni) alates 08.06.2010.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress, millele lisandub 7% aastas). Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus: Menetluskulud jätta Jxxxx Sxxxx kanda. Mõista välja Jxxxx SxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks 8892,20( kaheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend kaks) krooni 20 senti menetluskulude katteks, s.o. hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 1392.20 krooni lepingu nr 08-213305-KB menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest.
1 (3)
Mõista välja Jxxxx Sxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis menetluskuludelt( 8892,20 krooni) alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Mõista välja Jxxxx Sxxxxxx 26( kakskümmend kuus) krooni riigi tuludesse menetlusdokumentide väljastamise kuluna, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Swedbank AS esitas 07.06.2010.a Tartu Maakohtule hagiavalduse Jxxxx Sxxxx vastu võlgnevuse 56 004,65 krooni, sellele lisanduvate viiviste ja intressi nõudes. Hageja võlanõue tuleneb hageja ja kostja vahel 05.01.2007.a. sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust nr 06-247586-RK( edaspidi leping nr 1), mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi ning võimaldas Kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses, intressimääraga 24% aastas( tl 10- 11). 22.10.2008a jäi kostja intressi maksete tasumisega võlgnevusse. Kostja ei tasunud 22.10.2008- 22.02.2009a intressimakseid ja 22.10.2008- 22.09.2000 kaardikasko makseid( tl 12-14). 16.03.2007a sõlmisid pooled Partner krediitkaardi kasutamise lepingu nr 8505( 07-051766KK), mille alusel hageja andis kostja kasutusse krediitkaardi ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5000 krooni ulatuses. Lepingujärgne intress kasutatud krediidilimiidi eest on 16% aastas( tl 17-18). Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäevaks, kuid jäi tasumisega võlgnevusse alates 15.11.2008a. Kuni 15.03.2009a kostja laenu tagasi ei maksnud. 04.03.2009a saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja ja kuna kostja võlgnevust määratud tähtajaks ei kustutanud, ütles hageja 08.04.2009a lepingu üles. 09.04.2009a sulges hageja lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võla lepingu nr 08-213305-KB alla( tl 23-24). 15.10.2009a esitas hageja kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse ja menetluskulu väljamõistmiseks. 20.05.2010a lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse kostja vastuväite tõttu. 07.06.2010a seisuga moodustub kostja võlgnevus hageja ees kokku 56 004,65 krooni, millest: 1) lepingust nr 09-029342-KX tulenev võlgnevus kokku on 6017,00 krooni( põhiosa 5000 krooni, intress 444 krooni perioodi 22.10.2008- 08.04.2009a eest, põhiosa viivis 483 krooni perioodi 08.04.2009- 07.06.2010a eest ja kaardikasko 90 krooni perioodi 22.07.200822.09.2008a eest; 2) lepingust nr 08-213305-KB tulenev võlgnevus kokku 555,21 krooni( põhiosa 5224,84 krooni, intress 7,86 krooni perioodi 27.10.2008- 27.10.2008 eest, põhiosa viivis 272,51 krooni perioodi 25.07.2008- 07.06.2010a eest ja menetlustasu 50 krooni võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest; 3) lepingust nr 08-014761-VL tulenev võlgnevus kokku 44 432,44 krooni( põhiosa 36 181,74 krooni, intress 4683,19 krooni perioodi 15.07.2008- 08.04.2009a eest ja põhiosa viivis 3567,51 krooni perioodi 15.07.2008- 07.06.2010.a eest. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda vastama hagile kirjalikult
2 (3)
hiljemalt 23.oktoobriks 2010.a. Seejuures hoiatati kostjat TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral. Määrus ja hagimaterjalid on kostja poolt 05.10. 2010.a. vastu võetud( tl 37). Kostja vastas 19.10.2010a e- mailiga, et tunnistab nõuet ja soovib hagejaga maksmise osas kokkuleppele saada. Kostja sõnul on tal võimalik tasuda võlgnevust 500 krooni kuus. Hageja sellise võla maksmisega ei nõustu, kuna sel juhul kujuneks võlgnevuse tasumise perioodiks üle 9 aasta. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses ja teha kohtuotsus.
Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada Võlaõigusseaduse § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 82 lg.1 sätestab: kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab: kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlaõigusseaduse § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud laenulepingust ja krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja palus välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Samuti tuleb hageja taotlusel vastavalt TsMS § 177 lg 2 kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 143 p 41 sätestatud menetluskulud on 26 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista riigi tuludesse. Kohtunik Ü.Raag
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.