Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukooseis

Tiit Kollom (eesistuja), Margo Klaar ja Mare Merimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2010, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-33695

Tsiviilasi

Valeri Žarikovi hagi Aleksei Zubovi vastu varalise kahju 10 000 krooni hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

10 000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.09.2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Zubovi apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Valeri Žarikov (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXX XX-XXX XXXXX XXXXXXX)

Kostja Aleksei Zubov (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX XXX-XX XXXXX XXXXXXX), esindaja Willem Ignatov

RESOLUTSIOON:

Keelduda Aleksei Zubovi poolt Harju Maakohtu 07.09.2010 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud Harju Maakohus rahuldas osaliselt 07.09.2010 otsusega Valeri Žarikovi hagi Aleksei Zubovi vastu

ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4875,81 krooni. Aleksei Zubov esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Harju Maakohtu 07.09.2010 otsuse tühistamist. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. Hageja esitas kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles taotles varalise kahju 10 000 krooni hüvitamist. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 200 eurole, menetleb kohus hagi lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Nimetatud sätte eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tagada tõhusam õigusemõistmine. Seega on käesoleval juhul tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga lg 1 tähenduses, mille osas on edasikaebeõigus piiratud. Viidatud asjades saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Praegusel juhul ei ole maakohus edasikaebamiseks luba andnud. See asjaolu, et maakohus märkis otsuses edasikaebamise korra, ei ole edasikaebamise loa andmine lg 21 tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel lg-s 21 sätestatud alustel. Kui maakohus ei ole TsMS 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Vaid juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi, võtab kohus apellatsioonkaebuse menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid eeldusi, mis tingiksid kaebuse menetlusse võtmise, ei esine. See asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.