Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
17. november 2010.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-15085
Tsiviilasi
IPIAS hagi IS vastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: IPIAS (registrikood XXX, asukoht XXX), Hageja lepinguline esindaja: Paul P (XXX); Kostja: IS(isikukood XXX elukoht XXX).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10-15085, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
06.07.2010.a lõpetas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja Haapsalus maksekäsu kiirmenetluse ja andis IPIAS-i nõude IS vastu võla nõudes üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.08.2010.a keeldus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega IPIAS hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saatis tsiviilasja nr 2-10-15085 kohtualluvuse järgi Harju Maakohtule. 26.08.2010.a otsustas Harju Maakohus jätkata IPIAS poolt esitatud nõude menetlemist hagimenetluses, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. 29.09.2010.a esitas IPIAS Harju Maakohtule hagiavalduse. 22.10.2010.a kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse kohustades kostjat hagile vastama. Pooled esitasid 11.11.2010.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 3 750 krooni tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus leiab, et IPIAS-i taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõiv summas 1 038 (üks tuhat kolmkümmend kaheksa) krooni on tasutud hageja IPIAS poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 22.03.2010. a, riigilõiv summas 6 462 (kuus tuhat nelisada kuuskümmend kaks) krooni on tasutud hageja IPIAS poolt Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 04.10.2010. a. Riigilõivud kogusummas 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni siirdati Rahandusministeeriumi kontolt nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbriga 2900072123 11.10.2010.a. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 3 750 krooni ning kanda IPIAS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX Sampo Pangas. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.