lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-411/21

Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-411/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1718
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 4ViivisTsMS § 168 lg 1, 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 638 lg 10, 4Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudenaTsMS § 428 lg 1Menetluse lõpetamise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number

2-25-411

Kohtuasi

X.T hagi A.I vastu viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16. veebruari 2026. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.I 16. märtsi 2026. a apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

16 628,13 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: X.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Kostja: A.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A.I apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud A.I kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 637 lg 1Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

2-25-411

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1.X.T (hageja) esitas 09.01.2025 Pärnu Maakohtule hagi A.I (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 16 628,13 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt Tallinn Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsusega hageja kasuks ühisvara jagamise tulemusena välja hüvitis 120 998,47 eurot ja menetluskulude hüvitis 2212,95 eurot. Kohtuotsus jõustus 29.08.2022. Kuna kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, alustas kohtutäitur 26.09.2022 hageja avalduse alusel täitemenetluse. Kostja ei olnud huvitatud kohtuotsuse kiirest täitmisest. Kostja tasus viimase osa võlast 14.06.2024. Seega kestis kohtuotsuse täitmine ilma mõjuvate põhjusteta ligikaudu kaks aastat.
1.2.Hageja nõuab kostjalt ühisvara jagamise tulemusena välja mõistetud hüvitise tasumisega viivitamise eest viivist ajavahemiku eest 30.10.2022–14.06.2024 seadusjärgses määras kokku 16 628,13 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostjal puuduvad hageja ees kohustused. Tsiviilasjas nr 2-15-18487 tehtud otsus on täitemenetluses täidetud ja täitemenetlus on lõpetatud. Otsusest ei tulene viivise maksmise kohustust. Kostja ei ole kohtuotsuse täitmisega viivitanud. Hageja ise keeldus koostööst.
2.2.Kuna varasemas tsiviilasjas tehtud kohtulahend on jõustunud, siis on tegemist olukorraga, kus hageja on kohtule esitanud teist korda sama hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 2 mõttes ning asja menetlus tuleb lõpetada. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse menetluse lõpetamiseks. Kohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 16 628,13 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 2189 eurot ja sellelt viivise seadusjärgses määras.
3.1.Kohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-18487 jagati poolte ühisvara ning mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 120 998,47 eurot, menetluskulude hüvitis 2212, 95 eurot ning viivis menetluskuludelt, kuni kohase täitmiseni; - Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsus jõustus 29.08.2022; - kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud; - hageja esitas 14.09.2022 kohtutäitur Rocki Albertile kaks täitmisavaldust (täiteasi nr 176/2022/2865) soovides eelnimetatud kohtuotsuse täitmisele pööramist – esimese täitmisavalduse kohaselt oli nõude sisuks hüvitis 120 998,47 eurot ja teise kohaselt hüvitis 2212,95 eurot ning viivis ajavahemiku 29.08.2022 kuni 14.09.2022 eest 8,25 eurot ja kuni nõude täitmiseni; - kostja tasus võla lõplikult 14.06.2024; - täitemenetlus täiteasjas nr 176/2022/2865 lõpetati 20.06.2024;

2-25-411 -

-

hageja esitas 04.10.2024 kostjale nõude viivise tasumiseks ajavahemiku 30.10.2022 (kohtutäituri määratud otsuse vabatahtliku täitmise tähtaeg) kuni 14.06.2024 eest 16 628,13 eurot. Viivise arvestus on tehtud vaid väljamõistetud hüvitiselt, kuna menetluskulude viivis on tasutud; kostja viivist ei tasunud.

3.2.Puuduvad asjaolud, mis välistaksid kohtuotsusega väljamõistetud põhinõude täitmisega viivitamisel kostjal viivise maksmise kohustuse. Hageja nõue sisaldab temale väljamõistetud hüvitist ühisvara jagamise eest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 120 998,47 euro tasumisega viivitamise eest viivis alates 30.10.2022 kuni võla lõpliku tasumiseni 14.06.2024.
3.3.Kostja ei esitanud vastuväiteid selle kohta, millal hageja nõue muutus sissenõutavaks. Alusetud ja tõendamata on kostja väited, et hageja viivisearvestus ei kajasta väikseid summasid, mille ta tasus. Hageja esitatud väljavõtetest kohtutäituri programmist nõude rahalise täitmise aruande kohta nähtuvad võla tasumise laekumised alates 30.10.2022. Hageja esitatud viivisearvestus on jälgitav ja kontrollitav. VÕS § 113 lg 4 asjaolusid ei esine. Ka ei taotlenud kostja viivise vähendamist.
3.4.Tsiviilasjas nr 2-15-18487 lahendati poolte vahel vastastikused ühisvara jagamise nõuded, viivisenõue esitati vaid menetluskulude osas. Praeguses asjas esitatud viivisenõue ei ole tingitud kohtulahendist ühisvara jagamise kohta, vaid kohtuotsuse täitmisega viivitamisest. Tegemist ei ole sama hageja nõudega sama kostja vastu samal alusel, milles on juba jõustunud kohtuotsus. Varasemas kohtumenetluses ei nõudnud hageja kostjalt viivist kuni põhinõude täitmiseni TsMS § 367 alusel.
3.5.Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Arvestades esitatud dokumentide mahtu ja sisu, on hageja esindaja toimingud põhjendatud ja vajalikud. Põhjendatud on ka hageja esindaja tunnitasu 150 eurot. Seega peab kostja hagejale hüvitama õigusabikulud 1209 eurot ja riigilõivu 980 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
4.1.Kaebuse kohaselt tuleb maakohtu lahend hagi rahuldamise osas tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohus oleks pidanud menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetama. Põhinõue ja kõrvalnõue on omavahel õiguslikult ja orgaaniliselt seotud. Ühes kohtuasjas põhinõude lahendamine ei saa tekitada isikule õigust sama põhinõude pinnalt esitatava viivisenõude lahendamiseks teises kohtuasjas.
4.2.Hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega ja hageja on oma nõudeõiguse kaotanud. Kostja võis Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2022 otsuse valguses mõistlikult eeldada, et hageja kostja vastu pärast selle otsuse jõustumist viivisenõuet ei esita. Kui hageja oleks soovinud kostja vastu viivisenõuet esitada, siis oleks ta pidanud tegema seda samas kohtuasjas.
4.3.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.

2-25-411

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
6.Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
7.Kaebuses leiab kostja, et maakohus rikkus TsMS § 428 lg 1 p 2, kui jättis menetluse lõpetamata ja rahuldas hagi. Samuti leiab kostja, et hageja viivisenõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja palub, et ringkonnakohus teeks uue otsuse, millega jätaks hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebusel ei ole edulootust.
8.TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata muuhulgas, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend. Viidatud sätte alusel saab menetluse lõpetada vaid juhul, kui varasem lahend on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Kolleegium nõustub maakohtuga, et varasemas menetluses, s.o tsiviilasjas nr 2-15-18487 ei nõudnud hageja kostjalt ühisvara hüvitiselt viivist, mistõttu puudub alus tsiviilasja menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel.
9.Kuigi põhinõue ja kõrvalnõue on omavahel õiguslikult seotud, on tegemist siiski erinevate nõuetega. Asjaolu, et hageja varasemas menetluses viivisenõuet ei esitanud, ei võta ära hagejalt õigust nõuda uues menetluses viivist, kui kostja jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud põhinõuet (antud juhul ühisvara jagamise tulemusel välja mõistetud hüvitis) ei tasunud, vaid viivitas jõustunud kohtuotsuse täitmisega. Riigikohtu lahendid, millele kostja apellatsioonkaebuses viitab (RKTKo 16.05.2018, 2-16-11056, p 23; RKTKm 21.04.2021, 2-19-12247, p 10), ei ole siinse vaidluse lahendamisel asjakohased, kuna puudutasid vaidluseid, kus viivisenõue oli varasemas menetluses juba esitatud.
10.Ka ei ole hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Ainuüksi asjaolu, et kostja eeldas, et hageja ei soovi temalt viivist nõuda, ei muuda hageja nõuet hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
10.1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hea usu põhimõtte üheks funktsiooniks on välistada võimalus, et õigustatud isik kuritarvitab oma õigusi (vt RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-41-07, p 27). Riigikohus on selgitanud, et aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut saab pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel. Eelkõige peaks selliseks erandlikuks asjaoluks olema võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (vt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 11). Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, millest võis kostjale jääda mulje, et hageja on viivisenõudest loobunud. Vastupidi, hageja selgitas, et ei esitanud tsiviilasja nr 2-15-18487

2-25-411 ühisvara hüvitiselt viivise väljamõistmise nõuet eeldades, et kostja täidab kohtuotsuse kiiresti ja vabatahtlikult, mida ta aga ei teinud.

10.2.Ka on Riigikohus pidanud viivise nõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks olukorras, kus menetlusosaline on viivisenõude esitamisel kuritarvitanud oma õigusi või on nõude esitamise eesmärk tekitada vastaspoolele kahju. Ka selliseid asjaolusid ei ole kostja kohtu ette toonud.
11.Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses viivise summat ega selle arvestust. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja nõude hindamisel materiaal- ja menetlusõiguse norme rikkunud.
12.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks õigusnorme rikkunud ka menetluskulude jaotamisel ja nende rahalise suuruse kindlaksmääramisel. Kuna maakohus rahuldas hagi, jäid menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti kostja kanda. Apellatsioonkaebus ei sisalda etteheiteid kulude rahalise suuruse kindlaksmääramisele.
13.Eeltoodut arvestades on apellatsioonkaebus perspektiivitu ja seda ei oleks võimalik rahuldada. Kohus keeldub seetõttu kaebuse menetlusse võtmisest. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
14.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad menetluskulud.
15.Ringkonnakohus selgitab, et kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele arveldusarvele tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval