Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 7. septembril 2010. kell 16.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. 2-09-33695
Kohtuasi
VŽ hagi AZ vastu varalise kahju 10.000.- krooni hüvitamiseks 10.000.- krooni
Hagihind Menetlusosalised
Menetluse liik
Hageja VŽ(i.k. xxx, elukoht xxx) Kostja: AZ (i.k. xxx elukoht xxx) Kostja esindaja: W I FIE (r.k. xxx) Kirjalik menetlus
Resolutsioon.
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AZlt VŽ kasuks 4875,81 (neli tuhat kaheksasada seitsekümmend viis krooni ja 81 senti) krooni. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta AZ menetluskuludest 51,25 % tema enda kanda ja 48,75 % VŽ kanda.
4.Jätta VŽ menetluskuludest 48,75 % tema enda kanda ja 51,25 % AZ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.Hagejale kuulus sõiduk Grand Cherokee xxx.
2.Sõidukit kasutas hageja volituse alusel tema elukaaslane N B .
3.11.03.2007.a. toimus Tallinnas, Raua tänaval liiklusavarii, mille tulemusena tekitati AS-le S varalist kahju summas 8506,62 krooni. Liiklusavariis osales hagejale kuuluv sõiduk, mida juhtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel kostja. Juhtimisõiguse oli kostjale üle andnud N B .
4.Tulenevalt asjaolust, et sõiduki Grand Cherokee tsiviilvastutus oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel kindlustatud IKAS-s, hüvitas IKAS AS-le S tekitatud kahju kokku summas 8502,62 krooni.
5.Tulenevalt asjaolust, et liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest, mil kindlustusjuhtum toimus, esitas AS IKLKS § 48 lg 2 p-st 6 ja § 48 lg 3 alusel hageja kui sõiduki omaniku vastu nõude summale 9753,62 krooni, mis seisnes kindlustusseltsi poolt kahju hüvitamises summas 8506,62 krooni ja juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustes summas 1247.- krooni.
6.Hageja hüvitas kahju AS-le IKHarju Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse käigus. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
7.14.07.2009.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 10.000.krooni kuna kostja on hagejale tekitanud õigusvastaselt varalist kahju. Hageja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et kostja põhjustas 11.03.2007.a. hagejale kuuluva sõidukiga Grand Cherokee xxx liiklusavarii ja tekitas sellega kahju AS-le S , mille AS IKkannatanule hüvitas, ning mille hageja omakorda AS-le IKkoos kahjukäsitlemise kuludega ära tasus, on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist tema poolt AS-le IKtasutud summas.
8.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu VÕS § 127 lg 1 ja 4, VÕS § 128 lg 2 ja 3, VÕS § 69 lg 2 ja LKS § 48 lg 2 p 4 sätetele.
9.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: Põhja Politseiprefektuuri teatise kriminaalasja algatamata jätmisest N B suhtes, AZ suhtes tehtud väärteomenetluse otsuse, Harju Maakohtu määruse, millega lõpetati AS IKmaksekäsu kiirmenetluse avaldus VŽ suhtes, kuna võlgnik on võla tasunud ja AS IKtagasinõude avalduse VŽle.
Kostja vastuväited ja põhjendused.
10.Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagi on esitatud vale kostja vastu kuna tegelikuks kahju hüvitajaks peaks olema sõiduki valdaja ehk N B kes andis ebaseaduslikult sõiduki juhtimise üle juhtimisõigust mitteomavale isikule ehk kostjale. Nimetatud seisukohale asub kostja tulenevalt LKS § 48 lg 2 p 4 sätestatust. Kostja on seisukohal, et N B l ei olnud õigust üle anda talle sõiduki juhtimist, kuna tal puudusid vastava kategooria juhtimisload. Seega oli sõiduki valdaja käitumine vastuolus LE § 78 ja LS § 20 lg 2 sätestatuga.
11.Lisaks sellele oli hageja ja N B vahel hageja väidetel ka kokkuleppe, et viimane hüvitab hagejale hiljemalt 31.12.2008.a. 10.000.- krooni, mille hageja IKAS-le kindlustusseltsi tagasinõude alusel ära maksis.
12.Kostja ühtki tõendit oma vastuväidete tõendamiseks ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - sõiduk Grand Cherokee xxx kuulus hagejale; - sõidukit kasutas hageja volituse alusel tema elukaaslane N B ; - 11.03.2007.a. toimus hagejale kuuluva sõidukiga, mida juhtis kostja, Tallinnas, Raua tänaval liiklusavarii, mille tulemusena tekitati AS-le S varalist kahju summas 8506,62 krooni; - juhtimisõiguse oli kostjale üle andnud N B ; - IKAS hüvitas AS-le S tekitatud kahju kokku summas 8502,62 krooni; - AS IKesitas hageja vastu tagasinõude summale 8506,62 krooni + juhtumi käsitlemisel tehtud kulutustele summas 1247.- kroon; - hageja hüvitas kahju AS-le IKHarju Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse käigus. Pooled vaidlevad selle üle kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kui tegelikult liiklusavariiga kahju põhjustajalt hageja poolt kindlustusandjale tasutud kahju ja käsitluskulude väljamõistmist kahju hüvitamisena või peaks kahju hagejale hüvitama N B , kes juhtimisõiguse kostjale üle andis, mida ta teha ei oleks tohtinud, sest kostja puudusid vastava kategooria juhiload.
14.Kohus on seisukohal, et nii hageja, kostja, kui ka N B olid AS S suhtes solidaarvõlgnikud, sest kahju tekitati hagejale kuuluva sõidukiga xxx, mille üle pooltel vaidlus puudub ja mida tõendab AS IKtagasinõue hagejale, sõiduk oli N B valduses, kuna ta kasutas seda hagejalt saadud volitusel ja kahju tekitas AZ, kes sõidukit avarii tekkimise ajal juhtis, mida kinnitab väärteoasjas nr 23141071009757 tehtud otsus.
15.Tulenevalt asjaolust, et hageja on liikluskahju ja kahjukäsitluskulud AS-le IK ära tasunud viimase poolt esitatud tagasinõude alusel, kusjuures tagasinõude esitas kindlustusandja tulenevalt asjaolust, et kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kindlustusmakse tasumata perioodi eest millal kindlustusjuhtum toimus, seega LKS § 48 lg 2 p 6 alusel, mida tõendab AS IKtagasinõue VŽle, kuulub vaidluse lahendamisel kohaldamisele VÕS § 69 lg 1, mis sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud täitma kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti, ning sama paragrahvi lõige 2, mille kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Samale seisukohale on asunud oma lahendis ka Riigikohus kohtuotsuses nr 3-2-1-48-06. Arvestades sellega, et kahju otseseks põhjustajaks oli kostja, kes liiklusõnnetuse hagejale kuuluva sõidukiga põhjustas ja ka kahju AS-le S tekitas, kuulub AZlt hageja kasuks väljamõistmisele 50 % kahjust ja kahjukäsitluskuludest, mis moodustab kokku summa 4875,81 krooni, sest hageja on kogu kahju ühe solidaarvõlgnikuna kindlustusandjale korvanud, kes omakorda on kahju hüvitanud liiklusõnnetuses kannatanule ehk AS-le S .
16.Kohus nõustub kostjaga, et N B l ei olnud õigust üle anda kostjale sõiduki juhtimist ja tema käitumine oli seega vastuolus LE § 78 ja LS § 20 lg 2 sätestatuga, kuid nimetatu ei vabasta kostjat vastutusest otsese kahju tekitamise eest liiklusõnnetuses kannatanule.
17.Asjaolu kas hagejal ja N B l oli kokkulepe, et viimane hüvitab hagejale tekkinud kahju, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Tõendid mida kohus jätab käesoleva kohtuotsuse tegemisel arvestamata.
18.Juhindudes TsMS § 238 lg 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud Põhja Politseiprefektuuri teatise kriminaalasja algatamata jätmisest N B suhtes, sest nimetatud tõend ei ole asjakohane käesoleva hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine.
19.Juhindudes TsMS § 138 lg 1 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja kohtuväliseks kuluks on kostja esindaja kulu. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi 48,75% ulatuses, jäävad hageja menetluskulud 51,25% ulatuses tema enda kanda ja 48,75% ulatuses kostja kanda, kostja kohtuvälistest menetluskuludest jääb 48,75 % tema enda kanda ja 51,25 % hageja kanda. Tsiviilasja hind.
20.Juhindudes TsMS § 126 lg 2`sätestatust on hagi hind käesolevas tsiviilasjas 10.000.- krooni.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.