lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-09-51830/12

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.11.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-51830/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1919
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 179 lg 1Menetluskulude väljamõistmine ja sissenõudmine Eesti Vabariigi kasuksTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsÜS § 89Näilik tehingVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 396 lg 1Laenulepingu mõiste

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-09-51830/16Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.01.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-51830

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2010. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-51830

Tsiviilasi

OÜ F (pankrotis) hagiavaldus BHOÜ vastu 14 550 000 krooni võlgnevuse saamiseks. Hagi hind 14 550 000 krooni.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OÜ F (pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: pankrotihaldur Tarvo L (Advokaadibüroo Mägi Kraavi ja Partnerid ) Kostja: BHOÜ (reg kood XXX asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Teele V (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi )

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

20. oktoober 2010. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OÜ F (pankrotis) hagiavaldus BHOÜ vastu.
2.Välja mõista BHOÜ-lt põhivõlgnevus summas 14 550 000 (neliteist tuhat viissada viiskümmend) krooni OÜ F (pankrotis) kasuks.
3.Välja mõista BHOÜ-lt intress summas 1 987 883 (üks miljon üheksasada kaheksakümmend seitse tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) krooni OÜ F (pankrotis) kasuks.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 21.10.20262-26-16206/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 21.10.20262-25-16902/69Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 19.10.20262-26-19117/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 16.10.20262-26-11052/24Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.10.20262-24-2617/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.10.20262-21-19727/142Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
VÕS § 397 lg 1Laenuintress
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
4.Välja mõista BHOÜ-lt viivis summas 14 550 000 (neliteist tuhat viissada viiskümmend) krooni OÜ F (pankrotis) kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses BHOÜ kanda.
6.Välja mõista BHOÜ-lt riigilõiv summas 436 500 (nelisada kolmkümmend kuus tuhat viissada) krooni riigituludesse. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 09.10.2009. a esitatud hagiavalduse kohaselt hageja laenas kostjale perioodil kuni kokku 14 550 000 krooni. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 2 000 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 3 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 2 800 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu , millega hageja laenas kostjale 2 750 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu , millega hageja laenas kostjale 3 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. Kostja ei ole hagejale lepingutega ettenähtud tingimustel ja tähtajaks laene hagejale tagastanud. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenu 14 550 000 krooni, millele lisanduvad intressid 1 917 256 krooni, viivised summas 14 550 000 krooni. Kostja vastus
2.Kohtule 01.12.2009. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja seisukohal, et hagejal puuduvad sissenõutavaks muutnud nõuded kostja vastu. Kostja ei ole allkirjastanud 08.11.2008. a laenulepingut. Hageja poolt kohtule esitatud 12.04.2006. a, 17.11.2006. a, ja laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega. Hageja juhatuse liige SH on 22.08.2008. a saadetud ekirjas kirjeldanud laenulepingute tegelikku sisu ja kirjutanud muuhulgas, et kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt.
3.Eelnimetatud laenulepingute tegelik eesmärk oli XXX kinnistu detailplaneeringu koostamise ja projektijuhtimise kulude katmine ja hageja pangapoolse finantseerimise tagamine. Tegemist on nn raamatupidamislike laenulepingutega, milles fikseeritud summad pooled vastavalt kokkuleppele pärast tellitud tööde teostamise lõppu, detailplaneeringu kehtestamist ja kinnistu müüki nö tasaarvestama pidid
4.Kostja leiab, et hageja poolt hagiavalduses esitatud viivise nõue on ebamõistlikult suur. Hageja kuritarvitab oma õigusi ja on asunud sisse nõudma võlgnevusi, mille aluseks on näilik tehing. Hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb kostja hinnangul jätta viivisenõue rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tunnistaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
5.Kohus on tuvastanud, et OÜ F (pankrotis) ja BHOÜ sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 2 000 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a (tl 12-13). Laenusumma on kostjale 18.04.2006. a üle kantud (tl 13a). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 3 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a (tl 14-17). Laenusumma on kostjale üle kantud 13.11.2006. a (tl 20). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu ja laenulepingu muutmise protokolli nr 1, millega hageja laenas kostjale 2 800 000 krooni

tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a (tl 20-24). Laenusumma on kostjale 22.11.2006. a üle kantud (tl 25). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu , millega hageja laenas kostjale 2 750 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a (tl 26 – 29). Laenusumma on kostjale üle kantud (tl 30). Hageja ja kostja sõlmisid laenulepingu , millega hageja laenas kostjale 3 500 000 krooni tagastamise tähtajaga 15.08.2008. a. (tl 31-34). Laenusumma on kostjale üle kantud 13.08.2010 a (tl 35). Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale tagastamata laenu põhiosa 14 550 000 krooni ja intressid 1 987 883 krooni ning viivised summas 14 550 000 krooni (tl 10).

6.VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on kohustus saadud rahasummad tagastada. Hageja väitel kostja laenuks saadud rahasummat tagastanud ei ole. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue kostja vastu, kuna tegemist on näilike tehingutega. Pooled pidid vastavalt kokkuleppele saadud summad pärast Nõlva tn 9 detailplaneeringu kehtestamist tasaarvestama (tl 43)
7.TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise (tl 13a, 19, 25, 30, 35, 36, 37), seega peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
8.Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta allkirjastanud 08.11.2008. a laenulepingut. Kostja poolt kohtule esitatud 12.04.2006. a, 17.11.2006. a, ja laenulepingute näol on tegemist näilike tehingutega. Kohtuistungil antud seletuse kohaselt seisneb tehingute näilikkus selles, et tegelikkuses kanti rahad üle sihtotstarbelisena. Sihtotstarbelisust kinnitab kostja hinnangul ka hageja juhatuse liikme SH22.08.2008. a saadetud e-kiri, kus on kirjeldatud laenulepingute tegelikku sisu ja kirjutatud muuhulgas, et kokkuleppeliselt on väljamakstud summad väljastatud laenudena, kuid on kokkulepe, et kui suudetakse detailplaneering kehtestada, siis antud laenud tasaarveldatakse müügist saadava tulu arvelt (tl 115, 220).
9.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses esile toonud ühtki asjaolu, mille alusel võiks hageja olla kaotanud raha tagasisaamise nõudeõiguse. Isegi juhul kui laenulepinguid sõlmides peeti silmas raha sihtotstarbelist kasutamist, ei muuda see laenulepinguid iseenesest näilikeks. Ka laenulepinguga võib kohtu hinnangul piirata laenu kasutamise sihtotstarvet. Sellisel juhul tooks laenu mittesihtotstarbeline kasutamine automaatselt kaasa olulise lepingurikkumise. Sihtotstarbe laenulepingus märkimata jätmine ei ole aga kohtu hinnangul õigusnäivuse tekitamine ega ka muu tehingu varjamine TsÜS § 89 tähenduses. Käesolevas menetluses lasub tahteavalduste näilikkuse tõendamiskoormus kostjal. Kostja on oma väite tõendamiseks esitanud üksnes 22.08.2008. a e-kirja (tl 115). Mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks saadud raha kasutanud või kulutusi teinud hageja huvides (tl 220), kohtule esitatud ei ole. Kohus nõustub hagejaga selles, et ka 22.08.2008. a e-kiri ei tõenda kostja poolt väidetut. Kohtu hinnangul tuleneb e-kirja viimasest lausest üheselt, et juhul kui detailplaneeringut ei kehtestata on hagejal nõudeõigus laenu saanud ettevõtete vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesolevaks hetkeks on detailplaneering kehtestamata. Seega on kohtu hinnangul realiseerunud e-kirjas märgitud risk, mis vastavalt kokkuleppele annaks samuti hagejale nõudeõiguse laenusaajate vastu. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kostja on põhjendamatult tuginenud oma vastuväites üksnes nimetatud e-kirjale ning tähelepanuta jätnud poolte vahel lepingutes kokkulepitu. Käesoleval juhul on pooled lepingute punktis 7.2. kokku leppinud, et lepingu tingimusteks ei loeta poolte varasemaid tahteavaldusi, tegusid ega kokkuleppeid, mida ei ole lepingus otseselt sätestatud. Lepingu p 7.1 kohaselt saavad lepingute muutmised toimuda üksnes kirjalikus vormis

ning muus vormis kokkulepped ei ole täitmiseks siduvad. Kohus peab veenvaks tunnistaja ütlusi vaidlusaluse e-kirja panga laenuhaldurile saatmise asjaolude kohta (tl 218). Kohtul puudub alus kahelda nende tõepärasuses. Tunnistaja ütluste kohaselt laenulepingud detailplaneeringuga seotud ei ole. Laenud anti korterelamute renoveerimiseks, samuti ehitusfirmade ees võlgnevuse likvideerimiseks, töölistele maksmiseks. Eeltoodust tuleneval on kohtu hinnangul hageja nõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks ning kostjal on kohustus saadud laenusummad tagastada.

10.Kostja vastuväite kohaselt ei ole 08.11.2008. a lepingut allkirjastanud kostja esindaja. Kostja allkiri lepingul on võltsitud, mistõttu peaks kohus nimetatud tõendi jätma tähelepanuta (tl 111). Kohus kostjaga ei nõustu. MM allkiri vaidlusalusel lepingul on tõepoolest erinev 12.04.2006. a, 17.11.2006. a, ja laenulepingutel olevatest allkirjadest. Kohtu hinnangul ei ole see aga käesolevas menetluses määrava tähtsusega asjaolu. Kohtule on esitatud vaidlusaluse laenulepingu muutmise protokoll, kus MM kinnitab siiski laenulepingu nr sõlmimist. MM kinnitab ka kohustust tagastada saadud laenusumma koos intresside ja viivistega (tl 18).
11.Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenu põhiosa summas 14 550 000 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. laenulepingu p 4. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,07% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 407 400 krooni. Laenulepingu p 1.5.1. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 5 092 500 krooni. Laenulepingu p 1.5.1. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 074 000 krooni. Laenulepingu p 1.5.1. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 001 250 krooni. Laenulepingu p 1.5.1. kohaselt kohustub laenusaaja maksma viivist arvestusega 0,5% nõuetekohaselt tasumata summalt päevas. Kohustuse täitmisega on viivitatud 291 päeva, kokku seega 4 952 500 krooni. Hageja vähendab viivise nõude summat 14 550 000 kroonini. Kostja hinnangul on hageja viivise nõue ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtul puudub alus pidada viivisemäära ebamõistlikult üksnes seetõttu, et see kostja hinnangul on suur. Pooled on vastavat kokkulepet sõlmides pidanud seda mõistlikuks, kohtul puudub alus asuda vastupidisele seisukohale. Kohtu hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oma õigusi kuritarvitaks, mistõttu puudub kohtul alus vähendada viivist ka sellel alusel. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka viivis summas 14 550 000 krooni.
12.Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 1 987 883 krooni. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kohtu hinnangul on hageja intressinõue põhjendatud. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on seda hinda aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada

intressimäära põhjendamatuks. Kostja ei ole intressi suurust ka ebamõistlikuks pidanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 14 550 000 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis 14 550 000 krooni ja intress summas 1 987 883 krooni. Menetluskulud

13.TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv Eesti Vabariigi kasuks.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.10.20262-26-12770/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 14.10.20262-18-4505/56Pärnu Maakohus Paide kohtumaja