Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus EUesitas 05.10.2009 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võttis EU 2008. aastal SB laenu summas 130 000 krooni ning AK165 000 krooni. Võlgnikul puudub nii kinnis- kui vallasvara. 2009. aasta veebruaris võlgnik koondati ning käesoleva ajani ei ole EU tervislikel põhjustel tööd leidnud. Alates 09.03.2009 on EU Töötukassas töötuna arvel. Oktoobris 2009 sai võlgnik infarkti ning talle tehti südameoperatsioon. Nii füüsiline kui närveerimist põhjustav töö on EU keelatud. Detsembris 2009 tehti EU veel üks südameoperatsioon ning pärast seda pandi ta järgmise operatsiooni järjekorda. Võlgnik võttis laenud ajal, mil tal oli hea palk ja hea töökoht. Pärast koondamist ja haigestumist ei olnud laenude tagastamine enam võimalik. Võlgnik ei suuda oma kohustusi võlausaldajate ees täita tervisliku seisundi tõttu ka tulevikus. Võlgnevuste põhisumma moodustab 305 000 krooni ning vara väärtus 0 krooni. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankroti ja vabastada end pankrotimenetluses täitmata kohustustest. Kohus algatas 23.11.2009 määrusega EU pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Peeter S . Kohtuistung Kohtuistungil 15.11.2010. a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Võlgniku esindaja jäi kohustustest vabastamise avalduse juurde. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandes tooduga ja ajutise halduri tasu väljamõistmisega. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada EU pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Peeter S i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt EU kohustusi kokku 295 000 krooni ulatuses ning vara hinnanguliselt 4 000 krooni väärtuses. Alates veebruarist 2009. a võlgnik ei tööta ning alates 09.03.2009 on töötuna Töötukassas arvel. Võlgnik on läbi põdenud infarkti ja talle on tehtud kaks südameoperatsiooni. Pankrotihaldur on seisukohal, et EU varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning tema majanduslikust seisust tulenevalt on see suutmatus alalise iseloomuga. 2010. aastal ei ole võlgnik Maksu- ja Tolliameti andmetel maksustatavat tulu saanud. Võlgniku alaline maksejõuetus kujunes välja veebruaris seoses koondamisega. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta halduril andmed puuduvad. Kuna võlgnikule kuuluv vara ei kata pankrotimenetluse kulusid, on kohtul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Arvestades asjaolu, et võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud kohustustest vabastamise avalduse ning tuginedes pankrotiseaduse § 171 lg 11 on kohtul seaduslik alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Haldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 169 kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara ning ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema majanduslikku olukorda parandada, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kohus nõustub, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks, on kohtul alus lõpetada pankrotimenetluse raugemisega. Kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse ning ei esine PankrS § 171 lg-s 2 toodud aluseid, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgnikule kuuluva vara väärtus ja vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kohus võlgnikku kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus kohustab võlgnikku vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 08.12.2010.a. kell 09.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12,8 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 15 360 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 068,80 krooni. Tehtud vajalike kulutuste katteks palub haldur määrata hüvitisena 2 332 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.