2-10-45186
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22.11.2010.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Kohtunik
Maimu Laumets
Tsiviilasja number
2-10-45186
Tsiviilasi
AS EMT hagi Axxxx Nxxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16, Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Silver Eensaar (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038, asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn 10150; elektronpost [email protected]); Kostja: Axxxx Nxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Osamakse summa 1000,00 krooni 1000,00 krooni 1000,00 krooni 1000,00 krooni
1 (3)
2-10-45186 hiljemalt 20.03.2011 hiljemalt 20.04.2011 hiljemalt 20.05.2011 hiljemalt 20.06.2011 hiljemalt 20.07.2011 hiljemalt 20.08.2011 Kokku
1000,00 krooni 1000,00 krooni 1000,00 krooni 1000,00 krooni 1000,00 krooni 917,89 krooni 9917,89 krooni
1.3 Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr 332100020001 Sampo Pank, viitenumber 704899591. 1.4 Kostja kohustub tasuma viivist põhinõudelt 0,15 % päevas alates 17.09.2010.a kuni põhinõude 6342,89 tasumiseni selliselt, et sissenõutavaks muutunud viivis 803,22 krooni ning sissenõutavaks muutumata viivis kokku ei ületaks põhinõuet (6342,89 krooni). 1.5 Kostja poolt kompromisslepingust tuleneva maksega viivitamisel on AS-l EMT õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2-10-45186 kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Pooled on kompromissis kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise materiaalõiguslikest ja protsessuaalsetest tagajärgedest. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Lisaks selgitab kohus menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja poolt kantud menetluskulud summas 3575 krooni tuleb kostjal hagejale hüvitada, muud kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad samuti kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 23.03.2010. a kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072369 riigilõivu 750 krooni. Hagi esitamisel tasus hageja 10.09.2010. a Rahandusministeeriumi arvele nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 täiendavat riigilõivu summas 1200 krooni. Kokku on hageja tasunud nõudelt riigilõivu 1950 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb talle TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 975 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.